2020. aasta kokkuvõte ja plaanid uueks aastaks

Täna on küll alles 30. detsember, kuid hakkan juba vaikselt kokkuvõttega pihta. Aktsiaturud on küll USA-s veel ka homme lahti ja ehk laekub veel ka mõni intressikopikas, kuid suures osas saab aasta lukku panna. Lisaks on hea vaadata, et kuidas siis eelmisel aastavahetusel pandud eesmärgid täitusid.

Kui lugeda 2019. aasta kokkuvõtet, siis kirjutasin, et:

“2020. panen fookuseks taaskord rattasõidu, aga ka matkamise ja muusika. Otsustasin ka kohe ära, et olen sellel aastal otsustavam ja kui midagi plaanin, siis teengi ära! Nii ostsime kohe 31. detsembri õhtul kohvikus ära piletid I Land Soundile ja paar päeva hiljem ka Viljandi Folgile. Rammsteini piletid olid mul juba varem. Nii, et juulis saab muusikat täie raha eest!

Teiseks suuremaks eesmärgiks on taaskord Etape du Tour, mis seekord toimub Nizzas. Aga erinevalt varasemast sõidame sinna kogu laiendatud perega (ehk siis ka vanemad ja venna pere). Ja justnimelt sõidame – saab olema eepiline teekond mikrobussiga läbi Euroopa. Naised ja nooremad lapsed siiski lendavad, nii et hea plaan ka mitmegeneratsiooniliseks meestesuhtluseks!

Matkamisest tahan järgmisel suvel väisata Eesti matkateid, seda nii jalgsi kui ka rattaga.”

Jumal vaatas ja naeris, samal ajal oli Wuhanis juba mingi jorss pooltoorest nahkhiirt närinud ja nii ta läks. Lisaks Soundile ja Folgile jäi ära ka Rammstein, nii et loodame, et sellel suvel siis vaktsiin veres saab neid edasilükatud kontserte nautida. Siiski päris muusikavaba ka aasta ei olnud – Haapsalus nautisime TAFF:festi, Laevas Võnget, väga äge oli. Lisaks saime maskidega käidud veel Jõulujazzil ja Jako muusikakoolis ka. Aga no ei olnud muusikasuvi ;( Nizzas rattasõit jäi ka ära, sõitsime hoopis Tartu Maratoni virtuaalselt sõpradega ja mujal ka. Sain jaanuaris oma uue Canyoni maanteka kätte ja ratas sai korralikult kasutust ka.

Kui nüüd kronoloogiliselt aastat vaadata, siis meenub jaanuaris USA-s käimine, veebruaris Tais peredega puhkusel, Seppol külaskäik Soomes. Üllatus, üllatus, rohkem ühtegi välisreisi ei olnudki. Oleks seda keegi öelnud aasta alguses, poleks küll uskunud.

Aga tagasi investeerimismaailma ka. Sain nüüd numbrid kokku löödud ja kokkuvõttes võib siiski aastaga rahul olla. Kõige kehvemini läks aastaga aktsiates, kus tootlus jäi negatiivseks (oleks pidanud paroolid veebruaris Taisse jätma). Kõige suurema kasvu andsid Scandiumi ja Everausi toimetamised ja Leguar Capital oli ka tegus. Kokkuvõttes kasvas NAV aastaga 16%, mis jääb küll alla 20% aastakasvu eesmärgile, kuid on siiski üsna tubli tulemus. Eriti kui arvestada, et märtsis olin veel 2019. aastaga võrreldes lausa miinuses. Võrreldes aasta algusega olen ka võimendust ja eriti isiklikke laene alla tõmmanud (enam kui 20%). Nii, et kokkuvõttes olen aastaga rahul. Vaatame lähemalt varaklasside kaupa ka.

Kinnisvara 2020

Scandium arenes tormiliselt. Aastaga sai valmis Newtoni üürimaja ja sisuliselt on valmis ka DUO Loftid. Asutasime uue rendibrändi Nestin Rent. Kalle ja Maido käisid tiimiga korduvalt Poolas luureretkel. Omandasime paar uut krunti ja koostööprojekti. Nii, et igat pidi õnnestunud aasta. Kuigi seal märtsi keskpaigas tõmbas korraks pidurit ka ikka…

Everaus toimetas ka tegusalt. Uuesalu projektiga saime ühele poole ja ka Lagedi 1. faas on tehtud. Aasta jooksul alustasime Lagedi 2. faasiga, kortermajaga ja Keila Kodu projektiga. Uuel aastal on ka päris mitu rauda tules, nii, et usun, et tuleb tegus aasta.

Lionpack sai jaanuaris laenud COOPis refinantseeritud ja kevadel soetasime vahetult enne koroonakriisi endale musta karbi kujul penthouse Pärnu jõe ääres. Panime ohtralt pappi sisse (võtsime natuke Bigbankist juurde ka) ja tegime elukõva suvituskorteri. Muuseas, see on suveks Airbnb-s saadaval ka! Päris palju sai suvel seal sõpradega päikeseloojangut vaadatud ja saunast jõkke ujuma joostud. Sekka siis ikka ka uued äriplaanid ja startapid jms. Nüüd ootame majale kasutusluba ja siis refinnime korteri uuesti ära.

Wolfpack sai hakkama kobarpäikesepargi loomisega, koostööd Sunmilliga. Väga äge projekt, 260 kW ja papp päikesest (ning riigitoetusest!) tuleb. Lisaks tiksusid olemasolevad korterid laenu väiksemaks.

SWIP ei teinud suurt midagi, üürid tiksusid ja laen vähenes. Tegime Kallega halduse eest ühe arve ka ja oligi aasta möödas.

Elva Kodus müüsime ühe maja ära, ostjaks üks omanikest. Muus osas läänerindel muutusteta. Kasutusluba muuseumile pole endiselt saanud. Ahjaa, laenu saime siiski lausa koroonakriisi ajal LHV-s ära refinantseeritud.

Kokkuvõtvalt oli edukas ja huvitav aasta. Poleks jaanuaris uskunud, et märtsis selline hirm ja paanika on, veelgi vähem oleks märtsis uskunud, et kirjutades 30. detsembril seda teksti on Eestis 900+ koroonapositiivset päevas, Harjumaa on jälle lukus ja samas hirmu pole, kinnisvarahinnad kasvavad ja raha pressid igalt poolt majandusse peale. Ahjaa, meelde jääb veel 10 000 kaotatud eurot Viljandimaal, käisime just pärast jõule vaatamas ja maja oli endiselt omal kohal ja ootab renoveerimist. Suure-Jaanisse pole rohkem sattunud, kuigi sain just meilile pakkumise sinna külaliskorteritesse investeerida.

Laenud

Laenudes oli tegus aasta. Nagu eelmises postituses mainisin, siis üle pika aja tuli tõsiselt vaeva näha, et laene koju tuua. Märtsis jooksis koroonapaanikas mul likviidsus korraks kokku (täpsemalt sellest aktsiate osas!) ja üritasin hambad ristis raha koju tuua. No ega ta väga ei tulnud. Vähemalt panin uue raha väljaandmisele pidurit ja päris mitmete rahasoovijale, kellele oleksin 2019. aastal ilmselt laenu andnud, sellel aastal raha ei andnud. Avastasin, et täitsa ok tunne on ka see, kui mingi raha kontol seisab 😉 Lisaks maksin enda mõned enda laenud ära.

Kõige suurem osa laenudest liikud Everausi, Liopacki, Wolfpacki ja Scandiumisse. See on ka üks mu lemmik mudel laenuintressi teenimiseks – anda laenu endaga seotud ettevõtetele. Vähemalt tead, et kui täitemenetlus tuleb, siis vastaspool ei hakka huijama…

Teine suurem osa laenudest olid kiired korteriflipid, mis juba mitu aastat olid hästi toiminud. Kuni märtsis see äri kinni jooksis. Istume sõpradega siiani 5 müümata korteri otsas ja erinevatel põhjustel pole neid ikka veel müüdud saanud. Õnneks on paar tükki bronnis aga ei taha enne midagi hõisata kui raha kontol.

Kolmandaks rahastasin ma 2020. aastal päris suure hooga Planet42 autoportfelli Lõuna-Aafrikas. Kõlab nagu radioaktiivne kraam, kuid kes sisse vaadanud ja veidi rohkem tegijatega kursis, on olnud päris põnevil. Kokku olen sinna paigutanud veidi üle 200 000 euro ja lisaks aidanud kokku panna kolm sündikaatlaenu ka. Järgmine selline ühislaen on plaanis veebruaris, nii et kellel huvi 14% intressi igakuiste väljamaksetega saada, siis võib kirjutada roosaare@gmail (eelduseks OÜ olemasolu ja min. summa 5000 eur).

Aktsiad ja startupid

Selles varaklassis jääb 2020 küll päris pikaks ajaks meelde. Kui keegi oleks mulle jaanuaris öelnud, et olen sunnitud märtsis oma Berkshiret 180 dollari tasemel müüma, oleksin ta välja naernud. Ja kui keegi oleks mulle märtsis öelnud, et Apple kaupleb aasta lõpus oluliselt kõrgemal (70%+), poleks seda ka uskunud. Ja Teslast ei räägigi. Mõtlen, et parim viis aasta kokku võtta on Buffetti mõte, et ole ahne siis kui teised on hirmul ja hirmul siis kui teised on ahned. See aasta oli nii, et vanakooli investorid olid turu põhjas hirmul ja alustavad investorid pigem ahned. Ja nüüd siis pigem vastupidi (kuigi hetkel on vist peaaegu kõik ahned). Märtsis oli ahnuseindeks 3, aasta lõpus 87. Pean tunnistama, et minu jaoks oli kolm suurema mõjuga sündmust:

1. Likviidsuskriis märtsis, mis tulenes liiga hoogsast võimendusest ja optsioonimüügist (sellest on lähemalt juttu siin). Sellele sai tagant järele tarkusena üle reageeritud ja liiga suur osa portfellist tühjaks müüdud (läks 270 splitieelset Apple aktsiat, 400 berkshire aktsiat, 1000 ATT aktsiat, 1000 Tallinna Vee aktsiat, näpuotsaga EfTENi ja miskit veel). Lisaks tõstsin igaks juhuks 160 000 eurot 12% intressiga, sest tunne oli, et likviidsuskriis on käes ja head ostuvõimalused tulemas.
2. Buffetti kõne 2. mai BRK meetingul oli väga karune, pikalt rääkis sellest, kuidas 1929 paugu järel tuli kiire põrge ja õige kriis jõudis kohale alles 1931-1934. Kõlas loogiliselt. See hoidis tagasi oma lühikest Applet kinni panemast ja jõulisemalt aktsiaturule sisenemast. Muuseas, kriisi algusest pole veel isegi aastat möödas, nii et oleks omajagu irooniline, kui 2022-2023 tulekski uus suurem kriis. Küll aga tuleb tunnistada, et keskpangad on nii palju raha trükkinud, kullastandardit ega pangajookse enam pole ja ka vaktsiin tuli kiirelt. Nii, et liigselt seda uue krahhi juttu ei usu hetkel.
3. Liiga palju Tesla karude videode vaatamist Youtubest, eriti Chanose omasid. Auto iseenesest oli ju äge, sain seda jaanuaris Nashvilles proovida. Aga kui nafta hind on 50% kukkunud ja inimesed kaotavad töö, kes see siis neid kalleid roheautosid ikka ostab? Selgus, et 2020. oli hoopis rohelise revolutsiooni aasta ja kõik mis oli nafta vastu, see ka üles liikus. Nafta aga läks hoopis negatiivseks. Jumalale tänu, et seda sealt 5 dollari pealt ei ostnud sellel kummalisel päeval, nagu paari sõbraga mõtlesime, et võiks teha. IB tegi margin calli kõigile, kes lahtise naftapositsiooniga lõksu jäid.

Aga mis siin ikka pikalt kribada, panen aasta tehingud numbritega kirja, hea hiljem meenutada. Ahjaa, olen siin ARSÕ-t ka kõvasti uuendanud, nii et veebruaris peaks head värsket lugemist tulema.

Eraisiku IB konto kahanes eurodes aastaga 25%. Päris karm laks. Sellega läks ka aastatega saavutatud edumaa indeksite ees ja nüüd võib öelda, et oleks augustil 2015 kontot avades võtnud lihtsalt indeksETF, oleks tänaseks tulemus parem. Aga samas, eelnevalt olin siiski indeksist omajagu ees ja omajagu rõõmu (ja muid emotsioone!) olen ka ikka aastate jooksul sellest portfellist saanud.

Kõige kehvem tehing 2020. oligi Tesla lühikeseks müümine, kokku tuli kahjumit sealt 70256 eurot (Tesla optsioonidega teenisin 8133 eurot). Seega puhaskahjum 62123 eurot. Ainukesed kaks positiivset mõtet selle tehingu juures: 1. ma ei taha enam aktsiaid lühikeseks müüa 2. kui ei oleks kinni pannud positsiooni, oleks tänaseks miinus üle 300 000 euro. 

Halvimuselt järgmine tehing oli Apple müük ja lühikeseks müük. Teenisin sellelt kokkuvõttes siiski 23611 eurot kasumit, kuid kui ei oleks positsiooni torkinud, oleks kasum olnud oluliselt suurem. Täpsemalt 270 aktsiat müüdud keskmise hinnaga 250 dollarit, aktsia sulgus 2020. aastal spliti eelse hinnaga 530,76 dollarit ehk saamata jäänud kasum 75 805 dollarit ehk ca 62 135 eurot. Lisaks siis veel 120 aktsia lühikeseks müümisest saadud kahjum 18 540 dollarit ehk ca 15 200 eurot. Nii vaadates oli isegi hullem tehing kui Tesla. Õppetund on see, et Eino never sells. EINO NEVER SELLS!  E I N O   N E V E R   S E L L S!!!

Muud negatiivse tulemiga tehingud uudisekünnist ei ületa. No võib ju ära mainida, et suutsin oma viimased 3000 Tallinna Vee aktsiat 13. märtsil 10,5 eurose hinnaga turgu suruda selliselt, et pärast graafikul seda hinda isegi tuvastada pole võimalik. Kuigi statistikast on näha, et keegi suutis teha tehingu veel 10 senti odavama hinnaga. Aasta lõpus oli aktsia hind 13,25 eurot ja vahepeal maksti 1 euro dividendi ka. Nii, et kaotus kokku 11 250 eurot. Õppetund? Ilmselt see, et kui mina (või ka Sina!) hakkan müüma midagi mõttega, et kõik on pekkis ja läheb veel rohkem pekki, siis on see pekkiminek juba hindades sees. Ja teine õppetund, et ei tasu ikkagi tühjaks müüa. Sest Eino ju nii ei tee. Mida Eino teeb? EINO NEVER SELLS!

Midagi positiivset ka 2020. aasta aktsiaturgudelt?

Optsioonide müügiga teenisin kokku ligi 65 000 eurot. Selles mõttes oli märts jällegi tore kuu, et päris palju häid tehinguid sai seal tehtud just optsioonide müügis. Berkshiret sain odavamalt juurde osta ja Nordeconi ka. Dividende laekus USA-s hoolimata kärbetest ja müükidest rekordilised 16 904 dollarit (2019. laekus 16 235 dollarit). No ja meenutades 12. ja 13. märtsi, siis on hea meel, et IB kontod üldse alles jäid 😉 RWM IB portfell lõpetas aasta peaaegu plussis isegi:

Mida siis 2021. aastast oodata?

Investeerimises tahaksin hoida veidi konservatiivsemat joont ja vältida ohtu, et järgmine äkiline pauk mul portfellil hinge kinni tõmbab. Samas näitas märtsi lõpp, et ülereageerimine pole ka mõistlik ja kui 250 000 eurot kontol niisama seisab, siis sellest ka erilist tolku pole.

Selline mõistlik lähenemine tundub mulle see, et hoian LHV võimenduse tagavaraks ja seda niisama ajaviiteks lahti ei hoia. Samuti piiran ennast optsioonide müümisel, lühikeseks ei müü ja pikki positsioone hoian mõnuga.

Kui varaklasside jaotust vaadata, siis aasta lõpu seisuga jagunesid need mul nii:

• Intressitooted 33%
• Kinnisvara 29%
• Olulised osalused ettevõtetes 20%
• Aktsiad ja startupid 17% (nendest omakorda 80% börsiaktsiad ja 20% startupid).

Muidu ilus jaotus, aga kus on kuld, krüpto, maalid, veinid ja muu nodi? Eks peab neid ka veidi uuel aastal nokkima 😉