Augustikuu kokkuvõte

Stroomi_aug4Ja ongi suvi läbi, ilmad jahedad ja Obama ootuses ei julge linnapoole sõitagi. Mõtlesin, et edaspidi ei tee igakuiseid kokkuvõtteid mitte lihtsalt laenuhaina, vaid üldse investeerimise ja isiklike finantside osas kõikide varaklasside peale kokku. Siis on endal ka aastate pärast põnev lugeda, mis toimus ja kuidas ma toimuvale reageerisin (näiteks on päris äge lugeda meenutusi kriisi haripunktist 2009. aasta märtsis).

Mille poolest siis august 2014 meelde jääb? Sai päris palju ratast sõidetud – osalesin Otepää ja Kalevipoja maratonil. Kui Otepää oli elu rõvedaim (ja ka esimene mille ma pooleli jätsin) siis Kalevipoja rada oli minu selle hooaja lemmik (parasjagu metsarada, piisavalt siledaid teid ja näpuotsaga muda) ja ka tulemusega võib rahule jääda (287. koht).

Veel toimus augustis SW vilistlaste kokkutulek Peipsi ääres ja samal nädalavahetusel Paides Arvamusfestival. Mõlemad olid väga toredad üritused, kuhu uuel suvel taaskord minna tahaks.

Aga räägime asjast ka, alustame laenuärist. Augustis laekus Bondorast intressi 1060 eurot (oodatud oli 1228 eurot) ja põhiosa 1243 eurot (oodatud oli 1144). Ehk siis taaskord maksti mõned laenud ennetähtaegselt tagasi ja mõned hapud laenud tulid ka juurde. Augusti lõpu seisuga on punases 1546 eurot. Juurde kandsin augustis Bondorasse 500 eurot, kokku olen oma raha sinna aasta jooksul pannud 53500 eurot. Välja läks 22 laenu kogusummas ca. 2700 eurot. Siinkohal ehk olekski paslik teha ka kiire kokkuvõte minu esimesest tegevusaastast Bondoras:

  • Aasta jooksul laekunud intress: €6992
  • Aasta jooksul laekunud põhiosa: €8066
  • Laenujääk: €55902
  • Viivises laenujääk: €4020
  • Punases laenujääk: €1546

Üldiselt võib rahule jääda – täpse tootluse arvutamise jätan kellegile targemale aga hea on näha, et laenujääk on kasvanud suuremaks kui algselt sisse pandud raha.

Omaraha-sse augustis raha juurde ei kandnud, kokku olen sinna investeerinud 6470 eurot. Pärast laenutingimuste konservatiivsemaks muutmist (annan laenu ainult skoorile 901-1000) on ka tulemused palju paremaks läinud. Intressi laekus augustis 107 eurot, põhiosa 239 eurot.

Ühtegi muud laenu ma augustis välja ei andnud ja üldiselt oli laenuäris igav kuu 😉

Kinnisvaras oli selle eest aga vägagi tegus aeg. Nimelt saime kuu alguses kätte oma korterid Stroomi Residentsis ja Kalle juhendamisel hakkas seal kibekiire üüriperioodiks valmistumine. Meedias ilmunud hirmutavast artiklist hoolimata oli huvi pisikeste üürikorterite järgi ülisuur ja juba enne kui remont valmis, on meil kõik korterid välja üüritud. Seoses selle artikliga veel selline lõbus lugu, et üks üürihuviline saatis mulle selle lingi ja küsis, et kas ta peab nüüd ikkagi Stroomi asemele midagi muud otsima. Vastasin talle, et karm lugu jah, maja läheb lammutamisele ja kõik korterid ka. Ja nii uskumatu kui see ka pole, siis minu huumorit ta läbi ei hammustanud, vaid ütles, et hakkab siis edasi otsima… Loodame, et lammutamiseni on ikka veel veidi aega 😉

Tegin oma esimese investeeringu ka Crowdestate-i platvormil – rohkem küll selleks, et asja lähemalt tundma õppida. Noh, ja tegelikult oli motivatsiooniks ka asjaolu, et uue kortermaja aadressiks saab Roosaare tee… Panin sinna 1000 eurot, mida tinglikult võib ka laenuks lugeda. Keda see teema rohkem huvitab, siis 28. septembri koolitusel on ka Loit Linnupõld üks esinejatest, nii et võib oma skeptilised küsimused valmis panna.

Aktsiaturul tegin kaks liigutust – müüsin pikalt käes olnud Apple aktsiad  ja pantisin Müügiguru OÜ Olympicu aktsiad aastaks 5,5% intressiga LHV-le (refinantseerisin varem lahti olnud võimenduse). Seejuures pidasin päris pikalt aru, sest erinevalt lihtsast võimenduse kasutamisest (mis on päris paindlik) tuli repolaenu kasutamiseks ka aktsiate omamisest loobuda. Samas on intressivahe päris suur (võimenduslaenul 8,5%, repo puhul 5,5%) ja dividendid kuuluvad endiselt mulle. Siinkohal on paslik ära mainida, et repolaenud ja aktsiate tagatisel laenamine üldiselt on päris libe tee ja kindlasti tuleb arvestada palju-palju suurema turvavaruga kui esmapilgul tundub vajalik (näiteks OEG aktsia käis 2009. aastal ära ca. 0,30 euro tasemel – repo puhul oleks siis vaja päris ohtralt lisatagatist juurde kanda, et aktsiad sundmüüki ei läheks).

Septembris on eesmärgiks saada valmis uus versioon “Rikkaks Saamise Õpik“-ust (eelmine trükk on peaaegu läbi) ja korraldada veelgi parem koolitus kui kevadel. Uus “RSÕ praktikas” koolitus toimub 28. septembril Tallinnas. Samuti peaks teoks saama üks veidi suurema mahuga hüpoteeklaen.

6 Responses

  1. Kaido

    Mis kasumi % sa üritad kinnisvaraga saada?
    Mis on reaalne aktsia keskmine kasum aastas? 5%?
    Kui uus raamat valmis, võib mulle ka kohe ühe saata. 🙂

  2. Taavi

    Nagu ma aru olen saanud, siis korterid on renoveerimata. Kui palju sul keskmiselt ühe korteri uuendamisele seal on läinud?

  3. Roosaare

    Stroomis oleme proovinud renoveerida ca. 2000 euroga korteri kohta (või veidi vähem). 220 euri on renoveeritud 12 ruudulised olnud. Nii, et mingi 12-13% tootlus (bruto). Crowdestate puhul olen valmis ka kõik 1000 euri kaotama, tegin selle investeeringu eelkõige platvormi tundma õppimiseks. Aga noh, kui krahhi ei tule kinnisvaras, siis võiks ju mingi 15%+ aastatootlust eeldada. Üle buying line lükkas tegelikult asjaolu, et aadressiks oli Roosaare tee 😉

  4. Roosaare

    Tuli ka väike selgitus Endoverilt seoses süüdistustega Stroomi Residentside suunal:
    Antud hoone omanikuks on OÜ Stroomi Residents, kes ei müü mitte eluruume, vaid hoones moodustatud äriruumide korteriomandeid, mida on seaduse järgi lubatud kasutada majutuspinnana. Vastav info on selgelt sätestatud ka kõigis müügilepingutes. Põhja-Tallinna Valitsuse väide, et projekti turundatakse kui „hubast kodu“ on ebaõige ja avalikkust eksitav.

    Valdav enamus ostjaid ongi ostnud korteriomandid väljaüürimise, ehk äritegevuse eesmärgil.

    Tunnistame, et mitmed huvilised on avaldanud soovi osta korteriomand elamise, mitte väljaüürimise eesmärgil. Oleme neile selgitanud, et tegemist on äriruumidega. Tulenevalt mõnede ostjate huvist esitas OÜ Stroomi Residents juba aprillis Tallinna linnale taotluse hoone sihtotstarbe muutmiseks. Seda selleks, et keegi ei saaks ette heita hoone omaniku ükskõiksust ostjate või linna suhtes. Tallinna linn esitas taotlusele märkused, nõudes väljakujunenud halduspraktikale tuginedes muuhulgas korterite kavandamisel tagada 90 m² (!) hoone maapealset suletud brutopindala ühe korteri kohta, ehk välistades sisuliselt väikeste eluruumide tekke Tallinnas. Tegemist on olemasoleva hoonega, kus on väljakujunenud ruumiprogramm. Selliseid hooneid on Tallinnas kümneid. Nõuda olemasolevase hoonesse 90 m2 suuruseid kortereid ehk sisuliselt hoone olulist ümberehitamist läheb vastuollu säästva arengu ja kaine mõistusega.

    Augusti lõpus on Tallinn võtnud vastu otsuse loobuda detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamiseks esitatavast nõudest kavandada ühe korteri kohta vähemalt 90 m2 elamufunktsiooniga maapealset suletud brutopinda.

    OÜ Stroomi Residents esitas augustis Tallinna linnale uue taotluse hoone sihtotstarbe muutmiseks. Taotlus on menetluses.

    Seda üllatavam on Põhja-Tallinna Valitsuse avalik rünnak olukorras, kus otsustamine on linna enda käes. Linnaosale on hästi teada, et hoone omanik on astunud samme lahendamaks osade ostjate soovil hoone kasutusfunktsiooni muutmise küsimust. Seejuures on vastutustundetu Põhja-Tallinna Valitsuse väide, mille kohaselt konkreetsel juhul võib aimata, et kogu kaasnev murekoorem asjaajamisega jääb tulevaste elanike kanda.

    Hoone sihtsotstarbe võimalik muutmine ei ole aga kuidagi seotud Põhja-Tallinna Valitsuse teates viidatud olukorra seadusele vastavusega. Täna on tegemist äripindadega hoonega ja nii seda hoonet ka müüakse, keegi ei müü ostjatele ruume eluruumidena. Väljaüürimine on teatavasti äritegevus. Kui mõni ostja tahab registreerida äripinnale oma elukoha, siis ka see on erinevalt Põhja-Tallinna Valitsuse väidetust seaduse järgi tegelikult lubatud (Rahvastikuregistri seadus § 40 lg 5 p 2). Hoone omanik ei ole aga sellist võimalust ostjatele reklaaminud ega ka soosi seda.

    Linnaosa peaks soosima ka väiksemate võimalustega elanikel kodu ostmise võimalusi. 90 m2 brutopinna nõue sellist eesmärki kindlasti ei taga ja õnneks on linn antud olukorrast ka ise hiljuti aru saanud.

    Väide, et Stroomi residentsile ei ole väljastatud minikorterite ehitus- või kasutuslubasid on eksitav. Olemasolev hoone on püstitatud ehitusloa alusel ja omab ka kasutusluba. Siseviimistluse uuendamine on parendustöö, mis ehitusluba ei vaja. Seega jääb arusaamatuks millised load hoonel puudu on. Tegemist on seaduslikul alusel püstitatud hoonega, millel on olemas ka kehtiv ärisihtotstarbe kasutusluba.
    Hoone kasutusotstarbe muutmise menetlus on algatatud ja otsused on linna teha. Tallinnas on sadu elamispindasid, mis on samasugustes hoonetes kui Stroomi residents, näiteks ka Tallinna enda sotsiaalmajad tihti alla 20m2 suuruste korteritega. Kui konkreetsel juhul linn on enne küsimuse sisulise menetluse lõppu otsustanud, et antud hoonesse väiksed eluruumid ei sobi, siis tekib põhjendatud küsimus, mille pooles erineb Stroomi residents teistest väikekorteritega hoonetest või linna enda sotsiaalmajadest.

    Süüdistamise asemel võiks teha eraarendajatega hoopis koostööd, et luua Tallinnas võimalused kõigi elanikkonda gruppidele taskukohase elukoha soetamisel. Ootame linnaosalt kainet lähenemist.

Leave a Reply

Your email address will not be published.