Intervjuu Investoritunni jaoks

Pilt on illustratiivne ja hoopis teisest intervjuust 😉

Käes on neljapäev, 5. august ja kahe tunni pärast salvestame Indrek Mäega saate Investoritund. Mõtlesin, et vastan küsimused ka blogis ära, on endal hea pärast lugeda ja mõte ka selgem. Lisaks ei jõudnud eetriaja nappuse tõttu kõikidele küsimustele ka saates vastata. Aga sõidame siis:

Kuidas Sinu viimased pool aastat möödunud on, ajad on ebakindlad, inflatsioon tõuseb, USAs eriti, kas ja kuidas oled selle olukorraga kohanenud, kas on midagi, mida oled oma strateegias muutnud?

Pigem on tunne, et ajad on liiga head, et tõsi olla. Kuni eilseni Baltikum ainult rallis, USA-s on muudkui uued rekordid aktsiaturgudel jne. Mind pigem teebki võib-olla ärevaks see, et uudised on kõik head, IPO-sid tuleb nagu Vändrast saelaudu ja isegi Vändra saelauad lähevad müügiks nagu soojad saiad 😉 See peaks üldiselt olema ikkagi suhteliselt turu tipu märk. Panen siia ühe pildi aktsiakoolituselt ka, see pärineb Seppo raamatust:

Enda strateegias olen niipalju muutnud, et Baltikumis olen igasuguse võimenduse kinni pannud ja kontol on üle pika-pika aja isegi vaba raha ootamas häid võimalusi. Olen olnud mitte Hoidja-Heino, vaid Lihvija-Liisu 😉 Lisaks olen suutnud EI öelda päris mitmele idufirmale ka, kes mind kas juhtinvestoriks või niisama rahastajaks on tahtnud. Seega võib öelda, et olen muutunud veidi konservatiivsemaks. Eks siin mängib oma rolli nii 2020. aasta märtsis kogetu kui ka turgude väga kiire tõus (eriti Tallinna börsil).

Olen pannud paika tasemed, kust mingi osa aktsiaid müün ja kust juurde osta. Kokku olen sellel aastal võtnud Balti börsilt ligi 100 000 euro eest kasumit ja selle arvelt maksnud tagasi võimendust ja loonud rahalist puhvrit.

Viimati kirjutasid Geeniuse investeerimisportaalis, et vaatad jätkuvalt tubakaaktsiate poole, samuti tõid välja mitu aspekti, miks need täna enam ebaeetilised ei ole, palun selgita kuulajale, miks on tubaaktsia hea investeering?

Mulle üldiselt investorina meeldib vaadata mitte-populaarsete varade poole. Eks sellel on ka oma varjukülg, sest nii võid osta odavalt hobukaarikute valmistaja aktsiaid kui auto on turgu vallutamas, kuid vähemalt tubakafirmade puhul ei tahaks ma uskuda, et nikotiini sisaldavad tooted maamunalt üldse ära suudetakse kaotada. Minu jaoks number üks argument nende aktsiate puhul on kõrge dividendimäär ja kasvav dividend. Olles ettevõtteid rohkem uurinud, siis olen avastanud, et tegelikult viivad tubakafirmad läbi suitsetamise revolutsiooni, kaotades ära tubaka põletamisest tulenevad kahjulikud mõjud. See (IQOS näiteks) on kasulik nii tarbijale kui ka ettevõttele ja kuna hetkel pole näiteks IQOS-i kapslid minu teada ka aktsiisiga maksustatud, siis on see väga tulus äri.

Aga tuleme Eestisse, alustame võib-olla suurtest liikumistest siinsamal kodubörsil, eelmisel nädalal jäi silma Coop Panga ja LHV Groupi suurem kahepäevane tõus, millele järgnes kohe otsa ka suurem langus kolmapäeval. Millise pilguga täna Tallinna turul toimuvat
vaatad – kas selline volatiilsus on normaalne?

Suurem aktiivsus ja väikeinvestorite võidukäik sai börsil alguse pärast teenustasude kaotamist rohkem kui aasta tagasi. Näiteks täna hommikul tehiti COOP Panga aktsiatega esimese 15 minuti jooksul enam kui 400 tehingut. Samas on käibed väikesed ja suurt raha (fonde) endiselt börsil toimetamas ei näe. Väikeinvestorid on reeglina rohkem mõjutatud emotsioonidest ja võimendavad trendi nii üles kui alla, seega on kasvav volatiilsus loogiline. Minu enda tees on, et vabanev pensioniraha annab tõusule ilmselt veelgi tuult tiibadesse ja seega kavatasen Balti aktsiaid hoida ja ehk isegi juurde osta.

Coop Panga müüjate hulgas olid Sa ka ise, kuid Sinu Facebooki postitusest jäi silma, et tegid seda päev liiga vara – miks otsustasid üleüldse Coop Panka müüa, kas see on täna muutunud liiga kalliks?

Ostsin COOPi IPO-st hinnaga 1,15 eurot aktsia ja lisasin positsiooni 2020. aasta aprillis ca 0,96 euro tasemelt. Suurem veendumus COOP-i odavuses tuli mulle siiski alles selle aasta alguses, kui võis eeldada, et eelmise aasta viimase kvartali tulemused saavad olema head ja aktsia polnud sellele veel reageerinud. Ostsin aktsiaid kuni 11. veebruari kvartalitulemusteni ja kokku oli positsioon 45 000 aktsiat. Sealt alates olen kasumit lihvinud ja viimane suurem ports läks müügiks 3 euro pealt. Kindlasti alustasin müügiga liiga vara, kuid tõus oli sedavõrd jõuline ja igasugused suhtarvud muutusid ikkagi väga kalliks (eriti võrreldes SABi, Swedi või USA pankadega). Lisaks meeldib mulle jõuda olukorda, kus ma olen oma algse raha tagasi saanud ja lisaks on käes nö. “tasuta” saadud aktsiad. Hetkel on mul alles 15 000 COOP Panga aktsiaid, mida plaanin pikemaajaliselt hoida.

Mõned ütleksid, et Coop Pank saigi hoo sisse just tänu Sulle ja Rahakratile, kes te mõniaeg tagasi sotsiaalmeedias sellesse jäägitut usku näitasite – mis Coopiga seoses tänaseks on muutunud, et nüüd müüd?

Mul oli aasta alguses tõesti tugev veendumus, et ettevõte on 1,2 euro tasemelt odav ja ei häbenenud seda ka välja öelda. Teisalt on mul nüüd tunne, et 3 euro pealt on ettevõte jällegi veidi kallis ja sellest ka osaline müük. Ettevõttesse usun ma edasi ja kui peaks saama uuesti odavamalt juurde osta, siis ilmselt kasutan võimalust.

Mõni kriitik võiks öelda, et oled nagu Elon Musk, kes ostab kõigepealt krüptovaluutasid, siis räägib nende kasulikkusest, seejärel võtab kasumit ja siis asub neid alla rääkima.. mida vastad neile, kes arvavad, et Coopi puhul toimub sama asi?

Eks sama kaup ongi erineva väärtusega 1 või 3 eurose hinnaga. Kuigi Eesti turg on väike, siis siin on pigem suurem mõju Investor Toomasel. Näiteks olen ma pikalt positiivne olnud Novaturase osas ja ka seda “promonud”, kuid aktsia on selle peale hoopis langenud.

LHV-st ka natukene, nad avalikustasid eelmisel nädalal, et kaasavad börsilt täiendavad 25 miljonit eurot – kas ise oled aktsionäride hulgas ja plaanid märkida? LHV aktsia maksab üle 30 euro, kas liiga kallis pole?

Olen aktsionär ja ilmselt plaanin ka märkida. On kallis küll, ideaalis tahaks odavamalt saada. Eks ta tundus kallis ka 20 pealt. Samas on tulemused ka kiirelt paranenud ja UK kasvulugu on see, mis võib aidata ettevõttel endiselt kiirelt kasvada.

Uute aktsiate emiteerimisest teatas ka Tallink, küsivad 35 miljonit, kuid ei avalikusta mille jaoks – kuidas nende käik Sulle tundub?

Kuna aktsiaid pakutakse tugevalt alla turuhinna ja samas on olemasolevatel omanikel märkimise eesõigus, siis ilmselt on Infotaril plaanis oma osalust suurendada (eeldusel, et kõik ülejäänud aktsionärid ei kasuta oma eelismärkimisõigust). Raha on ilmselt vaja, et kriis üle elada.

Mitmed investorid on öelnud, et kuna Tallinnast pangandussektori esindajaid enam odavalt ei saa,vaatavad väljapoole. Kuidas Šiauliu Bankas hetkel tundub?

Tundub odavam kui LHV või COOP. Eks SAB-i aktsia on siiski ka kasvanud, kuid aeglasemalt. Minu ainuke hirm selle osas on ühest Sinu varasemast saatest kõlama jäänud lause, kus Kawe Capitali juht Kristjan Hänni mainis, et kes SAB-iga kursis on, sinna sisse raha panna ei taha. Samas on mul arvestatav positsioon, kuigi olen ka seda veidi lihvinud (oli 100 000 aktsiat, nüüd on 90 000).

Kirjutad oma blogis, et näiteks mais tegid ainuüksi Balti börsi paarsada tehingut – kui palju aega börsil rahateenimisele päevaselt kulutad?

Ei kuluta, vaid investeerin 😉 Tegelikult tuli suur tehingute arv sellest, et börsil on palju väikeinvestoreid ja keskmised tehingud on väikesed. Näiteks 10 000 COOP-i aktsia müümisel võib ostjaid olla kümneid ja sealt ka suur tehingute arv. Aega otseselt sellele ei kuluta.

Kuidas jaotuvad Sinu portfellis lühiajalised ja pikaajalised positsioonid?

Kõik positsioonid on pikaajalised kuni raha vaja on või Lihvija-Leino kasumit võtma tuleb.

Pikaajalistest positsioonidest rääkides, oled korduvalt öelnud, et Berkshire Hathawayd võib võtta kui pensionisammast. Kas ostaksid seda ka tänaselt hinnatasemelt?

Jaa, see on aktsia, mida katsun iga kuu natuke osta ja olen sellele müünud ka pikaajalise müügioptsioone.

Praegu on populaarne teema ravimitootjad, Pfizer on viimastel kuudel kallienenud, kuid hetkel tundub, et räägitakse juba kolmandate ja neljandate koroonasüstide vajadusest – seega jätkuvalt hea investeering?

Usun küll. Kaalusin kevadel pikalt, kas osta Pfizerit või BioNTechi, valisin siiski suurema ja turvalisema Pfizeri (siin mängis oma osa ka dividend), mis tagantjärgi tarkusena oli viga – Pfizeri aktsia on kerkinud ca 20% samal ajal kui BioNTech on enam kui kahekordistunud. Ettevõtete turuväärtuse vahe on muuseas kõvasti vähenenud – Pfizer on väärt 250 miljardit ja BioNTec juba 100 miljardit.

Kas täna on õige hetk omada dividendi- või kasvuaktsiaid?

Raske öelda, minu jaoks ideaalne investeering on kasvuaktsia, mis kasvab lõpuks dividendiaktsiaks. Nagu näiteks Apple või hiljutise näitena Micron. Eks tõusval turul on kasvuaktsiad kindlasti atraktiivsemad, kuid kui aktsial peaks tulema halbu uudiseid ja hind teeb -30% päevaga, siis on neid minu jaoks raskem portfellis hoida või juurde osta kui pikaajalisi dividendimaksjaid. Lõppkokkuvõttes on oluline siiski meeles pidada, et dividendi makstakse ka kasumist ja kui kasum ei kasva, ei ole põhjust oodata ka suurt tootlust.

Mida peale aktsiate veel vaatad, Funderbeamil oled koos Rain Rannuga Digital Sputniku liidinvestor. Kas iduettevõtted on tulevik?

Idufirmad on tulevik kindlasti, olevikus seal ju veel midagi eriti pole 😉 Eks ka siin on korralik buum käimas ja raske on ennast tagasi hoida. Hetkel on mul torus kaks juhtinvestoriks olemist, kuid päris mitmetele võimalustele olen pidanud ka EI ütlema, et ennast mitte kinni investeerida.

Mille järgi iduettevõtte oma portfelli valid?

Alguses oli valik lihtne – võtsin, mida pakuti. Hiljem olen katsunud valida nii, et peab olema vähemalt üks kahest – kas ma olen toote suur fänn (näiteks Belief, IconFit, Põhjala) või ma usun, et ettevõte võiks kasvada kordades suuremaks (või oleks keegi suurem huvitatud mingil hetkel selle üle võtmisest). Näiteks Planet42 või Ampler. Ideaalis siis mõlemit. Lisaks on alati oluline ettevõtte asutaja ja meeskond, see on näiteks põhjus, miks ma UpSteami olen investeerinud (kuigi ma ise autot ei pese).

Juhtisite koos Kristi Saarega detsembris ka Mulieresi rahastuskampaaniat, selle osak on ainult langenud – mis siin valesti läks? 

Mulieres tuli Funderbeami osakuhinnaga 4,71 ja täna kaupleb hinnaga 4,59. Nii, et midagi väga hullu pole juhtunud. Küll aga pole ettevõttel ka mingeid väga edukaid tulemusi ette näidata ja eks sellest tulenevalt ongi investorid algset kiiret hüpet allapoole müünud.

Mulieres märgiti samas kõvasti üle – kas Funderbeamil pole natuke seda ohtu, et investorid vaatavad vähem ettevõttele sisse ja rohkem juhtinvestoreid ehk usaldatakse nö pimesi?

See oht on kindlasti olemas, ka ise tegin alguses Funderbeamis panuseid puhtalt Madis Müüri käitumise järgi. Mingi hetk siiski hakkasin valima ettevõtteid enda nägemuse põhjal ja näiteks CleanHandsi ei investeeringud ja Promoty müüsin ära.

Mille alusel peaks tavainvestor idufirmat hindama?

Ma usun, et kolm asja: meeskond, kasvupotentsiaal ja enda suhtumine tootesse (juhul kui on B2C toode). Kindlasti tasub hajutada ja leida enda jaoks sobiv faas (kas no. Powerpoint, pre-revenue, searching for market-fit, laienemine teistesse riikidesse). Mulle endale tundub sageli hea koht see, kus toote-turu klapp on tõestatud ja tõstetakse raha, et toomist suurendada ja laiendada.

Oled ka investeerinud läbi Scandiumi kinnisvaraarendustesse – kuivõrd tulus täna kinnisvara arendada on, arvestades, et ehitushinnad tõusevad? 

Ma ei ole küll igapäevaste otsuste langetamisega kursis, kuid õnneks on koos ehitushindadega kerkinud ka müügihinnad. Õigele sihtgrupile õiget toodet arendades on kindlasti ka täna võimalik kasumlikult toimetada.

Oled maininud, et kui broneeringutega läheb kauplemiseks, on buum käes – kas täna on broneeringutega kauplemist ja kui kuum kinnisvaraturg on?

Jällegi mul igapäevane tunnetus puudub, kuid mulle pigem tundub, et on veidi rahunenud turg. Sellist paberil rabamist nagu kevadel oli, tundub praegu ikkagi vähem olevat.

Äkki peaks täna investeerima ehitusmaterjalide tootjatesse?

Ei pruugi olla halb mõte! Ma ise olen investeerinud näiteks Nordic Fibreboardi, kes valmistab OSB plaate.

Saan aru, et vaatad ka ladude poole, miks on need täna hea investeering? Kui palju erineb tootlust tavalisest kinnisvarast?

Oleme tõesti Everaus Kinnisvaraga arendamas Everaus Miniladude nimelist projekti Peetris, kuid need pole kahjuks veel valmis ja seega on ka tootluse osas raske kommenteerida. Eeldame äriplaani järgi siiski vähemalt sama kõrget tootlust kui mikrokorteritel (vahemikku 6-10% ehitushinnalt).

Tänases maailmas ei saa üle ega ümber ka krüptovaluutadest, Sinu blogist nähtub, et omad Bitcoini ja Ethereumi, milliste tunnetega viimase aja langusi vaatad? On need ajutised?

Sain õnneks tõusust piisavalt osa, et suurem osa algselt sisse pandud raha olen saanud välja võtta. Allesjäänud positsioone hoian pikaajaliselt.

Kui viimasele poolaastale otsa vaadata, siis milline on Sinu kõige suurem kaotus/õppetund?

Ei taha ära sõnuda, kuid suuri kaotusi pole õnneks pidanud vastu võtma. Suurim õppetund oli võib-olla see, et kui on kindel visioon ja tunnetus investeeringu osas (COOP Panga aktsia on 1,2 eurose hinnaga odav ja hakkab varsti tõusma), siis tasuks veelgi suurema positsiooniga sisse minna. Ja lihvimist alustada alles siis kui tõusutrend on murtud ja aktsia näiteks 10-20% tipust kukkunud.

Suurim võit? 

Aktsiatest seesama COOP Pank, muidu ilmselt kinnisvaraarendused.

Ja viimaks, millised on Sinu investeerimisideed järgnevaks poolaastaks – milliseid ettevõtteid, idufirmasid, aga ka krüptomünte või kinnisvaraobjekte radaril hoiad?

Novaturas on üks aktsia, mille osas olen positiivselt meelestatud.

4 Responses

Leave a Reply

Your email address will not be published.