Aeg 2015. aastale joon alla tõmmata…

384245_10208221764086837_8683193931332416152_nAeg on 2015. aasta kokku võtta. Mis oleks selleks parem kui vaadata tagasi 2014. aasta lõpus pandud eesmärkidele. Umbes täpselt aasta tagasi kirjutasin blogis nii:

Mida siis 2015. aastalt oodata? 

Aktsiate varaklassis on mul eesmärgiks saada eraisiku dividendid igakuiselt vähemalt 2300 euroni – ehk 27600 eurot. Arvestades, et TVEAT see aasta dividendi ei tõsta (olgem ausad, väga suurt inflatsiooni pole ju olnud), võiks sealt laekuda 21600 eurot. Seega peaks 6000 eurot kusagilt mujalt tulema. Kusagil 2000 eurot võiks tulla Merkolt, teine 2000 OEGlt ja seega jääb 2000 veel õhku. Kõige lihtsam oleks Tallinna Vett juurde osta, kuid paraku on selle osakaal minu jaoks juba niigi liiga suur. Jääb veel võimalus tagasi osta Tallinna Kaubamaja. Või hoopis SFG, Nordecon või Tallink. Eks vaatab.

Tegelikkuses laekus eraisikule dividenditulu 2178 eurot kuus. Tallinna Vesi, Merko ja OEG toimetasid vastavalt ootustele. Korraks hakkasin Tallinki positsiooni ehitama, kuid lõpuks liigutasin raha hoopis IB kontole, et investeerida USA dividendimaksjatesse. Kuna aga konto sai seal loodud alles augustis, siis eriti dividende koguda ei jõudnud (kokku laekus sealt 2015. aastal 179 eurot dividendi). 2016. aastal aga peaks praeguse seisuga laekuma kokku IB-st juba ligi 1400 eurot. Küll aga laekus eraisikule oluliselt rohkem raha kinnisvarast, sest üürisime nii Haapsalu kui ka Murimäe elamist päris mitu korda välja (ka praegu on üks vene pere meil majas).

Müügigurus hoian silma peal Läti firmade arengul ja kui SAF Tehnika suudab oma tulemusi hoida, siis korjan neid vaikselt edasi. Ka Grindeks ja Olainfarm on endiselt põnevad.

SAF Tehnika oli Müügiguru põhiline rahamasin 2015. aastal. Alustasin 2015. aastat 9000 aktsiaga ja lõpetasin 10 000 aktsiaga. Vahepeal oli aga käes koguni 22 000 aktsiat. Lisaks 11 000 eurole kapitalikasvule laekus ka 3400 eurot dividendi. Kokku aastaga siis 14 400 eurot kasumit. Aitäh, SAF Tehnika. Kahjumit võtsin kõige rohkem naftapositsioonidelt – DTO shortilt aasta alguses 2250 eurot, NADL-i positsioonilt 3100 eurot. Lisaks võtsin Berkshire müügilt (tõstsin aktsiad IB-sse üle) kahjumit 1800 eurot. Kokku jäi aastaseks kapitalituluks 15 000 eurot ja ja dividendituluks 10 100 eurot (SAF 3400 euri, OEG 2500 euri, Grindeks 2160 euri, SFG 2000 euri ja Arco 70 eurot).

Kinnisvaras on eesmärk jõuda samuti passiive rahavooni – hetkel on kõik üüritulu läinud laenude maksmiseks või renoveerimiseks. Ideaalis saaksime järgmisel aastal olemasolevad laenud refinantseeritud ja nii jääks igakuiselt üle rahavoogu, mida siis ka ettevõtte omanikele välja maksta. Muidu on selline tunne, et tegu on justkui musta auguga – küta aga raha ja energiat sisse, kuid vastutasuks saad üksnes virtuaalset omandust. Veel on eesmärgiks müüa äsja valminud Alajaama korter ja saada seal kinni olevad rahad vabaks. Lisaks on plaanis läbi laenude rahastada ühte kortermaja ja ühte eramajade arendust (see on muidugi päris riskantne, sest turg on palju tõusnud. Liigun seal stiilis “9 korda mõõda, üks kord lõika“).

Alajaama korter sai müüdud, kortermaja laen ei toimunud, eramajade arendus on jõudnud müügini. Vaba rahavooni pole veel päriselt jõudnud, kuid Stroomi residents sai Swedis refinnitud ja oma raha suuresti välja. 2016. on sama plaan SWIP-iga. Tahaks ära refinnida kõik mitte-panga laenud ja jõuda olukorda, et meil on vaid üks pangalaen ja positiivne rahavoog. Järgmise aasta passiivse sissetuleku eesmärgist moodustab üüritulu ja sinna antud laenude intress minu jaoks päris suure osa.

Laenude andmise teema on tihedalt seotud kinnisvaraga – nimelt olen ma rahastanud meie kinnisvaraärisid laenudega. Ehk reaalsuses näeks passiivne sissetulek kinnisvarast siiski välja ilmselt laenuintressidena. Muidu on eesmärgiks mitte anda alla 15% intressiga laenu ja saada ühisrahastusse kokku paigutatud 100000 eurot (esialgne plaan 60000 Bondorasse, 35000 Omaraha ja 5000 muud portaalid). Siis edasi võtaksin 50% igakuiselt laekuvast intressist välja ja 50% re-investeeriks uutesse laenudesse.

Laenudes oli ilmselt kõige tihedam aasta. Bondorast olen raha välja võtnud (jääk on 34 000) ja Omarahasse läks raha ka oluliselt aeglasemalt (kokku seal 17 300 eurot). Küll aga paigutasin raha kahte CrowdEstate projekti (25 000 kokku, 10 000 tuli juba Raua projektist tagasi). 5000 eurot panin Mintosesse ka. Nii, et kusagil 80 000 eurot oli mul aasta lõpuks ühisrahastuses tiirlemas. Hüpoteeklaenudesse läks raha oluliselt rohkem.

Muid eesmärke ka – tahaks perega Soomes pikema suusalaagri teha, Haapsalus kõvasti SUPida, USAs ringi reisida, vennaga Eesti matkaraja läbi sõita (eelmine aasta jäi see katkise õla taha) ja kusagil Euroopas (näiteks Shveitsis) jalgrattaga matkata, Jakoga Legolandis käia, mõne reisiraamatu avaldada ja krüosauna proovida. Lisaks teha mõned head koolitused ja ehk ka mõne jätkuraamatu RSÕ-le. Tahaks (aga ma kardan, et tegelikult ei tee) veel ka lumelaua selgeks saada ja triatlon läbi teha. Eks näis.

Soomes käisime koos sõpradega aprillis ja see oli megalahe. 2016. plaanin ka suusatama minna aprillis – inimesi on vähe, valgust on rohkem ja lumi on veel täitsa ok. Haapsalus (ja eriti Hiiumaal) sai SUP-itud ka kõvasti. USA-s käisime ka sügisel ligi kuu aega ja ka hetkel olen Floridas. Matkarada sai sõidetud, uuel aastal plaanime täispika (600+ km) asja ära teha. Euroopasse rattaga sõitma ei jõundud. Legolandis käisime plaaniväliselt hoopis Floridas, oli väga lahe. Reisiraamat Uus-Meremaast ootab Maria kujundust ja krüosaunas käisin ka ära. Tehtud sai ka 3 koolitust ja KV õpik. Lumelauda isegi ei proovinud aga Pühajärve triatloni tegin ära. Kokkuvõttes hindeks 5-!

Kui 2014. aastal kasvasid mul varad kokkuvõttes 26%, siis 2015. aastal oli kasvuks 15%. Põhjuseks aktsiate väiksem hinnaralli (Tallinna Vesi tõusis 2015. aastal vaid 5%) ja ka väiksem sissetulek. Passiivse sissetuleku osas oli aga ikkagi rekordiline aasta ja sain oma eesmärgi kätte. Uuel aastal uue hooga!

13 Responses

  1. Tarvo

    Head uut aastat Jaak ning kiitused eestlaste finantskirjaoskuse tõstmisel! On olnud väga huvitav lugemine!
    Millise pilguga vaatad uuele aastale arvestades võrdlemisi kõrget hinnataset aktsiaturgudel ja kinnisvaras, käsikäes muude probleemidega Euroopas (pagulaskriis) ja üleüldse maailmaturul (nafta jms)? Kas ootad turgudelt pigem mõõdukat tõusu, külgsuunas triivimist või mingisugust suuremat korrektsiooni? Millise joone varahalduses valid (eelkõige aktsiad ja ühisrahastus)?

    • roosaare

      Ahoi Tarvo, tänud heade sõnade eest! Mul mingit väga selget nägemust pole, korjan vaikselt dividendiaktsiaid, annan vaikselt laene välja ja üürikorterid ka tiksuvad. Ootaks uuel aastal BRK aktsialt ka paremat tootlust. Naftaga olen ilmselt suht hajutatud – kui põrkab tagasi, teenin SDRL ja KMI ja XOMi pealt, kui jääb alla, siis loodetavasti mõjub hästi Tallinkile, autotootjatele, plaanin WMTd uuel aastal osta ja endal ka mõnusam autosse kütust panna 😉

  2. Andres

    Kirjutis ärgitas mind uurima USA dividendimaksjaid. Selgub, et hetkel kõrgemad dividenditootlused on energeetikafirmades, mille aktsiahinnad on räigelt alla tambitud tänu odavale naftale.

    Valisin välja 3 kõrge dividenditootlikkusega energeetika aktsiat, mis ei ole liiga riskantsed ja on maksnud ajalooliselt stabiilset dividendi:
    NTI: dividenditootlus 16.09%, marketcap 2,39B, P/E 6.69
    ETP: dividenditootlus 12.51%, marketcap 16.27B, P/E 80.57
    WMB: dividenditootlus 9.96%, marketcap 18.3B, P/E 57.39

    Kui neisse kõigisse praegu positsioon sisse võtta, siis saab portfellile aastaseks dividenditootluseks üle 12%. Sellelt dividendilt läheb tulumaks 15%. Seega puhtalt jääb kätte üle 10%, mis on täitsa ok tootlus. Lisaks jääb energeetikafirmade puhul oluline upside potentsiaal kapitali kasvuks, kui nafta peaks kosuma.

    Mis sa sellest ideest arvad?

    • roosaare

      Andres, pmtselt hea idee, ainuke oht on selles, et turg eeldab, et need dividendid kaovad ära stiilis KMI. Ehk siis kui neisse investeerida, siis peaks esiteks hajutama rohkem kui 3 vahel (pakuks 5-10 erinevat, soovituslikult mitte ainult MLPd ja torufirmad. Ma ise olen võtnud näiteks GLBL ja TERPi veidi, lisaks KMI pärast cutti ja POT ka näiteks. Praegu peaks turul päris palju neil 10+% hetketootlusega MLPsid olema saadaval. Samas http://jooksenjainvesteerin.blogspot.com/ portfellis on näha, mis selliste asjadega juhtuda võib (BBEP ja LNCO). Muidugi võiks loota, et ehk läheb uuel aastal paremaks.

      • Märten

        Täpselt. Yieldi ei maksa taga ajada ja sain korraliku kooliraha makstud. Jaagu välja toodud aktsiad on 95% miinuses ja hetkel sisuliselt väärtusetud.

        Naftahinna tõus ilmselt tuleb, aga kas ettevõtted alles on, ei tea.

        MLP on praegu sisuliselt pikaajalised optsioonid nafta hinna tõusule, seega soovitan neid käsitleda radioaktiivse kraamina ja tarbida väheses koguses. Ehk 5 kuni 10% kogu portfellist.

        Regs
        Märten

  3. Priit

    Tere ja head uut investeerimisaastat!
    Tänud et oled meiega seni oma mõtteid ja arvamusi jaganud ning loodan et jätkad edaspidigi.
    Kuna nafta paistab ka/eriti sel aastal kuumaks teemaks kujunevat,siis tunnen huvi millised balti börsiettevõtted
    võiksid nafta hinna võimalikust taastumisest/tõusust enim võita?
    Tänud ette!

  4. Rahakratt

    Jaak Roosaare – edastan sooja virtuaalse käepigistuse – su blogi on andnud mulle kõvasti motivatsiooni oma rahatasku koristamiseks ja korrastamiseks. Minu uue aasta soov sulle on muude kližeede kõrval (edu, õnn, tervis ja blaa-blaa) see, et Äripäev sind enam VÄIKE investoriks ei nimetaks. Kaua võib, kurat.

  5. UQ

    Väga lahe analüüs – hea on jälgida kohaliku “läbipaistva” investori tegemisi 🙂
    Mul tekkis uue aasta puhul kohe ka küsimus suurematest indeksitest, mida sa oled sageli passiivsetele investoritele soovitanud: kuidas sa suhtud pikaajaliselt investeerides nn “leveraged” indeksitesse, nagu nt TQQQ? Suured tänud juba ette!

  6. Taavi

    Mis arvate laenu-hoiusühistustest nagu näiteks Ere.ee (http://ere.ee/) kes pakub 9% tootlikust (miinus maksud)? tundub suht täisautomaatne ja garanteeritud lahendus olevat ning võttes arvesse kui vähe enda vaeva peab panema siis see tootlikus tundub täitsa hea olevat. Loogiliselt kinnisvara ja ise raha välja laenates teenib rohkem kuid vaeva on ka märksa rohkem…

    • roosaare

      Täisautomaatne on küll, garanteeritud siiski midagi ei ole. HLÜ-de puhul ei ole hoiused tagatud ja seega on oluline tutvuda ettevõtte olukorra, bilansi ja kasuminumbritega.

  7. Nikita

    Tere Jaak,

    Kui palju TVE aktsiad sa veel omad? E-registri järgi on sul alles 3000. Sa ütlesid varem, et tõstsid need LHV-kontole. Mida see tähendab ja kas see annab mingi eelist?

    Ette tänades vastuste eest,
    Nikita

    • roosaare

      Jah, mul on 20k neid laenu tagatiseks, see annab 5,5% intressiga laenu. Siinkohal ütlen kohe ära, et liiga julgelt repolaenudega mängida ei soovita ja seda raha ma aktsiates ei hoia.

Leave a Reply

Your email address will not be published.