Kohustuslik pensionifond 2.0

posted in: Uncategorized | 24

Retire_Early_Cover2-475x387Sattusin kuulama Kristi ja Tauri Investeerimisraadio saadet pensionist ja mõtlen, et kes see tarkpea oli, kes sellise süsteemi välja mõtles (üks minu teada oli Eiki Nestor) ja mis oli selle eesmärk. Rahvale mingi rikkuse või rahalise abi loomine kindlasti mitte. Siinkohal veidi mõtteainet, miks II sammas on pragusel kujul üks läbikukkunud projekt ja mis iga mõtlev inimene peab ise oma 4. pensionisamba ehitama.

Ma ei hakka üldse rääkima sellest, et fondidel on valusalt kirved haldustasud (mida poliitikud kaitsevad jutuga, et see investeerimine on ikka üks keeruline ja kallis töö). Ma ei räägi ka sellest, et isegi kõige progressiivsemad fondid pole suutnud 5 ja 10 aasta lõikes teenida suuremat tootlust kui 5-6% aastas (SP500 tootlused vastavalt 14,4% ja 7,9%). Ma räägiks veidi lähemalt hoopis sellest, kuidas vaeselt pensionärilt aastakümnetega kogutud raha kuldsel pensionipäeval ära võetakse.

Kas Sina tead, kuidas Sa oma aastakümneid kogutud raha sealt sambast kätte saad? Pakun, et mitte. Tasub ennast kurssi viia.

Kui me jätame kõrvale olukorra, kus Sul on kogutud väga vähe (alla 8000 euro) või väga palju (111000 eurot), siis on ainuke võimalus kogutud raha kätte saada läbi pensionilepingu.

Mis imeloom on pensionileping?

Pensionileping on sisuliselt kindlustusfirmalt ostetud eluagsete maksete leping. Pensionile minnes ostab pensionär kogutud raha eest õiguse saada elu lõpuni fikseeritud väljamakseid ja soovi korral saab lepingusse panna klausli, et isegi hoolimata pensionäri surmast saavad pärijad mingi fikseeritud aja igakuiseid makseid.

Pensionikeskuse lehel saab võrrelda erinevate kindlustusfirmade hinnapakkumisi ja teha selle põhjal omad järeldused. Ja need ei ole kahjuks meeldivad.

Panin huvi pärast kalkulaatorisse sisse fiktiivse pensionäri Mati, kes läheb pensionile 2016. aasta alguses ja on kogunud oma II samba fondidesse 10000 eurot. Esimesena hakkab silma, et pensionilepingut pakub Eestis hetkel üldse vaid kolm kindlustusseltsi (Compensa, Ergo ja SEB). Ehk siis tundub, et liigset konkurentsi veel tekkinud ei ole. Kalkulaatoris saab valida garantiiperioodi pikkuse 0-19 aastat. Kuna Mati järeltulijatel pole paarikümnest eurost kuus suurt tolku, siis valime 0 garantii (mis toob kaasa suurima võimaliku igakuise pensioni). Samas tähendab see, et kui Mati kuus kuud pärast pensionileminekut sussid püsti viskab, siis on ka kogu raha kadunud.

Parima pakkumise tegi Matile Compensa, pakkudes igakuiseks pensioniks 43,68 eurot. Vaatame seda numbrit ja kogu süsteemi veidi lähemalt.

63 aastane mees elab statistiliselt veel umbes 16,26 aastat (info statistikaameti lehelt). Jagades 10000 eurot 16,26 aastaga, saame igakuiseks summaks 51,25 eurot. What the f…? Ehk siis kui Mati paneks oma aastakümnetega kogutud raha padja alla ja võtaks sealt iga kuu 43,68 eurot, oleks tal statistiliselt surmapäeval alles veel 1477,16 eurot kirsturaha (ehk enam kui 14% algusmmast).

Mis aga juhtuks kui meie vapper Mati selle raha hoopis investeeriks? Ütleme, et eriti turvaliselt – näiteks pangahoiusele intressiga 3% aastas. Võtaks korra aastas intressi välja ja lisaks natukene põhiosa ka, nii et aasta peale kokku saaks kulutada 12*43,68 eurot. Sellisel juhul jätkuks rahast enam kui 25 aastaks. Statistilisel surmapäeval oleks Matil hingetaga veel enam kui 4000 eurot ehk rohkem kui 40% algkapitalist.

Kõige mõistlikum oleks Matil investeerida hoopis dividendi maksvatesse aktsiatesse ja ideaalis indeksfondi. Näiteks Stoxx Global 1800 või kasvõi VTI. Need indeksfondid maksavad ca 2% dividendi ja lisaks võib siis investor müüa korra aastas ca 4% osakutest. Ka selline pension peab vastu kauem kui 15 aastat.

Eesti pensionärina ei tohiks olla ka liiga suur risk paigutada see raha Tallinna börsi dividendimaksjatesse. Jagades raha näiteks Tallinna Vee, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehituse, OEG, Tallinki, Silvano ja Harju Elektri vahel jääb keskmine MAKSUJÄRGNE (jah, pensionilt tuleb ka maksu maksta, hetkel on I ja II samba väljamaksed kokku maksuvabad kuni 374 eurot kuus) dividenditootlus umbes 5% juurde. 10 000 euro pealt teeb see siis 41,6 eurot kuus. Ehk kahtlaselt samasse auku vajamineva pensioniga. Juhul kui Mati peaks kõrvad pea alla panema (mis varem või hiljem siiski juhtub), jääb pärijatele alles aktsiaportfell, mis toodab püsivat rahavoogu. Mati pojal on oluliselt lihtsam oma pensionit rahastada.

Milline oleks siis ideaalne pensionisüsteem? Siinkohal väljakutse kõikidese statistikutele ja skeptikutele. Palun proovige ümber lükata minu poolt väljapakutav pensioniplaan:

  1. II samba raha investeeritakse algusest peale kohustuslikus korras VTI-ga sarnasesse eurodes noteeritud globaalsesse madalate haldustasudega 100% aktsiafondi. Sellise fondi haldustasu ei ole ka pärast kõiki paberimajandusi rohkem kui 0,25% aastas.
  2. Kuna inimene ei saa ise midagi valida, jäävad ära kõik turustus- ja müügikulud.
  3. Kuna meie tulevane pensionär investeerib aastakümneid, siis tasandab see võimaliku volatiilsuse.
  4. Kõik laekunud dividendid reinvesteeritakse kuni inimene läheb pensionile (või kui ta seda soovib, siis jätkatakse reinvesteerimist – järsku mul ei olegi seda 40-50 eurot kuus vaja ja tahaks hoopis oma pärandust kasvatada).
  5. Pensionile minnes jagatakse edaspidi laekuvad dividendid Sulle igakuise pensionini laiali. Dividendide tulumaks on hetkel 15% ehk siis väiksem kui tavaline tulumaks.
  6. Sinu fondiosakud on 100% pärandatavad.

Kui keegi suudab mulle matemaatiliselt ära tõestada, kuidas selline süsteem tooks meie pensionärile väiksemad maksed või suurema riski plaaniga miinusesse jääda kui praegu kehtiv süsteem, siis ma annan sellele inimesele Eesti keskmise kuupensioni ja Äripäeva 6 kuu tellimuse tasuta kingituseks.

Kui te ei suuda seda ära tõestada, siis palun riigivalitsejatel mulle ja tuhandetele teistele mõtlevatele inimestele luua just täpselt sellises formaadis II samba fond. Ei ole vaja olemasolevat süsteemi ära kaotada, oleks vaja lihtsalt ühte lisavõimalust.

Ja kogu selle loo lõpetuseks, mis kuradi rõõm on saada iga kuu 43,68 eurot??? Kas poleks parem kui inimene saaks praeguse süsteemi puhul lihtsalt kätte 10000 eurot, annaks selle pojale eluasemelaenu sissemakseks ja elaks rahulikult surmani edasi? Teades, et selle 43,68 euroga Sa 10 aastat hiljem nagunii ei ela ega sure… Seega võiks esimene reaalne samm parema pensioniplaanini olla see, et inimene saab oma kogutud raha pensionile minnes enda käsutusse. Targemad ehitavad sellest igavese pensionisamba, rumalamad kulutavad luksusliku puhkusereisi peale. Aga vähemalt saab sellest rohkem rõõmu kui inflatsiooni käes sulavad pisikesed pensionimaksed surmani… Ja kes soovib, võib selle eest ju endiselt Compensast pensioniplaani osta!

NB! Muutsin Eiki Nestori kommentaari peale ära algandmetes Mati oodatava eluea (15 aastalt 16,26 aastale, olin ise kasutanud vananenud andmeid ja 2014. aasta seisuga on meie meeste oodatav eluiga kasvanud). See siiski ei muuda kogu protsessi loogikat. Ilmselt kasvab eluiga tulevikus veelgi, kuid endiselt pead Sa sunniviisiliselt vahetama investeeringu fikseeritud rahavooks.

24 Responses

  1. Taavi Pertman

    Kui defineerida riski kui volatiilsust, mida väga paljud ka (minu arvates suht piiratud mõtteviisiga) teevad, siis tegelikult ei ole see tõestus just väga keeruline. Kindlustusega on makse igakuiselt sama, sinu variandi puhul on makse peaaegu igakuiselt erinev ja võib ka üsna palju kõikuda.

    Samuti võiks vana süsteemiga saada vähemalt lühiajaliselt parema tulemuse, kui kõik läheksid pensionile 1-2 aastat enne krahhi 😀
    Sinu lahenduse puhul oleks krahhi ajal sinu samba inimestel pensionimaksetes korralik kukkumine. Samas, sellisel juhul ei realiseeritaks seda kahjumit lõplikult ära, mida praegune süsteem täiel määral teeks ja mõne aasta pärast oleks ehk taaskord kõik jälle hästi.

    Rääkimata sellest, et pensionile mineku ajaks on tegelikult sinu pakutud lahenduse põhjal ilmselt summa kasvanud juba kordades rohkem kui tänane variant seda suudab, nii et isegi languse korral võib suure tõenäosusega juhtuda, et makse on siiski suurem, kui enne krahhi kindlustuslepingu teinul.

    Ma mõtleks väljamaksete osas mingi stabiliseerida lisavariandi välja, kunagi versiooni 3.0 raames, mis võimaldaks neid natukene stabiilsemaks teha, et buumi ajal hea eluga harjunud inimesed krisii ajal lõhki ei läheks, sest on võetud mõttetult suuri kohustusi. Muidugi selle võiks ka jätta igaühele endale õppimiseks. Peale esimest ringi oldaks vb juba targem siis ja õpetataks ka oma lapsi 🙂

    Ühesõnaga, matemaatiliselt on üsna lihtne näidata, et tegemist on suurema riskiga lahendusega, sest riski defineeritakse tihti kui volatiilsust ja kui vaatame väljamakseid, siis volatiilsus on kordades suurem kui kindlustuse puhul. Tulemus oleks sellegipoolest üsna suure tõenäosusega tunduvalt parem kui tänase lahenduse puhul muidugi.

    Tahad matemaatilist valemit ka näha või piisas sellest tõestusest? 😀

    • roosaare

      Oled kindel, et dividenditootlus niipalju kõigub? Ma pead ei julge anda aga minu meelest isegi 2008-2009 ei kukkunud dividendid eriti ära (va. pangad ja autotootjad).

      • Dividend Investor

        Laiapõhjaliste aktsiaindeksite- ja ETF-ide dividendimaksed kõiguvad üpris palju. iShares S&P 500 ETF (IUSA) maksis 2007. ja 2008. aastal dividende 0,196 USD aktsia kohta, 2009. aastal 0,163 USD (ehk -17%) ja 2010. aastal 0,146 USD (ehk tipust -26%). Sama dividendimaksete suurus ehk 0,2 USD per share saavutati alles 2012. aastaks.

        Euroopa aktsiate puhul pilt veelgi kõikuvam: iShares STOXX Europe 600 ETF (EXSA) kõrgeim kriisieelse dividendimaksetega aasta oli 2007 (1,24 eurot aktsia kohta). 2008. aastal maksid 600 Euroopa suurimat ettevõtet kokku omanikutulu vaid 0,77 eurot (-38%), 2010. aastal 0,69 eurot (-44% võrreldes 2007. aasta maksega). Kriisieelne dividenditulu tase (arvestamata siinkohal inflatsiooni) ei ole Euroopa aktsiate puhul saabunud siiani – 2014. aasta dividenditulu 1,08; käesoleva aasta 3. esimese kvartali dividenditulu 1,07 eurot aktsia kohta.

        • roosaare

          Siit siis ikkagi järeldus, et tasuks vaadata palju Compensa Sulle igakuiselt pakub ja kui divikat tuleb sellest vähem, siis müüa sellises ulatuses osakuid, et saad ikka oma igakuise taseme kätte.

      • Taavi Pertman

        Aktsiahinnad kipuvad kõikuma, sellepärast ka dividendi suurus kõigub ilmselt kõige enam? Aga noh, pikas perspektiivis ei välistaks üldsegi seda, et isegi see kriisi põhjas laekuv dividendi madalseis oleks endiselt parem laekumine kui kindlustuselt, kuna II sammas on 30 aasta jooksul su raha kasvatamise asemel seda suurte tasudega “hooldanud ja hallanud”.

  2. Mihhail

    Probleem on selles, et Mati pole vapper ja senine süsteem on inimesele (mitteteadlikule) lihtsam 🙂

  3. Kaktus

    “Dividendide tulumaks on hetkel 15% ehk siis väiksem kui tavaline tulumaks.” – millest selline väide?

  4. Raido

    Mina olen Jaaguga ja muidugi ka tõenäoliselt paljude teistega selles mõttes igati nõus, et inimestele tuleks anda valikuvõimalus, mida oma tulevikuga peale hakata. Eriti veel nendele (s.h ka minule), kellele 2. sambaga liitumine oli kohustuslik. Praegu maksan tuimalt oma palgast selle 2% (iseenesest on muidugi tore, et riik sellele veel 4% lisab) ja teiselt poolt vaatan, kuidas fondi teenustasud sellest ca 1,5% ära söövad, rääkimata muidugi veel sellest, kas fond ise toodab plussi või miinust. Kes soovib, võib jätkata senise süsteemiga, aga vähemalt loodagu soovijatele võimalus valida.

  5. Janek

    Päeval mil pensionile jäädakse võiks olla inimesel vaba valik otsustada vähemalt selles osas kogupotist, mis ta ise on sisse maksnud (pluss antud osa teenitud tulult, kui seda on olnud), kas raha välja võtta või otsustada lasta kindlustusfirmal sellega toimetada. Teine sammas – no las ta siis olla – eks ärksam leiab omale nagunii võimaluse täiendavalt neljas ja viies sammas luua.
    Hea, et keegi seda aegajalt meelde tuletab, et olemasolev teine sammas jõukust ei too, aga siiski: abiks ikka inimesele, kes üldse biiti ei jaga. Riik on esimesi samme teinud fondide haldustasude korrigeerimiseks, mul on tunne, et fondimahtude suurenemisel ei jää need korrigeerimised viimasteks ja mine tea, vbl saabub taas aega, nagu oli 2003-2007 kus mingitki tulemust võimalik näidata ja seda loodetavasti kõrgelt lähtepositsioonilt mitte pärast maailmaraputavat krahhi 🙂

  6. Kehvik

    Olgem ausad – viga ei ole siin mitte süsteemis, vaid ikka olematutes sissetulekutes. Pole ju erilist vahet, saad sa kuus II sambast juurde 50, 100 või 200 eurot – elamisväärset elu see ei taga nii või naa.

    Selles mõttes olen nõus, et II sammas peaks olema vabamalt investeeritav alates mingist teatud kogutud summast (näiteks kuumakse oleks üle keskmise pensioni). Aga kui on alla selle, siis ma ei näe mingit sisulist vahet – tavakodaniku lollust arvesse võttes raisataks raha lihtsalt ära või makstaks võlad kinni. Mille järel tullakse kohe kribinal-krabinal riigilt toetusi nuruma.

    Seepärast võikski kehtida eeldus, et kui oled saanud kõrgemat palka, siis eeldatavalt pole sa päris rumal ja oskad ka ehk oma rahaasju ise planeerida.

  7. Lynx

    Paar mõtet:

    1. 700-kordset rahvapensionimäära (hetkel 110 800 euri) ületava summa saab pensionifondist suhteliselt kiiresti (63 aastase puhul 5 aastaga) välja võtta. http://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/valjamaksed/valjamaksed-kindlustusseltsist-ja-pensionifondist/
    Ehk pakub osadele lohutust.

    2. Pensionileping on *kindlustustoode*. Ülalpool opereerid oodatava 16 eluaastaga ja ka võimalusega, et Mati viskab paari kuu pärast sussid püsti. Aga on ka *risk*, et Mati elab hoopis 93 aastaseks ja saab kindlustusseltsilt 43*12*30 = ca 15500 euri + poole kindlustusseltsi hallatatavate pensionivarade kasumist. Pole enam päris täpselt kursis, kas ja kuidas seda viimast arvutatakse, kui väljavõetud summa juba ületab sissemakseid. Väga vanaks elamine on selles kontekstis risk, sest tulevikku täpselt teadmata peaks omal käel tegutsedes elama ainult varade tootlusest, ning põhiosa puutuda ei tohiks.
    Mis muidu VTI dividenditootlus ja P/E praegu on?

    3. Tulenevast eelnevast, kuna tegemist on kindlustustootega, siis rakenduvad investeeringutele märgatavalt rangemad piirangud, kui jaeinvestorile. Jaeinvestor võib oma raha panna kolme enim meeldivasse dividendiaktsiasse või ka indeksfondidesse, aga riigi kindlustussektor ei tohi seda mitte, sest ebasoodsate stsenaariumide realiseerumise tagajärjed oleks talumatud. (Indeksfondid langevad 50%, sektori omakapitali wipeout?) Samuti, nende miljardite jaoks, mis pensionisammastest pensionilepingutesse minemas on, võib suurepärast tootlust pakkuvate (=alahinnatud?) aktsiate saadavus kesiseks osutuda.

    Tõele au andes on reaalselt valikus olevate varade oodatav tootlus tänaseks ilmselgelt väga nigel, aga see ei tulene mitte süsteemi halvast ülesehitusest, vaid selle välistest probleemidest (läänemaailma japaniseerumine).

    4. Ridade vahelt lugedes võib järeldada, et pensionisüsteemi eesmärk ei ole maksimeerida iga üksikisiku pensionivara vaid minimeerida riski, et nad osutuvad millalgi oma teadmata pikkusega pensionipõlve jooksul talumatult vaeseks.

    Disclaimer: olen varem olnud selle teemaga tööalaselt seotud.

  8. roosaare

    Lynx – selle viimase järeldusega olen väga nõus (kuigi kui Mati elab 93 aastaseks, siis 30 aastat isegi väga madalat inflatsiooni killib selle 40-50 eurot kuus ikka väga ära…). Ma pärast pikalt juurdlemist jõudsin eile järeldusele, et lihtsam kui teha revolutsiooni II sambas on julgustada inimesi ehitama IV sammast.

    VTI puhul ma siiski julgen väita, et 30 aastaga tuleb sealt koos dividendidega rohkem tootlust kui see 55% mis kindlustuseltsil tuleks “peale maksta”. Aga see ei ole tõesti 100% kindel ja ehk siis tõesti ei vääri riski (sest tagajärjeks võivad olla pensionärid tänaval). Lõpuks taandub see küsimus sellele, et kas kindlasti vähe raha või suurema volatiilsusega eeldatavasti rohkem raha. Ja eks siin olegi siis lahenduseks see 700 kordne määr.

    Mina isiklikult teenin palgatulu nii vähe, et oma II samba pärast muretsema nagunii ei pea 😉

  9. Uljas

    Härrad, rääkige palun kui tuimalt läbi LHV VTI osta, kas siis on lootust ka dividendile?
    Ei tea neist asjadest mütsigi, aga aasta aega tagasi sai purjus peaga 10k eest ostetud, ei ole julgenud midagi teha ka, äkki tõprad tahavad veel maksu mult saada.

    • roosaare

      Peaks ikka saama jah, endal sellega kogemus puudub, nii et tasub LHVsse helistada ja üle küsida. Kui Sul see W8BEN vorm tehtud, siis peaks 15% tulumaksu maha minema.

  10. hoks

    Numbreid aastad ette ennustada on üsna keeruline ja vähesed inimesed tegutseksid ise börsidel investeerimisega, niisiis on tarvidus endiselt automatiseeritud terviklikule lahendusele, fondidele. Need aga küsivad priskemaid haldustasusid kui vaid indekseeritud instrument.
    Kindlustus pole samuti tasuta ning selle võrra on ootuspärane eelduslikult vähenenud saadav väärtus.

    Mis võib meid tuleval dekaadil ees oodata pakub J. Bogle
    http://www.morningstar.com/cover/videocenter.aspx?id=718639

    Küll aga kodanik kes ise aktiivselt oma raha soovib ja suudab hallata, vastavat distsliini ja teadmisi omab peaks suutma saavutada paremaid tulemusi.

  11. Eido

    Olen nõus, et see süsteem, mis eelmisel sajandil loodi ei pea selle sajandi lõpunivastu. Moel või teisel seda süsteemi korrigeeritakse. Tuleb meelde, kuidas ema kogus mingit elukindlustuse raha x aastat. Kui kogumise periood läbi sai ja igasugused rubla perioodid läbi said, siis oli vastus, et tulgu Haapsalusse rahale järgi, kusjuures kokku kogutud summa selle perioodi jooksul oli väiksem, kui bussipilet Haapsalusse, s.t. raha oleks ära kulunud ca 30 minutilise bussisõidu eest. Sama tundub ka selle pensioni II samba puhul. Kas ma saan nüüd pensionit 41€ või 43€ või 47€ ei muuda ju midagi, sest sellest nii või teisiti ei jätku mitte millekski. Pigem võiks mõelda, et kui sul on näiteks 4 või mis iganes sammas, siis oleks võimalus kuidagi mäele saada/jääda. Näit. kui sul on metsatukk, kust saad toasooja, kuna loomuliku juurdekasvuga on tagatud toasoe. Div. aktsia, näit. Vee aktsi, mis tagab sulle veearvete maksmise jne. Sellised sambad nagu metsatukk on isegi parem teinekord, kuna kui div.makset ei pruugi tulla, kui on kehvad ajad, aga mets kasvab sellest hoolimata. Päikesepaneelid toodavad elektrit ka siis, kui kuskil on kriis ning raha väärtus langeb, päike langeb sellest hoolimata paneelile. Päikesepaneel võib ka lisatulu anda, kui elektrit võrku müüa ning ei ole ‘haldajaid’ kes võtaksid tasu päikese langemise kogusest paneelile. Jne näited.

  12. Urmas

    Anna andeks, Jaak, et nii ütlen, aga Eiki Nestor automehhaanikuna ei ole küll mingi autoriteet, kelle kommentaari peale midagi muutma hakata. Riigikogu esimeheks olemine ei tähenda, et IQ on maailma elanikkonna keskmisest oluliselt kõrgem.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *