Erakordselt äge juuni 2018

Õhtupäike loojub ja blogi valmib… viimane õhtu Prantsusmaal.

Olen saanud hakkama uue rekordiga – juunikuu kokkuvõte ilmub 11. juulil. Aga ei saa siin enda laiskust süüdistada, vaid lihtsalt prioriteedid on olnud teised. Arvutist ja rahaasjadest olid eespool nii pere, rattasõit, USA raamatumüük kui ka reisimine. Hetkel istun kusagil Shveitsi ja Prantsusmaa vahelise mäe otsas villas ja taastun viimaste päevade kilomeetritest. Vaatasin just YouTubest intervjuud Jamie Dimondi ja Buffettiga ja nüüd siis aeg kuu kokku võtta.

Juunikuu teemaks võiks olla rattasõit. Sain kokku üle 1000 kilomeetri (täpsemalt 1183 km), mis on ka minu kuu rekord. Sõitsin juunis Tennessees (Nashville), Texases (Austin), Floridas (Ft. Myers Beach ja Naples) ning Vermontis. Lihtsalt nii äge! Iga linn on rattaga avastades kordades ägedam kui autoga. Eriti äge oli Vermontis koos perega, rentisime esimest korda elus järelkäru, kuhu sai Hugo sisse istutada ja sõitsime kuni tagumik kange. Nashvilles avastasin endise Chrisi rattaga uusi rattateid ja Texases käisime Erkiga Lance Armstrongi rattapoes tema kollaseid särke ja vanu rattaid vaatamas.

Mellow Johnny rattapood Austinis

Ja noh Florida, seal ma lausa elasin ratta seljas! Rentisin seal endale nätta koguni kaheks nädalaks (nädal maksis 110 dollarit muuseas ehk siis peaaegu samapalju kui päev Texases).

Florida muljed

Tõusumeetritega oli asi muidugi nadi, sain kuuga kokku napid 3000 meetrit (need ka suures osas ühel pikal tõusul Texases). No ei ole neid mägesid seal lõuna-lääne Floridas eriti võtta. Etteruttavalt võin öelda, et üleeile sain 4000 meetrit Etape de Touril, nii et päevaga rohkem kui terve kuuga. Aga see selleks, kokkuvõttes on mul ju eesmärk 10 000 kilomeetrit, mitte x arv tõusumeetreid. Lõpetuseks mainin lihtsalt ära, et ma ei tea palju teisi tegevusi, mis tooks sellise õnnetunde ja tahtmise kõva häälega naerda, nagu seda pakub üks taganttuulega kulgemine Florida palmide vahel, Vermonti endisel raudteel üle järve või laskumisel Texase mägedes. Nii, et kõigil, kellel rõõmu elus vähe, katsetage rattasporti!

Roosaare rattatiim (rattur Maria pildistas!)

Enne kui rahaasjade juurde jõuame üks kurb teade ka. Nimelt on selleks korraks kätekõverdusprojektiga kaputt. Jõudsin 180 kätekõverduseni päevas (ikka iga päev sai Floridas laste kõrval basseini ääres pumbatud), kuid tasapisi hakkas vasak õlg valu tegema ja rattasõitu segama. Nii tegin valiku ja keskendusin rattale. Elu kohe lihtsam – lõpus oli ikka juba äng igal hommikul ärgata, teades et tuleb läbi valu kangutama hakata.

Otsisin just blogisse sobivaid pilte ja pean üllatusega tunnistama, et juunis oli veel niipalju ägedaid mälestusi, et kõik ei mahu siia lihtsalt ära. Salesschool. Dustini uus maja. Boys night out. Roadtrip Texasesse. Raamatumüügi flashbackid tudengeid varjutades (nägin lausa kahte müüki ka!). Rooside perega kolm nädalat Floridas. Lastega Chucki Cheeses käimine. Õhtused jalutuskäigud ookeani ääres. Jaanipäeva grill, Silvaga kohtumine New Yorkis. Roadtrip Vermonti (kas teadsite, et ligi 100 miiline tee NYC-ist põhja on ilma kiirtoidukateta?!?!), Giubardo perekond, kes meid läbi Airbnb Colchesteris majutas (eriti Briani tehtud hommikused vahvlid!) jne.. Nagu pealkiri ütleb, siis oli ikka üks erakordselt äge juuni! Juuni lõppeski meil Vermontis, seiklused Manhattanil, kojulend ja see, kuidas Eesti meid vastu võttis, jääb juba järgmise kuu kokkuvõttesse!

Näed, ei tahagi nagu rahaasjadeni jõuda 😉 Oleme ausad, raha peamine roll ongi ju aidata meil luua endale selline äge elu, et naeratus oleks näol ja oleks millest kuu kokkuvõttes kirjutada. Seega on raha ka ikka oluline. Ja kes rahale tähelepanu ei pööra, selle juurest läheb raha ära. Siin ongi paslik mainida, et juuni oli ilmselt ka kulude poolest rekordiline. Väga täpselt kõiki kulusid kokku ei lugenud, kuid asjast annab aimu see, et minu USA krediitkaart teenis eelmise kuuga mulle ligi 200 dollarit “raha tagasi”. Niipalju siis vähemalt positiivset suurte kulude osas! Samas me ka ei priisanud – käisime väljas söömas ikka Applebee-des ja odavama otsa restodes, rentisin kõige odavama alumiiniumraamiga ratta ja lastel lasime Chucki Cheeses peeneks lasta ühe kaarti korraga (seal oli selline pakett, et 20 dollari eest saad tund aega kõiki masinaid kasutada). Paati ei rentinud, tärnidega hotellis ei ööbinud ja mingit megashoppingut (ok, ostsime topeltkäru ja kaks kõlarit…) ka ei teinud. Nii, et ikkagi suht säästlik puhkus. Ja iga kulutatud dollar oli täie raha eest!

Tulude juurde. Juunis laekus intresse mulle täitsa korralikult. Suurim saak tuli Creditstarilt, kes maksab intresse korra kvartalis. Omarahast laekus 996 eurot, millest omakorda oli põhiosa kahjum 387 eurot. Nii, et intress läks väiksemaks ja kahjum suuremaks eelmise kuuga võrreldes ;(. Bondoras laekus intressi 602 eurot. Mintosest teenisin 191 eurot. Nii need rahad tiksuvad. Pean tunnistama, et intressimaailmas midagi põnevat ei toimu – mida rohkem raha kusagil sees on, seda rohkem intressi laekub. Lihtne!

Aktsiates oli aktiivne kuu. Peamine põhjus oli selles, et USA-s elades tekkis pidevalt tahtmine sealsete ettevõtete aktsiaid juurde osta. Ja ostsin ka. Kokku läks minu IKDP-sse dividende “krattima” tublisti üle 10 000 dollari. Suurimaks ostuks oli Starbucks, aga võtsin juurde ka Philip Morrist, Berkshiret ja ATT-d. Portfell kosus terve juuni korralikult, kuid kuu lõpus tuli paar languspäeva ikka ka ja kokkuvõttes jäi minu IKDP miski 0,2% plussi. Dividende laekus IDKP-st 756 eurot, mulle maksid elatis järgmised ettevõtted: O, DAL, F, WMT, TJX, IBM, TGT, XOM, JNJ, FGP, CRI, PEI, VIRT, WPG, QCOM, BLK, GM, CJREF, PEP ja VGR. Vägev vaadata, et aasta tagasi laekus juunis mulle vaid 360 eurot. Kasv enam kui 100%! Nagu näha, siis olen oma USA aktsiate portfellist emotsionaalselt suuremat mõnuannust saanud kui intressituludest 😉 Rahaliselt laekus siiski oluliselt rohkem raha Eesti firmadest. Merko maksis mulle 3000 eurot, Tallinna Vesi 1400 eurot ja Nordecon 300 eurot. Seega oli dividendis juuni rekordkuu (nagu ta ka alati on olnud), kuid võrreldes mõne-aasta taguse ajaga, kui üksi Tallinna Vesi toetas mind 20 000+ euroga, on asjad muutunud. Samas on 50+ ettevõttest koosnev USA portfell pikaajaliselt turvalisem kui 90% rahast hoida Tallinna Vees.

Kinnisvaras ei toimunud juunis suurt midagi peale SpaceCubi avapeo 1. juunil (kus ma ei saanud kahjuks osaleda). Sellest üritusest tehti Tanel Padari võtmes lugu ka 😉

 

4 Responses

  1. Rahakratt

    Täielik MAMIL valmis. Kadestamisväärne… püüan värskelt motiveerituna homme hommikul naabri hommikusöögi lõhnadest kõhu täis saada, et kiiremini intresside eest Vloridasse kubet hellaks väntama jõuda!

  2. Vaikko

    Tere

    Kui pikalt Bondora investeerinud oled? Ja kas see 25% tootlus on netotootlus mida Bondora näitab?
    Mitu % sellest 26 kilost orantsi või punase peal on?

Leave a Reply