2014. aasta kokkuvõte vol. 2

Meie seltskond Loro Parques

Olen nüüd veidi oma excelit täiendanud ja aastat üritanud ka numbriliselt kokku võtta. Üldiselt oli päris ok aasta, suutsin oma varasid aasta jooksul suurendada 26% ja ka passiivsete sissetulekute osas oli tegemist rekordilise aastaga. Suurima panuse andsid sellel aastal taaskord aktsiad – lisaks dividenditulule realiseerisin omajagu ka kapitalitulu.

Eraisikuna sain suurima dividendisaagi taaskord Tallinna Vee aktsiatelt (23400 eur), OEG-lt laekus 1500 eurot ja Merkolt 820 eurot. Lisaks müüsin oma Harju Elektri ja 4000 Tallinna Vee aktsiat. Kapitalitulu enne makse tuli sealt 22152 eurot.

Müügiguru teenis dividendidena kokku 7500 eurot (jäädes õige napilt alla rekordilisele 2011. aastale). Sellest andsid lõviosa SFG (4500 eur) ja OEG (1500 eur). Lisaks laekus SAF Tehnikalt 360 eurot ja Applelt 138 eurot. Apple on muuseas ka ainuke dividendimaksja, kus mult tulumaksu kinni peeti. Ehk siis läbi ettevõtte investeerides on ka Läti aktsiatelt saadud dividend maksuvaba.

Lisaks dividendidele teenis ettevõte 2014. aastal ka 18965 eurot kapitalitulu – suurim osa sellest tuli Olainfarmist (8632 eur), Grindeksist (5837 eur) ja Applest (4628 eur).

Niipalju positiivsest. Miinuspoole pealt istub 2014. aasta lõpu seisuga Müügiguru OÜ aktsiaportfellis päris sügav miinus (seda eelkõige SFG aktsias).

Kinnisvaras oli samuti tegus aasta – müüsime kolm korterit ja ostsime oluliselt rohkem 😉 Järgmisel aastal on plaanis eelkõige võetud laene tagasi tiksutada ja ehk ka mõned hüpoteeklaenud teha. See aga käib siiski juba laenuandmise teemasse. Kogu teenitud üüritulu läks laenude maksmiseks ja uute objektide omandamiseks.

Laenuäris oli 2014. aasta minu jaoks murranguline – esimest korda paigutasin rohkem raha laenudesse kui aktsiatesse. Suurima fookuse said ühisrahastusportaalid Bondora ja Omaraha. Aasta lõpuks olin ma Bondorasse paigutanud 55500 eurot ja Omarahasse 10300 eurot. Kui algselt oli plaan kanda Bondorasse 100000 eurot, siis viimase aja arengud (riikide valiku kadumine ja minu jaoks segased krediidireitingud) on viinud selle plaani peatamiseni. Panin täna oma Bondora isepakkujad kinni ja võtan veidi aja maha, et veidi uuendusi seedida ja nendest täpselt aru saada. Pigem panustan hetkel Omarahasse, et veidi mahte võrdsustada. Otsustasin, et 100000 eurot võiks olla minu ühisrahastusprojektide kogusumma (olen 1000 eurot paigutanud ka CrowdEstate ja 500 eurot Investlysse).

Tulemustest ka. Aastaga tuli Omarahas mulle intressi 1470 eurot ja müüdud punastest laenudest sain kahjumit 590 eurot. Puhtaks tootluseks jääks seega justkui 880 eurot, mis teeb keskmise investeeritud summaga 8000 eurot arvutades intressitootluseks 11%. Pole kõige parem, pole kõige hullem. Kahjumi peamiseks põhjuseks on algselt suure hooga antud 600-900 skooriga laenud – viimasel ajal alla 901 enam välja ei anna ja punases laene on ka oluliselt vähem peale tulnud.

Bondoras on tootluse arvutamine natukene keerukam. Süsteem ise näitab mulle rõõmsalt tootluseks 23,33%, aga laias laastus on tagasimaksmisel sama summa, mis ma sisse olen pannud ja kõik kasv on sumbunud viivises või punases olevatesse laenudesse.

Screen Shot 2014-12-31 at 4.26.15 PM

Seega on üsna raske ennustada, mis see tegelik tootlus on või olema saab – kõik sõltub hapude laenude taastumisest. Viimased kaks kuud on mul punases summa kasvanud kiiremini kui intress on laekunud – ehk siis pangastandardit kasutades oleks teeninud justkui miinust. Näiteks detsembris laekus intressi 1143 eurot aga punases laene lisandus 1886 eurot.

Muud laenud olid enam-vähem – väikeste viivitustega on asjad ikka laekunud ja isegi Baltic Constructioni hapust laenust tuli 100 eurot detsembri lõpus koju 😉 Kokku laekus aasta jooksul intresse veidi üle 30000 euro.

Mida siis 2015. aastalt oodata? 

Aktsiate varaklassis on mul eesmärgiks saada eraisiku dividendid igakuiselt vähemalt 2300 euroni – ehk 27600 eurot. Arvestades, et TVEAT see aasta dividendi ei tõsta (olgem ausad, väga suurt inflatsiooni pole ju olnud), võiks sealt laekuda 21600 eurot. Seega peaks 6000 eurot kusagilt mujalt tulema. Kusagil 2000 eurot võiks tulla Merkolt, teine 2000 OEGlt ja seega jääb 2000 veel õhku. Kõige lihtsam oleks Tallinna Vett juurde osta, kuid paraku on selle osakaal minu jaoks juba niigi liiga suur. Jääb veel võimalus tagasi osta Tallinna Kaubamaja. Või hoopis SFG, Nordecon või Tallink. Eks vaatab.

Müügigurus hoian silma peal Läti firmade arengul ja kui SAF Tehnika suudab oma tulemusi hoida, siis korjan neid vaikselt edasi. Ka Grindeks ja Olainfarm on endiselt põnevad.

Kinnisvaras on eesmärk jõuda samuti passiive rahavooni – hetkel on kõik üüritulu läinud laenude maksmiseks või renoveerimiseks. Ideaalis saaksime järgmisel aastal olemasolevad laenud refinantseeritud ja nii jääks igakuiselt üle rahavoogu, mida siis ka ettevõtte omanikele välja maksta. Muidu on selline tunne, et tegu on justkui musta auguga – küta aga raha ja energiat sisse, kuid vastutasuks saad üksnes virtuaalset omandust. Veel on eesmärgiks müüa äsja valminud Alajaama korter ja saada seal kinni olevad rahad vabaks. Lisaks on plaanis läbi laenude rahastada ühte kortermaja ja ühte eramajade arendust (see on muidugi päris riskantne, sest turg on palju tõusnud. Liigun seal stiilis “9 korda mõõda, üks kord lõika“).

Laenude andmise teema on tihedalt seotud kinnisvaraga – nimelt olen ma rahastanud meie kinnisvaraärisid laenudega. Ehk reaalsuses näeks passiivne sissetulek kinnisvarast siiski välja ilmselt laenuintressidena. Muidu on eesmärgiks mitte anda alla 15% intressiga laenu ja saada ühisrahastusse kokku paigutatud 100000 eurot (esialgne plaan 60000 Bondorasse, 35000 Omaraha ja 5000 muud portaalid). Siis edasi võtaksin 50% igakuiselt laekuvast intressist välja ja 50% re-investeeriks uutesse laenudesse.

Muid eesmärke ka – tahaks perega Soomes pikema suusalaagri teha, Haapsalus kõvasti SUPida, USAs ringi reisida, vennaga Eesti matkaraja läbi sõita (eelmine aasta jäi see katkise õla taha) ja kusagil Euroopas (näiteks Shveitsis) jalgrattaga matkata, Jakoga Legolandis käia, mõne reisiraamatu avaldada ja krüosauna proovida. Lisaks teha mõned head koolitused ja ehk ka mõne jätkuraamatu RSÕ-le. Tahaks (aga ma kardan, et tegelikult ei tee) veel ka lumelaua selgeks saada ja triatlon läbi teha. Eks näis.

Igatähes suured tänud kõikidele lugejatele ja RSÕ fännidele – soovin teile kõigile toredat vana aasta lõppu ja edukat ning tegusat uut aastat! Et siis aga eesmärgid täituksid ja kapital kasvaks!

PS. Vaatasin kiiruga üle ka pensionifondide tootlused – 2014. suutis parima tulemuse teha SEB Energiline fond 8,9% tootlusega. Positiivne on seejuures, et ükski fond ei jäänud miinusesse – kõige kehvem tootlus oli LHV XL fondil (1,26%). Muidugi tuleb ikkagi ära mainida, et SP500 indeks suutis 2o14. tõusta enam kui 12% (kauplemine küll veel käib) – ehk teist aastat järjest jäid kõik pensionifondid sellele alla.

32 Responses

  1. M

    Kas Bondoras tehtud muudatustega on kadunud endised isepakkujad, mis olid üles seatud?

  2. Eerik

    +26% on tõesti “päris ok”, õnnitlused!
    Parandage mind kui eksin, aga eraisikuna ei tohiks ka dividendide poolest vahet olla, millise Balti aktsiaga tegu on. Sain SAF Tehnikalt 4 senti aktsia kohta investeerimiskontole, maksude maksmisega peaks olema sama loogika, mis Eesti aktsiategagi – maksad siis, kui võtad kontolt välja rohkem, kui sinna sisse oled pannud.

  3. Roosaare

    Kui kasutad investeerimiskontot, siis jah. Madis, minu teada jäid vanad isepakkujad ikka tööle, aga ma küll ei saa täpselt aru, mis alusel nad neid laene välja annavad. Keegi teadjam võiks ehk kommenteerida?

    • Jaago

      Vanad isepakkujad töötavad, kuid uued isepakkujad on prioriteetsed ehk nendel on eelis. See omakorda tähendab seda, et enamus laenud saavad uute pakkujatega täidetud ja Sul, kui kasutad vana, võib raha jääda välja minemata. Ise ka veel olen segaduses ja ootan uue portfellihalduri seadistamisega, sest ei tea, kuidas see võimalikult efektiivselt tööle panna.

    • Taavi Pertman

      Vanadel on jah endiselt sama loogika, mis ennegi. Ainus erinevus tuleb sisse selles osas, et kui kasutasid eelnevalt näiteks mõnevõrra kõrgemat intressi seadistuses, siis edaspidi saad näiteks selle sama A1000 isePakkujaga ainult riskantsemaid laene, sest vähemriskantsete intress läheb madalamaks.

      Samas nende riskantsemate intress läheb jällegi kõrgemaks, nii et ei oskagi päris öelda, kas see riskitaseme muutus on nüüd tootlusele halb või hoopis hea. Samas unele võib halvasti mõjuda, kui punaseid vaadata ei kannata, nii et ehk tasub silma peal hoida ja vajadusel kinni panna või uuele üle kolida.

  4. stiivo

    Kuidas sa 50 eurot CrowdEstate’i paigutasid, kui seal miinimum summa 100 eur on?

    • Roosaare

      Vabandust, olin numbrid sassi ajanud – 1000 eurot oli ikka Roosaare Tee kortermajasse pandud. Parandasin ära.

  5. Taavi Pertman

    Vaatasin just seda Tony Robbinsi raamatu kohta videot, kus rääkis fondide tasude teemast ja pani mõtlema meie pensionifondide tasu mõjule.

    Selles mõttes, et see kuni 2% haldustasu tähendab paarikümne aasta pärast näiteks 60% väiksemat portfelli. Kui nüüd siia juurde panna ka see kurb tõsiasi, et suur osa neist fondidest näitavad vist kehvemaid tulemusi isegi enne seda tasu, siis tekib järjest suurem küsimärk, et kelle jaoks see asi ikkagi loodud on lõpuks?

  6. Alo

    Jaak, plaanid praegustelt hinnatasemetelt aktsiaid juurde osta, et saada võimalikult suurt dividenditulu sel aastal. Kas see pole liiga lühinägelik vaade? Kas sa rahas üldse ei ole (arvestades, et varsti võib midagi juhtuma hakata)? Mõni mees, keda täna on raske tõsiselt võtta, istub juba aastaid rahas (ja küsib selle eest teenustasu).
    Üldisemalt- kas sa valmistud võimalikeks kollapsiteks või kavatsed need lihtsalt ära seedida?

  7. Roosaare

    Alo – ma isiklikult seda suure kollapsi juttu väga ei usu – liiga palju inimesi ootab seda 😉
    Rahas istumine võiks olla idee siis kui värsket raha enam peale ei tuleks. Selles mõttes on mul raske sellest mehest aru saada, et neile tiksub päris suures ulatuses raha peale pidevalt ja raha osakaal muudkui kasvab. Senikaua kuni mul on muid sissetulekuid ka lisaks investeeringutele, pole põhjust minu meelest rahas olla. Küll on aga plaan oma võimendus ära likvideerida ja rahaga vähemalt 0 saada. Olen seda juba veidi aega teinud ka. Teine plaan on osta BRK aktsiaid, sest usun, et juhul kui mingi kriis peaks tulema, oskavad nemad seal seda aega paremini ära kasutada kui mina.

    • Alo

      Tallinna börsil läks järsku, ilma näilise põhjuseta, andmiseks. Jõudsid rongi peale?

  8. Timo

    Jaak, mis sa arvad kui kollaps (või näiteks tuntav intressitõus) tuleb siiski näiteks 2016 – 2030 perioodil, siis mis saaks Bondora ja Omaraha tootlustest. Aktsiatest saab välja, aga laenudega keerulisem. Ise pakun, et arvestades klientuuri läheks kriisi tingimustes nendest laenudest 80-90% sügavalt vee alla. Halvemal juhul võiks see olla proovikivi kogu ühisrahastuse ideele, sest kogu teema on verinoor ja pole veel kriise kogenud.

    • Tauri

      Zopa, maailma esimene P2P platvorm, tuli turule 2005. aastal. Prosper (USA) vastavalt 2006 ja Lending Club 2007. Kuigi kahel viimasel SECi tõttu teatud komplikatsioonid 2008. aastal olid, siis suures pildis saab öelda, et P2P käis viimase kriisi tulest ja veest läbi. Kusagilt on mulle meelde jäänud, et Zopa ja Lending Club olid mõlemad investorite jaoks positiivse tootlusega (Prosper vol 1 oli problemaatiline, Prosper vol2 on märkimisväärselt edukam).

      P2P puhul põetakse minu meelest üle seda, et tegu on inimeselt inimesele laenuga. Seniks kui investorid ei võimenda ennast sodiks (nagu pangad seda tegid enne kriisi), siis sisuliselt peaks kannatlik investor asjast edukalt välja tulema. P2P ja panga vahe ei ole muus kui kapitali käsutamises. Laenu on antud aastakümneid (aastasadu) – miks P2P peaks olema hullem või ohtlikum pankadest?

      Aktsiatest saab välja küll, kuid kuid ega sealne väljumine languse korral ei ole tagatult turvaline ja ohutu. 2008-2009 kukkus börs päris metsikult. Eks sama teema on ka P2P korral: järelturul (Bondora) läheb müümine raskeks, ent mitte võimatuks, sest kindlasti saab olema mingisugune kontingent, kes kasutab võimalust ja ostab häid laene soodukaga kokku.

      • Priit

        Tauri. Kas kollapsi korral on kasumlikum omada Bondora riskantsemaid kuid kõrgema intressiga laene või vähem riskantseid kuid madalama intressiga? Esmapilgul tundub et vähem riskantsemad käituvad kindlasti paremini aga samas madal intress ei jäta hapuks minemiseks just palju ruumi….

        • Tauri

          Sellist asja on raske ennustada. Ma panustaks pigem nendele klientidele, kes omavad kinnisvara. Loogika selles, et kriisi korral juhul kui peaks varade likvideerimiseks minema, siis sealt võiks raha paremini kätte saada.

  9. Roosaare

    Jah, ilmselt tuleb punast juurde. Sellega peab arvestama kui 5 aastaseid laene välja annad. Kõik inimesed muidugi eraisiku pankrotti ei lähe ja mingi osa rahast tiksub koos ohtrate viiviste jms tagasi.

  10. Timo

    Ennem tuleb siiski üks korralik buum üle elada. Vaadates mida teevad nafta hind ja euribor, siis teist valikut hetkel tõenäliselt ei ole 🙂

  11. zenboy

    Ma ei tahaks siinkohal pensionifondide kaitsja rolli võtta, aga II samba fondide tootlusnumbreid S&P 500 võrrelda ei ole ikka üldse kohane. Kohustuslikel pensionifondidel on niivõrd palju seaduste ja määrustega kehtestatud investeerimispiiranguid, et parimal juhul võiks fondide tootlusi võrrelda mõne passiivse komposiitindeksiga, näiteks 50% MSCI World All Country + 50% Aggregate Bond vms. Eraldi teema on muidugi see, et tegelikult võiks siiski olla võimalus paigutada oma pensionivarad mõnda madalate tasudega index tracker’isse.

    • Roosaare

      Nii kaua kuni ma ei saa investorina valida 100% SP500 indeksaktsiasse investeerivat pensionifondi, nii kaua ma jään seda võrdlema!

  12. Kaido

    Minule see Bondora uus ispakkuja süsteem üldse ei meeldi. Kui seal muutusi ei tule, siis hakkan pigem välja võtma. Eriti tore on ka käsitsi võtta lahti näiteks 100 pakkumist. Vaadata, et 60 neist on Hispaania omad ja näiteks ainult 2 vastavad minu nõuetele Eesti omadest. Ajakulu liiga suur hetkel. Oleks võinud selle riigi lipu sinna alles jätta minu arvates. Pigem võtan välja ja viin aktsiatesse. 🙂 Seda kokkukukkumise juttu mina ka ei usu. Seda juba liiga kaua räägitud ka. 🙂

    • Taavi Pertman

      Kui on soov käsitsi investeerida, siis tegelikult ei ole just väga keeruline seda riigi valikut filtrisse lisada ja sobiv filter näiteks salvestada. Suurt vahet pole, kas see ikoon seal on või mitte, kui olenemata muudest kriteeriumitest mingeid riike vältida tahad.

  13. Kaido

    Kogu aeg mul olnud filtreeringus ainult Eesti. Iga uuendusega, aga pidanud uuesti tegema, muidu ainult ERROR ees. Eks näha ole mis saab…

  14. Kristjan

    Taavi, sina seisad lähedal isepankurile. Kas on näha et keele valik tuleb tagasi isepakkujasse või mitte? Kasutajad seda igaljuhul väga soovivad ja on pettunud sellise suure muutuse pärast. Paljudel on liiga palju halbu kogemusi muude kui eesti laenudega – usun et kõik on neid testinud! Selline suur muutus et maad valida ei osaa peab olema isepankuris strateegiliselt põhjendatud – arvan, et põhjuseks on olnud muude va. eesti laenude kehv täitumine, kuid usun et maavaliku kaotamine seda probleemi küll ei leevenda, pigem hakkavad investorid muid võimalusi otsima, kus rohkem valikuvõimalust ja kindlust.

  15. Kristjan

    Taavi, sina seisad lähedal isepankurile. Kas on näha et keele valik tuleb tagasi isepakkujasse või mitte? Kasutajad seda igaljuhul väga soovivad ja on pettunud sellise suure muutuse pärast. Paljudel on liiga palju halbu kogemusi muude kui eesti laenudega – usun et kõik on neid testinud! Selline suur muutus et maad valida ei osaa peab olema isepankuris strateegiliselt põhjendatud – arvan, et põhjuseks on olnud muude va. eesti laenude kehv täitumine, kuid usun et maavaliku kaotamine seda probleemi küll ei leevenda, pigem hakkavad investorid muid võimalusi otsima, kus rohkem valikuvõimalust ja kindlust.

    • Taavi Pertman

      Vaevalt seal sellist põhjendust on. Kui sa praeguse dataseti ette võtad ja riikide lõikes Ratingud laiali lööd, siis märkad, et sisuliselt madalama riski otsas on valdavalt Eesti laenud ja natukene ka Soomet ning Hispaaniat ja Slovakkiat sealt praktiliselt ei leia. Seega kui just kõik ei taha hakata riskantsematesse laenudesse investeerima, siis see küll nende täitumist kuidagi ei mõjuta.

      Kui see midagi selles osas mõjutab, siis pigem ehk seda, et need, kes neisse laenudesse edasi investeerivad, saavad tõenäoliselt varasemast parema tulemuse, kuna intress on ka vastavalt riskile eelnevast kõrgem.

      See on muidugi hea vandenõuteooria 🙂

  16. Lugeja

    Tere! Kuidas on lood RSÕga. Mis eesmärkidega antud raamatu kirjutasid, milline oli eelarve ja teenitud tulu? Kuidas II trüki osas plaane ringi tegid ja planeerisid? Võiksid rohkem rääkida ka teemadest väljaspool aktsiaturge, Bandorat, kinnisvara.

  17. Rahumees

    Huvitav mis saab Tallinna Veest tulevikus? Ise olen hakanud seda ostma. Samas kui Tallinna Vesi peaks kaotama… Siiani ikka üks parimaid investeeringuid olnud (ajalooliselt).

    Silvano tundub ka põnev, hetkel normaalsed soodustused seal, peaks nagu õige hetk olema (aktsia pole väga kallis)?

    • Investor

      Tänast pilti vaadates tundub Tallinna Veega midagi väga kummalist toimuvat. Kuigi kohtuistungit pole olnud, on aktsia nädalaga rallinud terve euro… Jaak, sa TVEATiga pikemalt juba kooselus, kommentaare? Kas see on tavapärane, et erilise põhjuseta selline päris arvestatav liikumine aset leiab?

  18. R07

    Ettevõtte peamisteks tugevusteks on tulude läbipaistvus, kuna tariifid on lepinguliselt fikseeritud aastani 2025 ning võimalus laiendada oma tegevust Tallinna lähiümbruses.

  19. Rahaasjad

    […] kui vaadata tagasi 2014. aasta lõpus pandud eesmärkidele. Umbes täpselt aasta tagasi kirjutasin blogis […]

Leave a Reply