Arvamusfestivali järelmõtted

posted in: Intervjuud, Investeerimine | 11

arvamusfTänu Äripäeva kutsele oli mul võimalus osaleda laupäeval Paides koos mitmete investorite ja varahalduritega vestlusringis, kus arutleti inimeste rahalise tuleviku ja pensioni teemadel. Olin ennast juba juunis sinna üritusele ära lubanud,  kuid kuna samal ajal toimus Peipsi ääres endiste raamatumüüjate kokkutulek (mis oli ka väga lahe!), siis ei saanud Arvamusfestivalist täiel rinnal osa võtta. Sellest oli kahju, sest kogu selle ürituse atmosfäär oli väga mõnus ja pärast Äripäeva vestlusringi saime osa veel päris mitmest arutelust + proovida jaapanipärast pannkooki ja mandariniõlut. Tasuta kiluvõileivast rääkimata. Järgmine aasta paanin olla Paides terve nädalavahetuse!

Aga millest siis jutt käis? Äripäev üritas vastandada arutelus investoreid ja fondihaldureid, eelkõige pensionikogumise võtmes. Samas tuleb tunnistada, et erilist vastandumist ei tekkinud ja suures pildis olime kõik ühel meelel – inimesed peaksid sissetulekuid ja sääste suurendama. Käisin taas välja ka idee ilma lisatasudeta indeksfondidel baseeruvast pensionisambast, millel on kaks põhilist ideed:

  1. Fondihaldur võiks olla 1. kursuse tudeng, kes ostaks iga kuu laekuva raha eest Vanguardi fonde ja hoiaks fondi kulud praeguste 1-2% asemel alla 0,3%.
  2. Pensionile minnes ei ostetaks 100% raha eest annuiteetleping, vaid elatakse laekuvatest dividendidest ja kui väga vaja, siis müüks otsast osakuid. Jüri Mõis ütles, et statistika järgi on tal pärast pensionile minekut veel enam kui 30 aastat elada – see on liiga pikk aeg, et raha mitte investeerida! Nii oleks peamine raskus pensioni kogumisel esimesel põlvkonnal, sest hiljem oleksid osakud pärandatavad.

Mingit väga selget kriitikat sellele keegi ei teinudki, Kristjan Hänni Kawe-st küll mainis, et indeksfondid pole väga head ettevõtete peremehed, kuid see argument on üsna demagoogiline (laias laastus sama, et “üürikorteritesse ei maksa raha panna, sest kui kõik kortereid üürile annavad, kes siis enam üüri maksab!” – ega see, et Eesti pensionärid indeksaktsiates raha hoiavad, ei mõjuta kuidagi antud tööstusharu arengut ei heas ega halvas suunas).

Jüri Mõis rääkis veel, et kui tahta tulevikus saada 2000 eurost pensionit, siis peaks 40 aastat säästma iga kuu 1000 eurot, mis väga reaalne ei ole. Siin pole aga liitintressi arvesse võetud (40*12*1000 = 480 000 eurot. Sellest 24 000 eurot aastas on 5%, mis on suhteliselt reaalne). Ehk siis kui raha padja alla koguda, siis peaks sellise plaaniga arvestama. Minusugused nooremapoolsed investorid aga ilmselt eeldavad ikkagi mingisugustki tootlust ka varadelt enne pensioni 😉

Mulle meeldis veel Kristjan Hänni mõte, et kui kõik ootavad langust ja istuvad rahas, siis võib languse asemel hoopis tõus tulla (seda enam, et keskpangad raha peale pressivad). LHV pensionifondide juhti Andres Viisemani see aga ei kõigutanud ja mul on tunne, et Viisemani tipusignaal (LHV pensionifondid ostavad vaba raha eest aktsiaid) jääb meil seekord nägemata. No loodame, et jätkub aega ja julgust langust oodata.

Rene Ilves käis välja mõistliku idee, et enamik inimesi suudaksid ennast majanduslikult paremini ära elatada ilmselt ettevõtlusega tegeledes. Ja mitte nii, et otsime nokijat, vaid stiilis “olen pagar ja teen oma väikese kohviku”. Ehk siis pere- ja elustiiliettevõtlus. Rene soovitas kõigil palgatöötajatel uurida, mis hinnaga nende tööandja nende tööd klientidele edasi müüb (näiteks minu disainerist abikaasa töötund kliendile maksab 65 eurot). Ehk paneb see mõtte liikuma, et hakkaks ise ennast müüma ja lõikaks vahelülid välja…

Nii, et kallid lugejad, tundke oma rahaasjade vastu rohkem huvi! Parema tuleviku valem on saada rohkem raha kätte (kõrgem palk või ettevõtlustulu), jätta sellest suurem osa endale (säästa!) ja investeerida see sääst inflatsioonist tulusamalt (näiteks teenima dividendi, intressi ja üüri). Kõik kolm komponenti (sissetulek, säästumäär ja tootlus) on olulised!

PS. Sain tasuta reklaami oma raamatule ka teha, soovitades kuulajatele konkreetse järgmise sammuna oma elujärje parandamiseks “Buy (and read) my book!” 😉

11 Responses

  1. Kristi

    See on lahe, et finantsteema on Arvamusfestivalil jälle esindatud olnud. Ma tegin eelmine aasta koos Pangaliiduga paneeli sarnasel pensioniteemal (Mis saab pärast II sammast?) ja eks ta natukene nukker oli, sest inimestel on väga optimistlik ootus selle koha pealt, et pension on isegi siis kui ise väga palju selle nimel vaeva ei näe. Või et mõne inimese taktika ongi see, et saab mitu last või töötab surmani selle asemel, et natukene investeerida.

  2. Janek

    Äripäevast lugesin teie artiklit http://www.aripaev.ee/blog/2014/8/13/kuidas-vaikesest-rahast-suurt-raha-teha, aga mis lahe polnud, olid artikli järgsed kommentaarid, mulle tuli küll üllatusena, et nii palju inimesi üritab selliseid häid mõtteid maha teha, vastu punnida ja mitte nõustuda!?? Tundus nagu oleks mõne tavalise ajalehe kommijad Äripäeva üle tulnud 🙂 Tavaliselt on ikka asjalikud kommentaarid olnud, aga vbl pealkiri oli see mis meelitas lugema ka teisiti mõtlevaid inimesi ….

  3. Simmo

    Mulle on jäänud küll mulje, et Eestis on inimesed just selles suunas liikuma hakanud, et ise luua väikeetevõtteid ning põhitulu enda tasku jätta. Vähemalt enda tutvusringkonnas on küll palju selliseid inimesi, kes just nn pere- ja elustiiliettevõtlusega tegelema on hakanud. Selle aasta statistikat kohe üles ei leidnud, kuid 2013 aastal oli kasv võrreldes 2012 aastaga ca 3%. Siinkohal tuleks küll ilmselt tänada ka riiki, kes on soodsa pinna ettevõtlusega alustamiseks loonud. Loodetavasti tõusev trend ikka jätkub.

  4. Ahti

    Kahjuks see kui kõik kohvikuid pidama hakkavad, eriti meid rikkamaks ei muuda. See on nagu issi annab emmele raha aga pere on ikka sama vaene edasi.Rõhuma peaks ikka ekspordile ja automatiseeritud tööstustele.

    • oik

      Päris nii see ei ole… Kui tänasel hetkel on rikkus koondunud väheste ettevõtlike “kohvikupidajate” kätte, siis selle töötajad aga saavad riismed. Kui nüüd need töötajad teevad oma “kohviku”, muuudab see nende sissetulekud oluliselt suuremaks, jaotades rikkuse rohkemate kodanike vahel võrdsemalt laiali. Riiki see jah rikkamaks ei tee, kuid muudab rikkuse suhte selliselt, et enam ei ole käputäis ettevõtlike, kes riisuvad koore ning suurt massi töötajaid, kes saavad riismed.

  5. klaas

    Kuskilt on jäänud meelde, et hingelt on neid nn kohvikupidajaid ehk ettevõtjaid 2% elanikkonnast. Muide oik, sinu point on väga õige.

  6. Kadri

    Mina nägin ka Äripäevas artiklit… Lugesin pealkirja vilksamisi ja mõtlesin: “Heh, see on täitsa Jaagu teema”. Ja siis vaatasin, kes in autor 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *