Oktoobrikuu 2020 kokkuvõte

Mai või Oktoober? Global warming works!

Oktoober purgis, kuldne sügis jätkus ja senini pole pidanud jopet selga panema. Eile oli uudis, et Eesti suutis teha kõigi aegade koroonarekordi, samas kui linnas elu kihab ja tundub, et kõigil sellest suhteliselt ükskõik. Milline erinevus kevadise olukorraga! Joon Olümpias oma hommikust kohvi, tiibetlased tehtud ja omlett kõhus ja võtan siis möödunud kuu kokku. Esmalt tuleb oktoobrist meelde kaks koolitust – Aktsiainvestorite koolituspäev koos Kristi ja Märteniga ning RSÕ Praktikas miljonäride eri (seda koolitust saab muuseas ka salvestusena järele vaadata). Väga lahedad koolitused olid! Mulle hakkab järjest rohkema selline formaat, et 3-4 korda aastas erinevate partneritega ühiselt temaatilisi seminare korraldada. Lisaks olid meil väga tublid abilised ka, nii et ka korralduslik pool oli päris mõnus. Pikalt ei hakka räägitut lahti kirjutama, aga tooksin välja selle, et Eesti on ikka äge väike ühiskond – aktsiakoolitusel istusin ühes lauas LHV juhi Madise, Swedbank Eesti juhi Olavi ning Coop Panga juhi Margusega. Päris silmi avav oli näha, kuidas Eestis info liigub ja kui ühel lehel olid esipankurid selles, et seekord uputatakse kriis rahaga üle ning tulevik saab olema keskkonnateemade ja roheliste investeeringute päralt. Süda oli kohe rahulikum koolituselt lahkudes. LHV juht Madis kirjutas samal teemal hiljem artikli ka. Igatähes ootan huviga millist rahastust saame oma peagi valmivale päikesepargile ja vaatan tõsisemalt järgmiseks autoks diisli asemel ka elektriautot. Muuseas, kui tahad ka endale jupikest päikesepargist, siis võid hetkel läbi Fundwise kasutada sama diili, mis meiegi (Sunmill).

Investeerimises midagi erilist ei toimunud, kõige aktiivsem olin aktsiatest ja alustakski seekord sealt. Osalesin üle pika aja jälle ühes IPOs, märkides 500 Ignitise aktsiat. Öeldi, et ebaõnnestunud IPO, aga usun, et riik võttis suht maksimumi, mis võtta sai ja seega võib müüjatele siiski õnnestunud IPOks lugeda. Tagantjärele tarkusena oleksid võinud hinnavahemiku madalama panna ja müüa kõrgemas otsas, see kõige alumises otsas müümine jättis veits kehva mulje ja ka järelturul on hind pigem edasi langenud. Alla 20 eurose hinnaga nopin võibolla veidi juurde. Ikkagi roheenergia tootja ju! 😉

Veel müüsin oktoobris jupi Nordeconi aktsiaid (5000 tk), nüüd alles ilus ümmargune number. Ootan endiselt et rahakülv varem või hiljem ka nende kaukasse jõuaks, eks näis. Laekus ka Olainfarmi dividend (1280 eur). USA-st laekus dividende ligi 1700 dollarit, lõviosa tuli suitsumeestelt (820 dollarit MO ja 600 PM). USA-s ostsin juurde mõned ATT aktsiad ja väikse positsiooni LAKE ka. Võiks nagu loota OMI kordumist, viirus kipub neile hästi mõjuma. Berkshires on mul lahti korralik lühike müügioptsioonide pott, panin endale piiri ka, et üle 25 positsiooni korraga lahti ei hoia. Märtsis müüdud optsioonid olid ikka päris head rahalehmad, näiteks 150 strike jan2022 puti eest sain 21 dollarit. Kuidas kõlaks osta Berkshiret 129 dollariga kuni aastani 2022?

Panen aktsiate alla startupid ka. Funderbeamist pole ammu kirjutanud, aga pärast kevadist hinnasula on seal korralik taastumine toimunud ja ka minu portfell (eelkõige tänu Amplerile) ilusti plussi jõudnud. Kuigi Madis Müür meil miljonite koolitusel õpetas (soovitan seda osa järgi vaadata, väga hästi rääkis!), et juhthobuse pead ei lööda kohe pärast starti maha, siis olen ikkagi veidi Ampleril lakka kärpinud. Noh umbes selle mõttega, nagu aasta tagasi sai ca 15% Upsteamist müüdud kui positsioon 400% plussis oli. Et saaks oma sõdurid lahinguväljalt koju tagasi, et ka järgmiseks lahinguks vägesid oleks. Panin ka endale reegli, et üle 5% NAVist startuppidesse ei paiguta (ostuhinna pealt).

Seoses Funderbeamiga veel selline põnev uudis, et teen novembris ka oma debüüdi juhtinvestorina, koostöös Kristi Saarega (ilmselt peaksime tegema ühisfirma RooSaare OÜ). Täpsemalt veel jagada ei saa, aga ütleme nii, et isegi minu konservatiivne abikaasa (kes soovitas mul investeerida 10 aastat tagasi Applesse, aasta tagasi Adobesse ja on kõik ülejäänud ideed – näiteks Tesla shortimise või Suure-Jaani rantsho – maha teinud) plaanib sinna ettevõttesse investeerida. Roheline maailmavaade ja parem tulevik! Marial on muide eriliselt hea käsi – tema LHV portfellis on 2 aktsiat – minu valitud SFG (-60%) ja tema valitud Madara Cosmetics (+100%). Nii, et jääge kuuldele!

Kinnisvaras midagi erilist ei toimunud. Scandiumiga plaanime Scandium Towerit, Everausiga ostsime Keilasse kortermajade krundi ja ülejäänud ettevõtted kogusid üüri ja maksid pangalaenu vähemaks. Kuigi jube igav, siis samas äge mõelda, et iga kuu läheb laenujääk ca. 9000 eurot väiksemaks… Minu osa sellest laenust on ca. 5000 eurot, nii et see on justkui varjatud sääst, mis muudkui kuu-kuult tiksub.

Laenudes oli ka vaikne periood, rahad olid väljas, pakkumisi tuli sisse küll, kuid kevadel sain piisavalt palju valusaid õppetunde, et niisama uisa-päisa raha välja jagada enam ei taha.

Panime Ottiga rahad vahele, et kas tema saab enne miljokaks või mina kõhulihased. Ott muuseas mainis, et tal aktsiaportfell see aasta +120%. Tegin selle peale 12 kõhulihast.

Ahjaa, üks teema oli täitsa meelest läinud. Ma tegin ju oktoobris koos Mariaga Pärnus läbi virtuaalse UPW koolituse ja selle käigus panin kirja kaks fookust: füüsiline vorm korda ja ettevõtlusõpik järgmiseks oktoobriks (ettevõtlusnädalaks!) valmis. Töö käib mõlemas valdkonnas, plaanin kaasata Eesti parimaid eksperte ja saada tulemus, mille üle võib uhke olla! Esimesed kolm korda jõusaalis ka käidud, polegi sinna sattunud viimased 20 aastat. Täitsa huvitav kogemus on niimoodi trenni teha, et ei higistagi ennast läbimärjaks!

Üks teema tuli veel juurde, nimelt paar päeva tagasi helistas mulle kirjastaja ja kinnisvarainvestor Peeter Pärtel ja uuris, kas tahaksin oma listi lugejatele soovitada peagi ilmuvat uut raamatut “Kasum esimesena”. Pole veel enda raamatut kätte saanud, kuid põgusa vestluse põhjal Peeteriga usun, et see on kõikidele (alustavatele) väikeettevõtjatele väga vajalik ja kasulik lugemine, sest sisuliselt rakendab 50% Klubi põhimõtte ettevõtluses. Kui teema kõnetab, siis saad läbi minu soovituslingi raamatu soodsamalt kui poest ja saad kaks esimest peatükki ka tasuta alla laadida (seal on ka kõige olulisem info juba olemas!). Saatsin igatähes tellimislingi ka kahele tuttavale ettevõtjale, kes mõlemad maadlevad sellega, et ka nende ettevõte on (raamatu autorit tsiteerides) “kontrolli alt väljunud raha neelav koletis”.

8 Responses

  1. lauri

    See raha voolamine rohelisse või pigem selle jätkumine tundub igati loogiline. On sul või teistel lugejatel ka häid mõtteid kuidas sellest kasu lõigata? Elektriautode ja solari sektor tundub juba liiga buumi faasis olevat.

  2. Rahakratt

    Liiga buumi faasis? Mismõttes? See oleks midagi sarnast, kui keegi oleks Ford T loontši ajal küsinud, et mis võiks järgmine trend olla, kuna “autotööstus paistab juba buumi faasis”. Mees, race alles algab!
    Praegune seis on selline, et üks “lihakunn” grillib mingit Maks ja Mooritsa poolfabrikaat huinamuinat kahe sõbraga kuskil linna serval Kuldsädeluse elurajooni terrassil, aga tõelised aserid alles teritavad vardaid ja teevad omakeskis esimest mahalöödavat lammast valides koplisse viiva värava najal tobi.

  3. Madis Müür

    Nagu Kratt ütles, see pidu on alles algamas, see trend väga varane. Madiberk on pikalt öelnud, et kliimasoojenemine on suurim võimalus peale internetti ning et praegu on nagu 1995 aasta selles teemas. Üks USA väga tugev lõpuboss ütles, et maailma esimene triljonär tuleb kliimasoojenemisest. Endal õnged veel eelkõige Ampleri, Bikeepi ja Grimi näol, eks mõni teine ka flirdib teemaga nagu UpSteam aitab vett säästa autopesul.

  4. Marti Metsa

    Lugesin Sunmilli projekti tutvustuse läbi, kuid jäi segaseks, kuidas saab 3650 eur investeerides saada tootlust 8,36%, kui aastane dividend investeeritud summalt on ainult 160 eurot. See teeb ju ainult 4,38%.
    Kus olen vea teinud?
    Näide Sunmillilt:
    Investor investeerib 3650€, millega omandab 2% osalust emaettevõttes
    Investeeringust 50€ on osakapitali sissemakse ning 3600€ vabatahtliku reservkapitali sissemakse
    Dividendidena saab investor esimesed 12 aastat 160€ aastas ning sealt edasi keskmiselt 168€ aastas
    Vabatahtliku reservkapitali väljamaksena saab esimesed 12 aastat lisaks 253€ aastas
    Tulu kokku on 8219€ ning kasum investeeringu pealt 4569€
    Sellise investeeringu tasuvusaeg on 8,8 aastat ning tasuvusmäär (IRR) 8,36%

    • Andrus Raudsep

      Sunmilli cofounder siin. Pargi tootluse puhul jäi omakapitali tagastus esimesel 12 aastal arvestamata, tasuvuse vaatest teeb olulise vahe sisse, sest ei ole sama mis 0 aastal 3650 sisse, vahepealsel perioodil iga aastal 160 teenida ja viimasel aastal 3650+160 välja võtta. Sel juhul oleks tasuvus 4,38%.

      Meie puhul makstakse iga aasta pargi teenitud tulu investoritele välja, maksuefektiivne on teha seda läbi omakapitali tagastuse. Änkküla pargi näite puhul läheb 0 aastal 3650 sisse, järgmised 12 aastat keskmiselt 413 välja ja sealt edasi väiksem summa iga aasta kuni projekti lõpuni. Nii tuleb tasuvus 8,36%.

      Siin ka link tasuvusarvutusele, investori cash flow seal allpool – https://fundwise.me/et/system/files/tasuvusarvutus_ankkula_0.xlsx

  5. Kevin

    Millal Funderbeami debüüt juhtinvestorina laivi läheb?

    Mingit spoilerit ei ole millest aimu võiks saada millest jutt on?

    • Kristi

      Sõnastades siinkohal ümber üht tuntud tsitaati “Funderbeamis ei lähe asjad kunagi live’i liiga vara ega liiga hilja, vaid täpselt siis kui õige aeg.” (Loe: Legal loeb dokumente).

Leave a Reply

Your email address will not be published.