Üks põnev investeering

posted in: Uncategorized | 10

Mis on hetkel kuumimad trendid investeerimises? Panen paar esimest ideed kirja – elektriautod, roheline energia, tehnoloogia. Leidsin ühe põneva fima, mis omab osalusi kõikides mainitud sektorites. Kutsume seda ettevõtet sümboliga X.

BYD on Hiina elektriautode tootja, mille aktsia hind on aastaga kallinenud enam kui viis korda ja mille turuväärtus on hetkel 108 miljardit dollarit. X ostis BYD-is 8% osaluse 2008. aastal 232 miljoni dollari eest. 2021. aasta alguseks on selle osaluse väärtus enam kui 8 miljardit dollarit.

Energiafirmasse ostis X 90% osaluse juba aastal 1999. Energiatootja on keskendunud juba aastaid tuule- ja päikeseenergia arendamisele ja 2019. aasta lõpu seisuga oli neil enam kui 6200 megavatti tuuleelektri tootmisvõimsust. Lisaks omatakse USA suuruselt kolmandat päikeseenergia tootmisparki (Topaz Solar Farm, 550 megavatise võimsusega). Lisaks toodetakse veel geotermilist energiat ja hüdroenergiat. Ettevõtte kogu elektritootmisest on tänaseks 43% taastuvenergia ja visioon on seda osakaalu üha suurendada. Sellist ettevõtet investorid juba ostaksid!

Tehnoloogiafimasse tehtud investeering on olnud legendaarne. X investeeris 35 miljardit 2016. aastal ja tänaseks on selle investeeringu väärtus kasvanud enam kui 80 miljardi võrra. Tegemist on ilmselt üldse ühe suurima absoluutse kasumiga, mis aktsiatesse investeerides on teenitud.

Muuseas mainiks veel ära, et X-l on varuks enam kui 140 miljardit dollarit, et sobivas olukorras teha uusi ülevõtmisi või investeeringuid.

Kuidas kõlab? Kas oleksid arvanud, et see põnev ettevõte X ei ole miski muu kui Warren Buffetti poolt juhitud dinosaurus ja “mineviku ärides kinni olev” Berkshire Hathaway? Energiafirma on BRK omanduses olev tütarfirma Berkshire Hathaway Energy ja tehnoloogiafirma ei ole midagi muud kui Apple.

Miks ma sellise loo kirjutasin? Sest mulle endale tundub, et investoritele kipub vahel Berkshire kahe silma vahele jääma. Kuigi tõsi, ka BRK on sellel aastal jõudsalt liikunud ja sulgus eile kõikide aegade kõrgemal tasemel. Aga vaadates teisi ettevõtteid eelpool mainitud sektorites, siis usun, et läbi Brk investeerida on oluliselt turvalisem.

Ahjaa, lisaks on teemaks veel ju rahatrükk ja varad, mida on piiratud koguses ning hoiavad oma väärtust. Ka siin võiks Brk olla hea lahendus – aktsiate kogus on viimastel aastatel isegi vähenenud (kuidas kõlaks bitcoin, mille supply igal aastal ca 1-2% väheneb)? Kõlab nagu ideaalne store of value play ka…

Aktsiate arv:

2017       2 467 500 000
2018       2 461 500 000
2019       2 437 500 000
2020       2 316 000 000

10 Responses

  1. Jaak

    Tuli ka investori idee,et jätaks selle `rohepöörde` üldse vahele ja kehtestaks kohe `sinise` pöörde-ehk kehtestaks hapnikule aktsiisi .Mida rohkem tarbid seda rohkem maksad?Iga inimene maksab 1 euro kuus ja see lisatakse kommunaalidele.Masinate omanikud maksavad rohkem.Lihtne idee ju.(Rohud on võetud) 🙂 ainult mis sakummi peaks peale hammustama?Soovita.:))Aga muidu jah eteeffide kaudu investeeri kuhu tahad.Pole probleemi.Jaak.

  2. Jaak

    Oh,veel üks põnev idee tuli:ntx:kui tervet aktsiat osta ei jõua,osta siis tuhandik tükk sellest.Sügisel uhkab peale terve teine sammas.Pank võiks spets maakleri tööle võtta kes kodu aktsiaid peenestab nagu etf´ idega teevad-saavad.Jaak.

  3. Financefreedom.eu

    Topaze mõõtude kohta igast erinevaid numbreid, huvitav kas see 9.5 ruutkilomeetrit on arvestades ainult paneelide pinda? Googeldades tuleb välja et umbes sama suur kui Lasnamägi …

  4. Jaak

    Veel.Selveris ja Coopis peaks olema võimalik kuskil tablool osta 1,3,5 jne. hinnaga aktsiatükke piuksuga nagu kohvi või piimapakki.Investeerimine on siis nii lihtne nagu parema jalaga vasemast mõõda astumine. 🙂 Jaak.

  5. Enn

    Algaja küsimus, mis pikalt painanud. Kas mõistlik alustada väiksemas mahus välisaktsiate ostudega Eesti pankade läbi (LHV) või parem kohe teiste platvormide läbi (IB või näiteks Revolut)? Mahu osas näiteks 500€ kaupa Berkshiret jne.

    • roosaare

      Aasta tagasi oleks soovitanud IB-sse kolida (kolisingi), nüüd on juba veidi kahetisemad tunded. LHV-s 17 eur tehing ja kuni 50k vist haldustasu pole, Swedis 9,9 tehing. Kui valuutavahetuse ka saaks soodsamaks, siis pigem vist ei mässaks välismaakleritega enam.

  6. Jaak Roosaare

    Jaanuaris ja veebruaris osteti kokku veel 5 miljardi eest tagasi…

Leave a Reply

Your email address will not be published.