Investeerimise miiniväljad

Mõned päevad on veel kuu lõpuni aega, kuid järjest sagedamini olen ennast tabanud mõtlemast, et praegune investeerimismaastik on justkui miiniväli, millest on vaja (võimalikult) elusana läbi matkata. Käisin nädalake tagasi Rakveres ka aktsiaturust rääkimas ja mõtlesin, et jagan ka siin mõned mõtted hetkel investeerimise osas.

Alustame sellest, et sattusin eelmise aasta talvel suusatades kuulama Jeremy Granthami intervjuud 2021. aasta veebruarist. Polnud varem sellest vanahärrast midagi kuulnud, kuid jutt kõlas väga asjalikult, loogiliselt (ja hirmutavalt). Tuletan meelde, et veebruaris 2021. oli mul LHV-s ettevõttel ligi 60 000 eurot võimendust lahti, portfellis oli 90 000 Nordeconi aktsiat ja külvasin ülenädalati raha idufirmadesse. Vaevalt paar kuud tagasi olin investeerinud bitcoini ja ethereumi ja FOMO oli all-time high. Seda enam jäi meelde Granthami mõte, et turu tipp ei juhtu üle-öö ja järsult, vaid samm-sammult. Järgmine päev pärast turu tippu ollakse ikka peaaegu sama eufoorilised nagu turu tipus. Ja järgmine päev samuti ja ka järgmine nädal. Kuni ühel hetkel enam ei olda… Nagu ikka, pani Jeremy ajastamisega korralikult puusse – korralik ralli 2021. aasta varakevadel alles algas. Näiteks OMX Tallinn rallis järgmise kuue kuu jooksul ligi 40% ja tegi oma tipu 3. septembril koos vabanevate pensionirahadega (tõus alates 2021. aasta algusest 59,37%). Ka USA-s toimus korralik ralli – SP500 kerkis Jeremy podcastist alates aasta lõpuks ligi 22%. Samas nagu ka podcastis juttu oli, hakkasid väiksemad aktsiad juba varem kukkuma – näiteks Russel2000 saavutas oma tipu juba 2021. aasta novembri alguses ja NASDAQ novembri lõpus. Seega läks kõik vastavalt ennustustele – esmalt kukkusid ära spekulatiivsemad aktsiad, siis tehnoloogia ja lõpuks suuremad firmad. 2022. aasta aprillis-mais hakkasid pihta saama juba ka turvaliseks peetud suurfirmade aktsiad (näiteks AAPL kukkus ligi 20% ja Berkshire enam kui 12%. Vahepeal on vanahärra ka mõned uued podcastid üllitanud, mis samuti suhteliselt loogilised tunduvad. Kirjutasin sellest oma jaanuarikuu kokkuvõttes pikemalt ka. Igatähes tõi see kõik kaasa selle, et alates 2021. aasta lõpust kuni tänaseni olen olnud nii aktsiaturgudel kui ka iduinvesteeringutes erakordselt konservatiivne. Sellest hoolimata pole ka minu portfell päriselt miiniväljalt terve naha pääsenud:

1. Virtu 30% kukkumine aprillist alates teeb mulle kõige rohkem tuska ja on ka kõige suurema mõjuga. Kaotust enam kui 60 000 dollarit. Esmalt ei suutnud ma pärast kvartalitulemusi kuidagi aru saada, et miks aktsia kukub. Meil on sõda, volatiilsust, turg kukub ja on ebakindel – mida sa hing veel Virtule soovida oskad? Alles paar päeva hiljem (kui olin juba ka “odavalt” aktsiaid juurde ostnud) hammustasin läbi, et kukkumise põhjuseks oli Robinhoodi kvartalitulemused. Ehk siis lühidalt öeldes: lollid, kellelt Virtu raha ära võtab, hakkavad otsa saama. Pole retail tradingut, pole ka suuri kasumeid. Sellest hetkest alates hakkasin igapäevaselt aktsiaturgude kauplemismahte jälgima ja peab tunnistama, et midagi head sealt ei paista – hoolimata langusest ja VIXi tõusust on käibed pigem langenud. Samas pole ma kindel, et see nüüd 30% kukkumist õigustaks ja 25 dollarilise hinnaga tundub Virtu mulle jälle hea investeering. Aga tagantjärele tarkusena oleks pidanud 38 dollari peal ikka osa kasumit lukku lööma!
2. Olin müünud put optsioone Etsyle, MicroStrategyle, Coinbase-le, TelaDocile ja Facebookile. Kõigile pärast esimest suuremat langust. Mis tähendab, et iga järgmise langusega sain korralikult põske.
3. Hiina aktsiad on endiselt portfellis. Üks suur põhjus on siin asjaolu, et sai Aktsiatega rikkaks saamise raamatusse kirjutatud, et enne viit aastat pole plaanis neid müüa. No vot. Keynes ütles, et kui faktid muutuvad, muutub ka tema. Mina siiski mitte kahjuks 😉
4. Tehnoloogiafirmadest on mul portfellis näpuotsaga Applet, Adobe, Google ja Facebook. Müünud pole, juurde olen veidi ostnud. Nende positsioonidega plaanin langusest läbi purjetada, kuid liiga agressiivselt juurde ka ei osta. Kardetavasti saavad ka nemad jahtuvast majandusest pihta (eelkõige läbi langeva reklaamitulu aga näiteks Adobele on tekkinud ka Canva nimeline konkurent). Mäletan, et kui Adobet ostsin ja P/E suhe oli üle 40, siis mõtlesin, et kuradi kõrge ikka, kuid müüsin endale idee ära, et head asjad ongi kallid 😉
5. Funderbeamis istub mul endiselt enam kui 100 000 euro eest radioaktiivset ebalikviidset kraami. Tilgutades olen neid vähemaks müünud, kuid ega turg seda eriti vastu ei võta…

Aga aitab masendusest, vaatame miine, millest on õnnestunud pääseda:

1. Müüsin oma SP500 indeksfondi osakud õnnega pooleks turu tipus 31. detsember 2021 seisuga. Kuna need olid mu SW pensionikontol, siis sain selle tehingu teha tagant järele targana märtsis. Osakud läksid müüki SP500 tasemelt 4766 punkti.
2. Olen päris paljudele idufirmadele EI öelnud!
3. Müüsin viimased Nordeconi aktsiad 2022. aasta jaanuaris ära ja panin korraliku kasumi lukku! Täna saab NCNi taaskord odavamalt osta kui 2020. aasta koroonapaanika ajal. Eino never sell aga Jaak sometimes do 😉
4. Pole osalenud First Northi IPOdes alates TextMagicus.
5. Müüsin oma BTC ja ETH fondid maha ja investeerisin raha Muhu Airbnb maja renoveerimisse.
6. Pole “odavaid” kasvufirmasid USA-st ostnud. Näpud on sügelenud päris mitme järele oluliselt kõrgematelt tasemetelt kui täna.
7. Pole langevaid nugasid juurde ostnud. Usun, et sellega on paljud alustavad investorid käesoleval turul endale näppu lõiganud. Ostsin mõned Google aktsiaid juurde ja mõned Adobe-d ka, kuid sellega olen piirdunud. Ei taha mõeldagi kui oleks BABA-t iga 10% tagant juurde ostnud…
8. Ostsin juba novembris naftafirmade aktsiaid kokku ja alates 24. veebruarist päris korralikus koguses OXY-t ka (keskmine hind on mul 1600 aktsia kohta 41 dollarit).
9. Ostsin relva- ja väetisetootjaid ning LNG ettevõtteid. Ei müünud neid kohe pärast kiireid tõuse maha.
10. Ei ostnud Berkshiret juurde 350+ dollari pealt, viimane ost oli 330 dollarilise hinnaga.
11. Panin võimendused kinni ja pole viimasel ajal olnud enam ka liiga agar optsioonide müüja. Panin endale limiidiks, et korraga on lahti kuni 500 000 dollari eest putte Berkshirele ja kogu optsiooniportfelli maksimum on miljon dollarit.

Leppisime Madliga kokku, et paneme kokku ka webinari samadel teemadel ja juba 2. juunil on võimalik minult küsimusi küsida ja karuturu teemadel arutleda. Rohkem infot siin.