Kui Mari pärandusega börsile jõudis, olid Viisemanni arvates kõik varaklassid juba ülehinnatud

posted in: aktsiad, Investeerimine | 13
Pilt 9. jaanuari Postimehest

Esmaspäeva hommikul jõumeeste pudru kõrvale Postimeest ja Äripäeva sirvides jäid silma kaks veidi vastandlikku artiklit. Postimehes kirjutab tulevane investor Mari, et on juba pikalt kadeda näoga vaadanud, kuidas sõbrad investeerivad ja tahaks nüüd ikka ise ka käe valgeks saada. 7000 eurot päranduseks saadud raha nutab kontol ja tahab minna börse vallutama. Ja nii alustaski Mari oma teekonda, paigutades raha Merko ja Tallinna Vee aktsiasse.

Äripäevas räägib samal ajal LHV fondijuht Andres Viisemann, et tema arvates on hetkel kõik varaklassid ülehinnatud ja tasuks varuda raha ehk püssirohtu.

Kummal siis õigus on ja mida teha?

Pilt 9. jaanuari Äripäevast

Viisemann on kriisi kuulutanud muidugi juba aastaid ja aastaid. Selge on see, et varem või hiljem läheb selline ennustus ka täppi. Kui senini olen ise olnud pigem seda meelt, et tõusuruumi on olnud kõikidel varadel veel piisavalt ja liikumised finantsturgudel meenutavad pendlikõikumist – mõlemas suunas liigutakse ratsionaalsest tasemest üle, siis tänane Postimees ajas mulle üle hulga aja hirmu naha vahele. Isegi rohkem kui Trumpi ralli või reedene Dow Jonesi 20k püüdmine seda teha suutis. Sest kui Postimees hakkab investeerimist promoma ja turud on samal ajal kõigi aegade kõrgemal tasemel, tööpuudus minimaalne, rahval raha palju ja entusiasm suur, siis tundub, et oleme astunud börsibuumi staadiumisse.

Mis edasi? Reeglina (vaata ka aastaid 1997 ja 2007) võiks eeldada nüüd veel sirgjoonelist rallit ülesse (või on see juba toimunud?), mille käigus meelitatakse turule ka need, kes juba aastaid rahas on istunud. Minu jaoks oleks kõige selgem tipumärk see, kui nüüd Viisemann teataks, et teate, seekord on olukord teine ja tuleb ikka ka aktsiatesse liikuda. Siis oleks tipp ilmselt käes 😉 Aga Viisemann ei taha ikka veel rahast väja minna… Seega võiks ju eeldada, et rallil on veel ruumi. Samas võib ka olla, et Viisemann ei lähegi enne rahast välja kui uus langus käes ja siis ei pruugi tema jälgimisest ka kasu olla. Siinkohal on oluline märkida, et LHV suuromanikuna on tal ilmselt rohkem iseseisvust kui keskmisel fondijuhil, keda buumi tipus konkurentide heade tulemuste survel aktsiatesse surutakse.

Selleks, et Marist pikaajaline edukas investor saaks, tuleb ju nagunii läbi elada vähemalt kaks börsikrahhi (nagu Alo Vallikivi ka Aktsitega rikkaks saamise õpikus rääkis). Kas need kriisid tulevad homme või ülehomme, suurt vahet pole. Soovitan Marile juba ette läbi mängida olukorra, kus Tallinna Vesi kaotab kohtulahingu ja pettunud väikeinvestorid tormavad müüma ja aktsia müüakse tagasi 6,3 euro juurde kus see oli enne tõusu. Või kui kriis jõuab kinnisvarasse, Merko uued korterid enam ei müü ja aktsiat saab tänase 8-9 euro asemel taaskord soetada 2-3 euro vahemikust. Loodetavasti on Maril mingi plaan valmis mõeldud, kuidas siis aktsiaid alt poolt juurde osta (kuigi uut pärandust ilmselt tulemas enam ei ole). Ja loodetavasti suudab Postimees siis projekti ikka käimas hoida, kuigi sajad ja sajad sapised kommentaarid neid narrivad. Kunagi tulevad jälle uued tuuled ja uued tõusud. Kas aga ka Mari siis veel investeerib, on juba omaette küsimus.

Päriselumaridele soovitan aga meenutada buumide ajal ununevat vanasõna, et börsile võib paigutada üksnes seda raha mida Sul vaja ei ole.

 

13 Responses

  1. Mõtleme veel

    Mida sellest loost siis arvata? Selge on see, et õppimine maksab energiat, aega ja raha rohkem või vähem, kas siis enda oma või vanemate või kelle iganes. Üks võimalus on vaadata kõrvalt kõiki ja kõike ca 50 aastat ja mitte midagi teha ja avastada, et kohe kohe peaksin pensionile minema, aga natuke on veel minna ja polegi proovinud mitte midagi muud teha, kui tööl käia. Jah, selge on ka see, et täna ei pruugi kõige parem koht startimiseks olla, kuid samas võib võtta asja ka teistpidi. Näit. “unustatakse” see 7000€ sellel korral Eestis börsile ca 20-30 aastaks ära (kergelt tulnud, kergelt läinud, pole hullu, kui see “sulab” seal aeg ajalt), aga samas iga aasta tiksub väike dividend kontole. See on ka õppimine. On ka selliseid näiteid, kus saadi raha (mitte ise teenides, vaid kergelt tulnud raha) ca 30000-50000€ ning sellest ei suudetud isegi 10€ investeerida ning see sulas nagu kevadine lumi ca 2-4 aasta jooksul näppude vahelt läbi. Selge on ju see, et kui tagasihoidlikult 50000€-lt 10% aastas teha (s.t. ca 400€ kuus palgale lisaks) võib elu elada pensionini enam vähem korralikult ära. Ning samas on ka kaks keskmist pensionit olemas (kui tulevikus oleks ca 300-500€ pension). Kui nüüd minna pensionile ja “avastada” väärtpaberi kontolt 20-30a. tagasi ostetud aktsiad, mis veel on alles siis … . Teine võimalus on elada paar kolm aastat kõrgepalgalise elu ja sulle jääb ainult kreditiitkaardi võlg. See viimane variant on pigem kahjulikum ning mitte midagi õppimine. Kui Mari nüüd 7000€-ga õppima hakkab, siis on tal kaks langust läbi õppida rutem võimalus. Teine võimalus on julguse puudumisel hoida 7000€ kontol ja oodata, kuid sellisel juhul kipub see sealt ikkagi tasahilju ära kuluma. Põhiline, keda sellisel juhul usaldada ei saa on Mari ise. Kas ma võin ennast usaldada – kui ma suudan teha hetkel aastas ca 20% tootlust varadele, aga samas varem suutsin endale võtta rohkem või vähem erinevaid võlgasid (eluasemelaen, õppelaen, krediitkaart, arvleduskrediit, telefoni järelmaks, sõbralt laen millest enamus olen nüüd kenasti tagasi maksnud ning ei plaani neid enam võtma hakata, lihtsam on ikka kohe telefoni eest raha välja käia, aga miks ma neid võtsin?)? Enda usaldamine/mitte usaldamine ongi kõige tähtsam küsimus. Nagu näha, olid kõik võetud laenud sellised, et pank saab rikkamaks ja mina vaesemaks. Kuid nüüd üritan pangaga läbi rääkida ja võtta selliseid laene, et mõlemad saaksid rikkamaks (pangad ise neid ei paku eriti, neid peab ikka ise küsima ja tõestama, et see on tore mõte).
    Jõudu Marile see 7000€ pikaks ajaks “ära unustada” ja siis jälle “taasavastada”, siis on ka sellest loost nii mõndagi õppida.

  2. :D

    Kuule Jaak, ega sa päriselt ei arva, et kui krahhike tuleb ja Tallinna Vee aktsiad juba unenägudes langevad, siis investor Mari müüb meeleheitlikult enda aktsiad? Tallinna Vesi on for keeps, Marike ostab neid veel süstemaatiliselt, ta on kindlasti targem projekt kui sa arvad. Ja jätkusuutlikum. Tema ja ta paarituhandese “päranduse” pärast pole vaja karta. Ta kindlasti teab, et ostab juba maasse langenud aktsiaid ja kui üldse müüb, siis ikka tipus olevaid.
    Loomulikult on praegu natuke ülepaisutatud olukord, siililegi selge. Merko veel paisutab end, sest sai mitmekümne miljonilise projekti Lätis. Aga küll nad ka maa peale tulevad, siis LHV kord.
    PS esialgse kindluse jaoks soovitaks Marikesele headeks kaaslasteks emitende, aga eks ta ise teab. Ega nendega just ratsa rikkaks saa..

    • roosaare

      Loodame, et nii läheb. Sageli on aga nii, et kui turg kukub, siis kaob ka lugejate huvi ja pannakse projekt kinni ja aktsiad müüki

  3. Ostap

    Asi, mis kipub minuarust rahval kahe silma vahele jääma, on see, MIKS Mari börsile läheb.
    Räägitakse halvast ajastusest ja et Mari ei saa rikkaks jms. Aga Mari ei lähe ju börsile raha teenima, see ei ole eesmärk. Fiktsioontegelane paneb raha börsile, et saaks lehes lugusid müüa.
    Ma eeldan, et Mari teenib sulepeast oma raha tagasi sõltumata sellest, mida investeering börsil teeb, olgu selleks siis “jee, mul läheb superhästi” või “oioioi, ma olen nii palju kaotanud”. Kõige hullem, mis saab Mari jaoks juhtuda, on külgsuunas liikumine, mis ei anna alust löövaid pealkirju leiutada.

  4. Lauri

    Kommentaaride järgi tundub, et mõned ei hammustatud su pointi läbi, Jaak. Mul endal tekkis küll Postimehe Mari´t nähes täpselt selline tunne, et lõpp on lähedal ja peab hakkama vaikselt rahasse kolima:) Aktsiaid ei keela muidugi keegi osta ei Maril ega Mardil, kindlasti on ka teenimise kohti veel piisavalt. Lihtsalt optimismilaine mis oli ca 10 aastat tagasi ja mis sellele järgnes on veel liiga hästi meeles mõnedel. Mõnedel mitte.

  5. Lauri E

    Ostsin Merkot eesmärgiga dividendil rahulikult tiksuda lasta, nüüd on poole aastaga 15.63% tõusnud. Loll kui müümata jätan, või?

  6. Mõtleme veel

    Mariga on asi ka selles, et selle taga polegi Mari, vaid nagu Toomase taga on Äripäev. Kui Toomast aeg ajalt ikka loetakse, siis miks mitte ka Marit (võib olla selles rõhk ongi, eks näis). Tootmasele anti stardiks 63911€, siis Marile 7000€. Selle võrdlusega võiks mõelda nii, et kui tava inimene mõtleb, et kui mulle ka 60000€ anataks, küll mina ka siis saaksin miskit. Nüüd läheneti rohkem tavainimese seisukohast, et kui sul on näit. 3000-10000€, siis on võimalik ka startida ja kuskile jõuda. Kui plaanis oli veel iga kuu natuke säästa, näit. 100-200€ ja see ka investeerida jooksvalt, siis summad vaikselt suurenevad. Samas hoiavad nad ikka silma peal ja võivad ka müüa poole aasta pärast, kui vaja (põhjenduseks, hetke seis).

  7. Buum ja krahh

    Kui vt-ta DOW ja SPY paarikümne aasta graafikut, siis mida suurem on tõus, seda suurem on langus. Buumid tekivad laenurahast. Laenud on praegu üliodavad. Praegu toimub “suurema lolli mäng”. Võetakse laenu, ostetakse ülehinnatud aktsiaid, kinnisvara, kulda jne., lootes, et peale tuleb veel suuremaid lolle, kes need talt ära ostavad. Börsikrahh on paratamatu. Aktsiad hävivad 70%, kinnisvara 40%, kuld üle 2x. Aktsionärid kaotavad oma raha, börsiettevõtted lähevad pankrotti, vallandatakse töötajaid. Käesolevat kriisi iseloomustab raha- ja tööpuudus. Deflatsiooni ajal on kuningaks raha (USD) [kuni 2022]. Arukad elavad praegu rahas, mis on turvalises kohas (pank pole turvaline). Alanud on maailma suurim majanduskrahh, mis on oma ulatuselt suurem kui 1929.a. alanud Suur Depressioon. Majandus on tsükliline nagu aasta-ajad. Riides tuleb käia vastavalt aasta-aegadele. Seda teab Viisemann Viisemanni tänavalt.

  8. to Buum ja krahh

    Sellel ajal kui sina ootad suurt krahhi jõuavad aktiivsemad inimesed mitmeid kordi rikkaks-vaeseks-rikkaks muutuda ☺
    Ma ei usu et keegi müüb oma plaate maha, sest kuld võib kukkuda 2x. Küll ta tõuseb tagasi/veel kõrgemale. Sama lugu on ka vene rublaga: õndsad on need, kes rubla kukkudes ei vahetanud seda eurode ega dollarite vastu, vaid ostsid hoopis juurde. Sest siililegi selge, et rubla taastab kunagi enda positsiooni. Juba praegugi taastab, kasu on 100 kordne.
    Aktsiatega on jah teine lugu.

  9. to buum ja krahh

    Kui selles krahhis nii kindel oled, siis mida veel ootad. Börsil saab ju ka langusele panustades teenida. Lühikeseks müük ja muud instrumendid täiesti olemas. Nii, et võta oma USD-d madratsi seest välja börsile 😀

Leave a Reply

Your email address will not be published.