Kuidas Eesti pikaajaliselt koroonakriisist kasu saaks lõigata ehk “Elu Maal 2020”

posted in: Reisimine, Üldine | 23
Eesti metsarajad kujunevad päris popiks…

Viimase 72 tunniga on maailm muutunud. Senine üha kiirenev globaliseerumine ja EL-I ühtsustamine keerati varem mõeldamatu kiirusega 180 kraadi ringi ning tänaseks on uus reaalsus see, et iga riik üritab oma piirid võimalikult kiiresti sulgeda ja ise hakkama saada. Jättes meditsiinilise reaalsuse kõrvale, on see Eestile hea võimalus. Eesti on oma väiksuses, rahvastiku hõreduses ja eraldatuses muust maailmas suures pildis päris heas positsioonis. Ja kiruge, mis te kirute, tundub, et uus olukord sobib EKREle ja EKRE uuele olukorrale ideaalselt.

Eelmisel nädalal oli nii Eestis kui ka maailmas läbiv sõnum, et koroona pole muud kui gripp. Täna istub pool Eestit kodus ja katsub e-koolist ja kaugtööst aru saada. Viiruse ja nii individuaalse kui ka rahvusvahelise isolatsiooni negatiivsetest mõjudest pole põhjust pikalt jahuda – neid võib igaüks ise suhteliselt kergelt tuletada. Välisturiste ei ole ja (niipea) ka ei tule. Hotellid, restoranid, kohvikud on tühjad. Kontserdid ei toimu ja raha ei liigu. Sajad ja tuhanded selles sektoris töötajad jäävad ilma palgata. Kui pangad vastu ei tule, jäävad inimesed varsti oma kodudest ilma. Kas tuleb kiire taastumine? Pigem mitte. Esiteks ei anna sellele lootust Hiinas toimuv, kus läheb viiruse alusest juba kolmas kuu ning elu pole Wuhanis endiselt taastunud. Teiseks küsimus lugejale. Kas oleksid valmis võtma riski, et tuleb mingi uus viiruspuhang ja istud kusagil lennujaamas karantiinis kinni? Lähemal ajal ilmselt pigem mitte.

Midagi positiivset ka? Mure ühise vaenlase vastu ühendab ja ideaalis saab see suvi Eestis puhata. Ehk suunavad riigid vähemalt murdosa riigikaitse-eelarvest relvade asemel haiglate ja meditsiini valdkonda. Ning kõik C02 pärast muretsejad võivad hetke rahulikumalt hingata 😉

Kuidas sellest olukorrast Eesti võita saaks? Väga lihtsalt. Eesti peaks niisama kiirelt nagu kadusid Selverist WC-paberirullid, muutuma Euroopa Liidu kõige väiksema riigivõlaga riigist kõige suurema välisvõlaga riigiks. Sama kiiresti nagu muutus „see on lihtsalt gripp“ suhtumine „maailma lõpp on lähedal“ suhtumiseks. Laename läbi keskpanga negatiivse intressiga eurosid nagu homset poleks. Ja jagame selle raha laiali nii 1-2 kuulise kodanikupalga (kodus istumise toetus) kui ka riiklike investeerinutena. Ostame selle eest riikliku nafta- ja toiduvaru, ehitame neljarealiseks põhimaanteed, soodustame kaugtööd ja maale ning väikelinnadesse kolimist ning loome riikliku e-kooli (parimate õpetajate videokoolitunnid kõigile Eesti lastele). Garanteerime riiklikult kõik kodulaenud, et inimesed ei peaks oma kodude pärast muretsema ning surume raha pankadesse, et raharinglus kiirelt taastuks.

Viirusepaanika on meile kätte mänginud unikaalse võimaluse teha teoks nädal aega tagasi lootusetu unistusena tundunud „elu Eesti maakohtades“ taastamise. Kas eelistaksite uues reaalsuses elada Tallinna kesklinna korterelamus või väikeses Läänemaa metsatalus? Eeldusel, et tänasest palju rohkem inimesi saab teha kaugtööd ja lapsed saavad parimat e-haridust virtuaalkooli abil (kas kodus või kohalikus väikekoolis). Et kõikjal Eestis on ülikiire internet ja turvalised maanteed. Ning internetikoosolekud, e-notar ja e-riigiteenused on uus normaalsus. Pooled riigi palgal olevad õpetajad saaksime ümber suunata muudele erialadele, sest igasse koolimajja pole enam vaja täiskomplekti aineõpetajaid. Tekiks uus amet abiõpetaja, kelle peamine roll on väikses klassiruumis korra hoidmine ja arutelu stimuleerimine. Virtuaalõpetajate valik saab aga olema sarnane Eesti laulu valimisega – nendest saavad kohalikus staarid.

Pikas perspektiivis võiksid sellest kriisist võita just meie maapiirkonnad ja väikelinnad. Inimesed õpivad rohkem kaugtööd tegema ja eraldatust (taas)väärtustama. Ja riik saab siin päris palju kaasa aidata.

Kõigile neile, kes kohe küsivad, et kust see raha võetakse ja “võlg on võõra oma” teadmiseks, et matemaatiliselt ei ole enam võimalik, et Lääne-Euroopa oma võla kunagi tagasi maksaks. Isegi teenindada ei ole seda võlga enam positiivsete intressidega võimalik. Seega on võla mitte-võtmine palju suurem risk. Pikas perspektiivis liigub maailm hüperinflatsiooni ja uue rahasüsteemi suunas. Aga parem on sinna faasi jõuda naftavarude, neljarealiste teede ja elujõulise rahvaga kui 2009. aasta majanduskriisijärgse ühiskonnana. Tooksin analoogina olukorra, kus majal katus (majandus) põleb. Kas peaksime seda suure veejoaga (rahatrükk) kustutama või laskma põleda ja lootma, et ehk kustub ise ära? Kui me otsustame vee kasuks, siis riskime hiljem sellega, et lisaks tulekahjustustele (majanduslangus) on meil ka veekahjustused (inflatsioon). Aga vähemalt maja jäi alles!

PS. Kellel kodus igav, siis tegime kolme e-raamatute komplekti ajutiselt soodsamaks!

23 Responses

  1. Money88

    “Pikas perspektiivis liigub maailm hüperinflatsiooni ja uue rahasüsteemi suunas.” – sellisel juhul tasub ka eraisikutel, kellel seisab vaba raha, see kas aktsiatesse ära investeerida või siis ideaalis üldse kulda ja kinnisvara osta? Ja võimalusel ka laenu veel võtta?

  2. Janar

    Tere!

    Kui me laename negatiivse intressiga eurosi, siis tuleb endiset raha ka tagasi maksta. Kui me laename seda nagu homset poleks, siis tulevikus on vaja ka seda tagasi maksta nagu homset poleks.

    Seda raha pole keskpangalt võimalik laenata lõputult. Lugedes seda vahvat fantaasiakäiku, mida me kõik võik ära teha selle “tasuta” rahaga, siis hakkasin mõtlema palju seda vaja oleks? 10, 20, 100 miljardit? Isegi kui meil oleks seaduslikult võimalik nii palju seda laenata, siis kas puhtalt lootusega, et läänes kukub rahasüsteem kokku? Varsti on 10 aastat möödas ja kõik toimib vanaviisi aga meie oleme kaput.

    Millie järgi sa oma mõttekäigu koostasid? Kas keskpangal on kuskil juba ametlik dokument praeguse olukorra leevenduseks, seoses siis laenudega ja kriteeriumitega?

    • roosaare

      Janar, kellele ja miks sa seda raha tagasi maksad? Sa vist ei ole Itaalia ja Prantsusmaa võla suurust vaadanud? ELi riikide võlga ei ole kunagi võimalik tagasi maksta, seda saab pikendada ja edasi rullida ja igasuguseid muid trikke teha aga ei midagi muud.
      Oletame et ma eksin. Mis saab siis kui me ei maksa tagasi? Saksamaa keskpankur tuleb Sul neljarealist maanteed üles võtma? Või kuidas sa seda ette kujutad, et riiklik võlg ühises eurotsoonis kelleltki välja nõutakse?

      Inimesed, saage aru, et täna ei ole 2009. Eestis ei ole kroon, vaid euro.

      • Janar

        Roosaare, EL riigid maksavad iga aasta oma võlgu tagasi ja kui tekib vajadus ja võimalus, siis eks laenavad uuesti. Max out on reegline 60% GDP-st ja võttes arvesse meie võlakoormuse GDP (28bil) suhtes, mis hetkel peaks olema 10%, siis reeglina meie laenu võimalus on 14 miljardit. Kasutades seda raha välja pakutud viisidel, ei anna see majanduslikku kasu mõne aasta pärast. Ainuke lootus jääb, et meie GDP kasvaks sama jõuliselt edasi ja vähendaks võlakoormust GDP suhtes, et tulevikus kui seda tegelikult väga vaja on, oleks uksed veel laenule avatud. Praeguses majanduslikus (tuleviku)seisus ma ei näe seda juhtumas, pigem näen meie võlakoormust sellisel juhul kasvamas tugevalt üle 60%.

          • roosaare

            Ja mis sa arvad kuidas need raskused Itaalia jaoks välja näevad? Et viiakse kiirteed minema või tehakse inimestele mingi teopäev? Ei maksa ka unustada, et Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka jt vajavad ka suuri investeeringuid – turism kaob ju kõikjalt.
            Eesti võiks anda välja 40 miljardi euro eest võlakirju ja oleks ikka paremas seisus kui hullemad ELi laenajad.

          • Janar

            Hullemad EL laenajad on ka need riigid milleta EL poleks EL. Esiteks pead leppima sellega, et Eesti riik ei saa nagunii ligilähedale 40 miljardit imf-lt või teistelt euroala riikidelt.

            Hetkel tasub ära oodata nö. “herd immunity”. See võib juhtuda ehk loodetavasti järgmine kuu (probably liiga lootusrikas) arvestades potentsiaalseid ravimeid, mis on näidanud effektiivsust. Hetkel vaja, et majandus normaliseeruks jälle ja inimesed on tagasi tööl ning saavad palka. Et poleks vajadust visata igale ühele 1000 eurot, mis läheb nagunii eelnevate võlgade katteks ja oleks kohe samas olukorras tagasi.

            Siis võiks näiteks 10 võtta (kui eesti oma pikemate võlakirjadega lõpuks valmis saab) ja seda kasutada koos majanduse stabiliseerumisega. See oleks palju effektiivsem, kui et visata auku. Ehitame infrastruktuuri (rohkem jalgratta teid) ja palkame tipp IT tegijad riigitööle. Loome ärimudeli ümber meie open source X-tee (hosting, support, dev assistance jne.). Me võiksime selle 10 iga aasta teenida x-tee pealt.

            Lisanduva riigi tulu pealt tõstame riigitöötajate palku ja õpetajad ning arstid teevad paremat tööd. Tõuseb heaolu riigis.

  3. Anton

    Kas euroopaliidust välja ei visata?
    Prantsusmaa ja Itaalia on lihtsalt piisavalt suured, et mõjutaks euroopat piisavalt, kui eemaldatakse.

  4. roosaare

    Kõik see jutt oleks teil adekvaatne kui Eestis ainukesena oleks viiruspaanika. Praegu tundub, et Eesti sai isegi kiiremini jaole ja on hajusam kui suured EL-i riigid. Kas te tõesti arvate, et nad ei trüki raha selle kriisi laehendamiseks?

    • Mario Ilves

      Nagu ma hetkel aru saan siis trükitakse raha juurde, et lahendada kriisi, mis tähendab seda, et tekib hüperinflatsioon ja kõik kukub nii ehk naa kokku? T

  5. Arvi

    Huvitav oleks kuulda, milline see uus rahasüsteem võiks välja näha? Antud artikli iva tundub seisnevat selles, et kuna intress on madal või negatiivne, siis tasub hetkel laenata nii nagu poleks homset, ja kui tagasi maksta jõua, siis ei ole see ka probleem, sest ega keegi maha laristatud raha nii või naa tagasi nõuda ju ei saa. Kuldsed sõnad ja moraal missugune!

    Head finantssõbrad, pange endale kõrva taha, kui Roosaare peaks kunagi tulema teie juurde laenu küsima.

  6. Mehis

    Huvitavad mõtted, mul tekkis ka see küsimus, et milline see uus rahasüsteem siis võiks välja näha. Kas see võiks olla näiteks mõni krüpto (nt Bitcoin)? Seda igatahes tuutuvad mitmed päris tuntud makroeksperdid (nt Raoul Pal) ja blogijad (nt Preston Pysh, Investors Podcast). Huvitav oleks kuulda Jaak sinu arvamust nende meeste praegustest maailmavaadetest (“invest in bitcoin and usd”), kindlasti oled kursis. Või oledki juba ülepeakaela Bitcoininis sees? 😉

    • Jaak Roosaare

      Miks peaks kasutama bitcoini, mis on kallis ja ebaefektiivne ja kontrollimatu riikidele? Pigem ikka Euro ja Dollar edasi.

  7. Jaak

    Mis tulevik toob seda näeme.Hoopi hull asi on mu enda portus,sest see oli üles võimendatud ja ma pean kasvõi nui neljaks võimenduse maha saama.Muidu olengi juba `tulevikus` ja kogu raha kulub intresside teenindamiseks.Praegu olen -7.22 % miinuses ja korter sai ka äsja renoveeritud.Loodan.et jään elama omasse koju. 🙂

  8. Eido

    II maailmasõja ajal Peterburi mnt ehitamine saksa vangide poolt oli ka otsus raskel ajal teha päris asju ning mis kestavad kaua. See raskel ajal tehtud teejupp on siiamaani kasutuses.

  9. Jaak Roosaare

    USA-s siis jagatakse igale perele ühekordse toetusena 3000 dollarit ning majandusse süstitakse 4000 miljardit likviidsust. Eestis võiks alustada vähemalt 1000 euroga pere kohtagi…

  10. Kuldar

    Head mõtted. Vaadates, mis laenupidu juba aastaid Euroopas käib, oleks Eesti pidanud juba 2008-2009 kriisi ajal laenama (võimalusel), et tagada kõige kallima ressursi, inimeste, säilimine. Aga jooksid laiali. Nüüd on olukord teine, riik saab ja peaks laenama, et sellega pehmendada majanduse täielikku kokku varisemist. See kriis võib kesta kaua aga võib lõppeda ka üpris kiiresti suvel juba. Minu arust võidavad pikas perspektiivis ka need eraisikud, kellel on suur laenukoormus ja palju reaalvara, sest ma ootan hüperinflatsiooni. Hüperinflatsiooni jaoks on kõik eeldused loodud > meeletu rahatrükk ja probleemne pakkumine (tarneahelad, tootmine) on katkenud. Inflatsioon võib tulla küllaltki kiiresti ja ootamatult.

    • Jaak Roosaare

      Kuldar, muidu jah, aga suur laenukoormus ja palju reaalvara võib tähendada ka sundmüüke enne inflatsiooni saabumist. Kui on lühikese tähtajaga laenud ja näiteks ebalikviidne kinnisvara…

  11. Alar

    Jäin mõtlema teemal, “Eraisikuna oleksin laenamisega ettevaatlik”, kas siis kui tekkib hüperinflatsioon, ei ole kasulikum devalveerunud raha eest eraisiku laene (räägin kinnisvaralaenudest, mitte tarbimislaenudest) tagasi maksta ? Või saan ma millestki valesti aru?

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *