Jaanuar 2015 kokkuvõte ja aasta eesmärgid

Tenerife2015_3selfieTäitsa hea on pärast pikka reisitsüklit tagasi kodus olla. Sisuliselt pole alates 18. detsembrist eriti Eestis olnud – nüüd peaks järgmine reis tulema alles kusagil märtsi keskel. Tahaks oma igapäevased rutiinid ruttu tagasi saada, sest kuidagi kehvasti on mu sporditegemisele ja kehakaalule need reisimised (ja sellega kaasnev) mõjunud. Aga see selleks. Viimaks olen saanud ka veidi aega, et oma finantsidele silm peale visata ja anda väike ülevaade, mis jaanuaris toimus.

Alustaks seekord kinnisvarast, sest midagi eriti muutunud ei ole. Üürid laekusid, laenumaksed toimusid ja kuu lõpuks kuulus jälle väike osake korteritest panga asemel meile (iga kuu maksame LHV-le tagasi veidi üle 2200 euro ja Swedbankile üle 1500 euro põhiosa). Lisaks sai müügivalmis (pärast rekordpikka renoveerimist) Alajaama tänava 2 toaline korter (kui otsid endale esimest elukohta, siis tasub sellele mõelda – väga hea asukoht, renoveeritud maja ja tuttuus põhjalik renoveerimine – kui huvi on, kirjuta mulle roosaare ÄTT gmail.com – otse ostes saad maakleritasu võrra hinnaalandust!). Midagi revolutsioonilist pole ka kinnisvaras hetkel plaanis.

Aktsiate varaklassis oli oluliselt aktiivsem kuu. Ostsin jaanuaris uue positsioonina Müügigurule Tallinki aktsiaid, suurendasin oluliselt positsiooni SAF Tehnikas ja vahetasin DTO shorti välja Seadrilli aktsia vastu. Sellest DTO-st ei tahakski eriti pikalt rääkida – ütleme nii, et kes kasiinos käib, peab adrenaliini eest ju ka maksma. Millegipärast arvasin (hoolimata kunagisest ZSL-i seiklusest), et mu munad on vahepeal raudsemaks muutunud ja suudan miinuses spekulatsioone külma kõhuga võtta. Tegelikult siiski mitte – esimene nädal Tenerife puhkusest läks pideva naftahinna vaatamise nahka ja lõpuks panin puhkuse huvides selle shorti kinni ja võtsin 2200 eurot kahjumit vastu. Siit ka avalik lubadus – mina, Jaak Roosaare, ei shordi enam ühtegi 2-kordse võimendusega indeksaktsiat – ei väikeses, ega ka suures koguses!

Kõvasti kukkunud naftahind peaks koos madalate laenuintressidega mõjuma Tallinkile hästi, samas kui stabiliseerumine ja nafta hindade kerkimine mõjub hästi Seadrilli aktsiale. Lisaks panin enne puhkusele sõitmist ka autodel paagid täis 😉

Dividende jaanuaris ei laekunud, küll aga jõudis minu kontole 200 eurot SAF Tehnika kapitalitagastust.

Laenuandjana oli samuti aktiivne kuu – mulle laekus rekordiline kogus intresse ja sain paar suuremat laenu tagasi ka. Omarahasse suunasin 1500 eurot uut raha (kokku on seal kapitali nüüd 12000 eurot). Intressi laekus 223 eurot ja põhiosa tuli tagasi 260 eurot. Kahjum punaste laenude müügist oli 10 eurot, nii et puhasintressiks 213 eurot 12000 eurose kapitali pealt – tootluseks siis mingi 21%. Bondorasse raha jaanuaris juurde ei pannud – uus süsteem pole mulle eriti meelejärele ja punases laenude osa kasvab endiselt liiga kiiresti, nii et otsustasin aja maha võtta. Olen enam kui aasta jooksul pannud Bondorasse 55500 eurot kapitali ja jaanuari lõpu seisuga jaguneb see järgmiselt:

  • Tagasimaksmisel: 52817 eur
  • Viivises: 6878 eur
  • Üle 60p viivises: 7079 eur

Jaanuaris laekus intresse 1269 eurot ja põhiosa 1455 eurot. Seega intresside mõttes rekordiline kuu. Aga samal ajal kasvas punases laenumaht enam kui 1000 eurot, nii et netotootlus jääb oluliselt madalamaks.

Lisaks Omarahale ja Bondorale andsin 500 eurot laenu läbi Investly keskkonna (ettevõtteks oli Miglior OÜ). Varasemalt olin ühe laenu andnud juba novembri lõpus ja sellelt laekus esimene makse jaanuaris – teenisin 500 eurolt 6,25 eurot intressi ja 11,08 eurot põhiosa tagasi. Veebruaris peaks Investly-s laekuma siis juba 14,44 eurot intressi.

Samuti laenasin 10000 eurot CrowdEstate-i vahendusel Raua 25 kortermaja tagatisel Endoverile. Olen nendega veidi varem kokku puutunud ja usun, et aastaga ei jõua meie kinnisvaraturg veel nii hapuks minna, et see laen õhku lendaks. Intressiks oli 13,7% aastas.

Laenude alla tuleks paigutada ka üks uus kinnisvaraprojekt, kus me paari sõbraga osaleme. Nimelt ostsime paraja portsu majakrunte Tallinna lähedusse, kus loodetavasti aasta-paari pärast kerkib ilus eramajade rajoon. Minu osalus antud projektis on aga vormistatud laenuna, nii et kajastan seda ka oma rahaasjades mitte kinnisvarainvesteeringu, vaid laenuna. Intressiootused jäävad 20% juurde ja üles. Halvemal juhul saame aga sõpradega kõik tasuta krundid 😉

Eesmärkidest veidi ka. Panin oma sõbra Kalle algatusel ja eeskujul endale wordi faili kirja olulisemad aasta eesmärgid, miks need mulle olulised on ja kuidas neid saavutan. Näiteks sai kirja 10 000 kilomeetrit rattasõitu, 21 900 kätekõverdust, 85 kg kehakaal ja veel mõned isiklikumad eesmärgid. Investeeringutest panin endale eesmärgiks teenida 2015. aastal 100 000 eurot passiivset sissetulekut – kerge see olema ei saa, aga eesmärk peabki olema ju veidi hirmutav! Lisaks on lõpuks ometi plaan osta endale Berkshire Hathaway aktsiad ja planeerida 2016. kevadel külastus nende aktsionäride koosolekule.

Lõpetuseks suured tänud ka kõikidele RSÕ ostjatele ja tellijatele – raamat figureeris päris mitu korda ka jaanuaris Rahva Raamatu Top10 edetabelis ja kokku läks jaanuaris läbi RR müügiks 173 raamatut.

 

19 Responses

  1. Timo

    21 900 kätekõverdust – ega sa neid korraga ei plaani teha? 🙂
    Kuidas muidu korterite täituvus on? Kas on ka üürivõlgnike tekkinud?

  2. Roosaare

    Jah, see on aasta goal 😉 Korteritega siiamaani – ptüi, ptüi, ptüi – ok. Ühel tuttaval on puuk sees samas. Plaanin lähemal ajal sellest pikema artikli kirjutada – üüriäri varjupooled 😉

  3. hiidpatsike

    Sinu bondora numbrid teevad päris ettevaatlikuks ja praegune uus süsteem ei lisa tegutsemiseks sugugi julgust. Katsetasin uut portfellihaldurit, nii üht kui teist moodi, aga kui A-reitinguga saab sisuliselt pankrotis laene, siis millest me üldse räägime. Samas ei saa senini tootluse pärast nuriseda, sest võrdlemisi konservatiivse strateegigaga on 60+ laenude osakaal hetkel 6.5%. Seda viimast siis valemiga 60+/laenude jääkx100%, mitte bondora valemite järgi.

    • Hugeli

      Unustage ära nüüd need a-reitingud. Päris mitmes blogis, rääkimata Bondora enda uudiskirjadest/kirjutistest on ju süsteem lahti seletatud. Ehk siis A1000 ≠ Bondora Ratingu AA või A grupiga.

  4. Valdek

    Kas ja kuidas muidu on inimestel plaanis oma Bondorat tuludeklaratsioonis kajastada? Jaak, sina vist tegutsesid Bondoras ainult OÜ alt, eks? Aga mõnel teisel lugejal siin kindlasti vast eraisikukonto ka.

    • Kristo

      Minul on eraisiku konto ja teist aasatat järjest esitan maksuametile oma tulud BO’st. Minu investeeringud ei ole suured, kuid peale maksude maksmist olen jäänud siiski plussi ja teeninud endale lisaraha. Need tulud ei ole olnud suured, kuid midagi siiski. Tõesti punased laenud söövad kahjuks suuresti eraisiku kasumi ära.

  5. Jaago

    Eraisikuna pead bondora raportite alt koostama eelmise aasta tulude raporti. Seal saad exeli abil ülevalt alla liita palju intresse said ja palju viiviseid. Siis tuludeklaratsiooni täites kirjutad intressi lahtrisse siis vastava intressi ja muude tulu alla käivad viivised. Mina olen nii aru saanud ja käitun nii.

    Samas tekkis mul probleem, kuidas moneyzenist vastavad numbrid kätte saada, siis tuleb sinna lihtsalt e-mail saata ja nad saadavad sulle su tulu numbrid. Tulevikus saab seda teha iseseisvalt nagu bondoras.

    Ehk kui tegutsed mitmes ühisrahastuses, siis liidad intressid ja viivised ja sisestad need vastavatesse lahtritesse.

  6. heh

    Kui raha välja pole kandnud Bondora kontolt, siis ei pea seda ka deklaril mainima.

    • Jaago

      Kust selline info pärineb? See võibolla toimiks kui bondora sissemakseid teha investeerimiskontolt? Kas ka siis toimib kui kannan sinna oma igapäevaselt kontolt? Ja kui kunagi hakkan siis raha välja kandma, siis pean mitme aasta tagused deklaratsioonid kokku liitma või kuidas?

    • Jakobson

      See põhimõte kehtib ainult investeerimiskonto alt tehinguid tehes. Bondorast teenitud intresside pealt tuleb tulumaksu maksta olenemata sellest, kas oled Bondora kontolt raha välja kandnud või mitte.

    • Taavi Pertman

      See on tõesti üsna suvaline järeldus, mida mõned ka Bondora foorumis üritavad levitada, kuigi maksuamet on varasemalt üsna selgelt öelnud, kuidas neid intresse deklareerida tuleb.

      Tegin siia ka väikese juhendi sellest, kuidas varasemalt maksuameti juhendi järgi deklareerinud olen:
      http://rahafoorum.ee/bondora-tuludeklaratsioon-kuidas-maksuametis-deklareerida/

      Kui maksuametiga vaidlemiseks raha pole, siis soovitan selliseid jutte pigem mitte kuulata.

  7. Valdek

    Et siis autosum tulbale PaidInterest ja PaidPenalties ikkagi, jah. Nii ma arvasin tegelikult, kuid mõtlesin üle küsida. Samas jääb arusaamatuks, miks seda kokkuliitmist juba Bondora poolt tehtud pole, kui see raport ongi mõeldud tuludeklaratsiooni täitmiseks.

  8. Roosaare

    Mul on tunne, et valdav enamik eraisikust investoreid “unustavad” seda tulu üldse deklareerida. Ma soovitan tegutseda laenuäris igal juhul OÜna.

    • Taavi Pertman

      OÜ puhul on üheks suureks takistuseks see, et OÜ peab omama muud tulu rohkem, kui see intressitulu. Teise asjana ka see, et kui rääkisin raamatupidajaga, kuidas neid tehinguid oleks korrektne kajastada, siis Bondoras on vähemalt mingid raportid, mida selleks kuidagi kasutada saab (ja sedagi mitte täielikult nii, nagu õige oleks vist), aga teiste portaalide osas ei ole sugugi kindel, kas see üldse võimalik on?

      Mis loogikaga sa raamatupidamist teed?

      Raamatupidamise toimkond ütles kunagi, et RTJ 3 tuleb teha:
      http://easb.ee/index.php?id=1255

  9. Martin

    Jah. Eriti juhul kui inresse nagu oleks päris hästi laekunud aga 60+p viivises laene on veel suurem summa. Ehk potentsiaalne kahju on tulust suurem. Mida sa siis deklareerid ja maksad tulumaksu. Ja kahju kannad ikka ainult ise.

  10. dgd

    Mis su need portfelli protsendid omarahas on, millega laenu välja annad?

Leave a Reply

Your email address will not be published.