Väljas on selline lumi, et ainult filmiks ja pildistaks. November on meil traditsiooniliselt möödunud kahe sündmuse koosmõjul – esiteks mingi külmetushaigus ja teiseks laste sünnipäevad. Seekord õnneks keegi haige ei olnud ja saime lihtsalt laste vananemist tähistada. Uskumatu ikka, kuidas aastad lähevad – meie pesamuna sai viieseks ja sisuliselt on meil jälle Mariaga vabadus käes, et soovi korral oma asju teha ja näiteks õhtul väljas käia. Mitte, et me nüüd hullult kusagile ööklubisse tahaks minna (kuigi jah, tuleb tunnistada, et sattusime Venusesse novembris – Maria esimest korda, mina esimest korda alates ülikoolist).
Lisaks sünnipäevadele sai novembris ohtralt ratast sõtkutud, kokku tuli Strava andmetel 545 kilomeetrit ja ligi 10 km tõusu. Selle viimasega jään küll väga rahule – on kohe tunda, et jalad on tugevamaks läinud ja vatid paremaks. Päris mõnus on muss põhjas +24 kraadiga tõusu lammutada, samas kui õues on -10 kraadi ja lund sajab. Eks see pidev soojuspumba ja sauna kasutamine maksis ka kätte rekordilise elektriarve näol – suutsime novembris ära tarbida 3MWh elektrit! Selle kogusega saaksin ma sõita 16 000 kilomeetrit (kuigi ilmselt suur osa sellest elektrist kulus hoopis autode soojenduseks ära!). Päris hea meel, et septembris omale kuueks kuuks fikseeritud elektripaketi võtsin hinnaga 0,13 eur kWh!
Eraldi sündmusena mainiksin ära veel selle, et pärast enam kui aastast pingutust saime trükki RSÕ uue versiooni. Tegemist on siis juba neljanda versiooniga, nagu ütleb Tim Cook – “our very best ever!” (oleks muidugi huvitav, kui uus iPhone oleks kehvem kui eelmine…). Uuendasin ära kõik numbrid ja intervjuud, panin juurde uusi näiteid tehtud tehingutest, kirjutasin eraldi peatüki võlakirjade ja hoiuste kohta ning võtsime esimest korda palgale ka keeletoimetaja. Nii, et loodame, et lugejatele meeldib! Minu suured-suured tänusõnad siinkohal abikaasale Mariale kujundamise ja Madlile toimetamise eest! Kui raamatu trükki saime, siis tegime ühe korraliku tähistuspeo ka (mis meid lõpuks sinna eelpool mainitud Venusessse ka viis…), väisasime äsja avatud Viirelaiu Saatkonda, nautisime 5-käigulist õhtusööki, veine ja absindikokteile. Järgmine päev oli kuidagi eriliselt rahulik, kell näitas mulle Training Readiness-iks 1 (skaalal 1-100) ja soovitas puhata. Hämmastav, kuidas 20ndates sai päevi ja öid järjest pidutsetud…
Igal juhul on raamat trükis ja peaks 14.12 ilmavalgust nägema. Kiiremad tellijad saavad pühendusega raamatu veel enne jõule kätte ja lisaks pakume kuni 14.12 ka soodustust. Nii, et mis muud kui tellima!
Panime jõulukingiks kokku veel ettevõtliku noore kombo ka – kõigest 39.95 euroga saad soetada koos trükisooja RSÕ-ga ka noortele mõeldud ettevõtlusromaani “Kuidas saada rahatargaks?”. Jõulupakkumise leiad siit. Kuigi kui aus olla, siis ma soovitaks selle noortele mõeldud raamatu pigem sussi sisse panna ja kuuse alla ikkagi midagi tummisemat 😉 Mingid suusad, uisud vms.
Muuseas, detsembris saab mind kaks korda live-s kuulata ka. Esmalt esinen koos Rahakratiga 18. detsembril Kinnisvarajuttude aastalõpu erisaates (sinna saab veel pileteid soetada siit) ja teiseks korraldame Madliga 20. detsembril 18-19 FB live Q&A, mis on ühtlasi ka uue RSÕ ilmumise tähistamisüritus (täitsa tasuta, liitu üritusega siit).
Aga räägime natukene investeerimisest ka. Novembris tegin vist oma senise elu ühe põnevama investeeringu, nimelt aitasin panna kokku investorpunti, et ehitada üheskoos… trummipõrin… hotell Taisse! Paljud lugejad on vast juba kursis Viirelaid Thailand projektiga, kuid kes veel ei ole, siis sisuliselt avastas Viirelaiu omanik Priit, et Eestis on 9 kuud aastas sitt suusailm ja turismiäri veidi kehva ajada. Priidul oli sõber Hegert, kes oli kolinud Taisse Koh Phangani saarele… Hegertil oli sõber Jaak, kellele ka Tai meeldis… ja nii see projekt käima läks. Novembri lõpus pidasime osanikega esimese koosoleku ka ära (seekord mitte Tais, vaid hoopis Tallinna Viirelaiu saatkonnas) ja nüüd läheb Tais ehituseks. Hegert lubas, et ettevõtte talvepäevad toimuvad edaspidi Tais!
Kõige selle kõrval tunduvad laenud, aktsiad ja kodumaine kinnisvara kuidagi igavad. Ja ega midagi suurt ei juhtunud ka – ostsin endale portfelli Delfin Groupi võlakirja, panime kokku sündikaatlaenu Creditstaril ja andsime väikese laenu Planet42-le. Aktsiates ostsin juurde pesufirmat ja Tallinkit ning müüsin portfelli tühjaks SAF Tehnikast, PTRist ja veel osaliselt ka Linas Agrost. Selline sügisene suurpuhastus oli – SAFilt kehvad tulemused ka mõjutasid, kuid peamiselt oli soov saada portfell veidi kontsentreeritumaks ja mitte jätta ripakile 6keur-10keur positsioone. Välismaalt kauplesin veidi Aroundtowniga (Kalle sõnade järgi – kui tõuseb 8%+ päevaga, tuleb müüa ja kui kukub 8%+ päevaga, tagasi osta!) ja ostsin enne suuremat tõusu kobinaga juurde Rheinmetalli.
Detsembris olen jätkanud rattalainel ja sain esimest korda suusad ka alla. Aga sellest juba järgmisel korral!
Peep
Kommentaar on küll teemavälise postituse all, aga mis seal ikka. Jälgin kõiki Su postitusi algusest peale, olen osalenud ka ühistes investeerimisringides. Oled varemgi kirjutanud lisaks positiivsetele kogemustele ka raha kaotuse kogemusest, nt optsioonidega kauplemisel. Täna üht vana artiklit lugedes tekkis aga küsimus, miks Jaak pole kuidagi kommenteerinud Hagen Bikesi teemat pärast pankrotiavalduse välja kuulutamist. Kuna olid ise varajane investor, siis oleks huvitav teada, kuidas Sinu jaoks see kõik rahaliselt algas ja lõppes. Aitäh!
Jaak Roosaare
Õnneks sain kasumiga tulema, müüsin enamuse maha kohe pärast IPOt kui oli tekkinud mingi kummaline ülihuvi selle ettevõtte vastu ja viimased kätte jäänud aktsiad pärast Kaspar Peeki intervjuud Äripäevas, kus ta ütles, et kui raha peale ei anta, siis on pankrotioht laual. Kokkuvõttes paar x-i ikka tuli. Suht sama lugu ka Grab2Go-ga. Olid ikka ajad, ütleks!