Neli rikkuse taset – 3. ja 4. tase

Eelmises postituses vaatasime kahte esimest rikkuse taset – vaesuse vältimine ja noor pensionär. Täna läheme lihtsustatud rikkuse tasemetega edasi ja vaatame kahte edasijõudnute taset: rahalist vabadust ja jõukust.

Rahaline vabadus

See on siis kõikide finantsvabadussõdalaste (jah, pean eelkõige silmas Sind Rahakratt!) püha graal. Tegemist siis sellise toreda olukorraga, et Sinu investeeringutest laekuv igakuine tulu katab ära Sinu igakuised kulud ja jääb veel ülegi. Siin võib omakorda eristada 3 taset (nagu RSÕ-s lahti kirjutatud): saad kaetud minimaalsed elamiskulud (1. tase); saad kaetud enda soovitud elustiili (2. tase) ja saad oma kulud kahekordselt kaetud (3. tase). Ega tegelikult ju mingit selget teemärget ei ole, kus saad käes püsti tõsta ja karjuda, et “jess, olen finantsvaba!”. Võibolla on üheks heaks sihtmärgiks näiteks oma palga asendamine investeerimistuluga. Samas kipub olema nii, et investeeringud tõusevad ja langevad ning samuti juhtub ka rahavooga. Samuti kipuvad kulud aja jooksul suurenema. Teisalt pole veel minul õnnestunud kohata noort finantsvaba inimest, kes midagi aktiivselt ei teeks ja lisatulu läbi selle ei teeniks. Mis siis aga ikkagi on kolm sammu finantsvabadusse?

1. Saa oma valdkonnas väga heaks ja tekita korralik sissetulek (2-3 keskmist) ja/või lisatulu.
2. Ela tugevalt alla oma võimete, liitu 50% Klubiga.
3. Investeeri säästud teenima intressi, üüri ja dividendi.

Nagu näha, siis ei midagi keerulist. Teeni 2000 eurot kuus, ela 1000 euroga kuus ja suuna iga kuu 1000 eurot investeeringutesse (või teeni 4000 ja kuluta 2000). Abiks on ka lisatulu teenimine, mille võid 100% suunata investeeringutesse. Õpi investeerima, loe raamatuid, käi koolitustel ja loo endale vastav suhtusringkond. Mida rohkem Sul investeerimiskapitali koguneb ja mida rohkemate sarnaselt tegutsevate inimestega suhtled, seda rohkem jõuab Sinuni ka erinevaid investeerimisvõimalusi. Manitseda tasuks ehk ainult liigse riskimise eest ja soe soovitus on hoida eemale erinevatest kiirelt-rikkaks skeemidest. Oma kogemusest olen õppinud, et näiteks üle 20% tootlust saada (eriti kui summa on suurem kui paartuhat eurot) on passiivsel investoril suhteliselt võimatu. Enne investeerimist mõtle alati läbi, kuidas tootlus tekib ja miks seda võimalust Sulle pakutakse.

Kaua siis rikkaks saamine aega võtab? Eeldades näiteks 10% tootlust, läheb oma kulude katmiseks (ilma palgakasvu ja inflatsiooni arvestamata) aega 8 aastat. Veel neli aastat ja saame juba kogu sissetuleku asendada passiivse tootlusega.

Kui tootlus on madalam, läheb aega rohkem, kui tootlus on kõrgem, siis veidi kiiremini. Kõige olulisem on siiski 50% Klubi ja pidev säästmine. Sama tabelit jätkates läheb miljoni euro suuruse kapitali kogumiseks aega 23 aastat. Siit jõuamegi neljanda rikkuse tasemeni.

Jõukus

Kumb sõna eeldab suuremat varandust – rikkus või jõukus? Kuna ma pole filoloog, siis jään vastuse võlgu. Ma ise defineeriksin selle astme pigem nii, et sul on tekkinud üle miljoni euro kapitali. Jällegi pole tegu mustvalge mudeliga – ühe jaoks on 900 000 ka väga suur rikkus, teise vaatenurgast on paari miljoniga tegelane “comfortably poor“. Aga miljon on siiski selline hea ja ümmargune eesmärk ja kuna strateegiad 1 ja 10 miljonini on laias laastus sama, siis võtame eesmärgiks miljonäri staatuse. Suurim erinevus selle astme ja eelmise vahel on see, et kui Sa just mingeid überlollusi ei osta (näiteks neid) ja ennast lõhki ei võimenda, siis pole väga suurt vahet, kas ostad hommikul kohvi kõrvale tüki kooki ka või mitte (pigem saab piiranguks kehakaal). Sa ei pea liigselt raha lugema reisil hotelli valides või menüüst tellides. Ja nii edasi. Ehk siis see on tegelikult see rikkus, millest enamik unistab. Kolm lihtsat strateegiat:

1. Loo oma ettevõte ja ehita see suureks.
2. Liitu mõne varajase faasi firmaga ja küsi endale arvestatav osalus või tee riskiinvesteering tulevasse ükssarvikusse.
3. Tööta valdkonnas, kus saad teenida vähemalt 10x keskmist palka (müük, IT), tööta välismaal, tööta positsioonis, kus saad ettevõtte kaasomanikuks (läbi optsioonide) ja investeeri agressiivselt (kasutades ka võimendust) ning pikaajaliselt.

Nagu näha, siis seekord ei pea kõiki kolme sammu läbi tegema, vaid tegu on justkui kolme erineva teekonnaga miljonäri staatusesse. USA-s raamatuid müües oli meil selle töö kohta ütlus “simple but not easy“. Umbes nii võib ka miljonäriks saamise kohta öelda. Võta Äripäeva Rikaste TOP 500 lahti ja vaata, kuidas inimesed rikkaks on saanud. Ettevõtlus, ettevõtlus, ettevõtlus. Ok, üksik ärastamine ka, aga siiski oluliselt vähem kui 10 aastat tagasi. Need kolm strateegiat on reastatud ka võimaliku rikkuse saavutamise järgi. Kui tahad saada 100+ miljonit, siis põhimõtteliselt ühtegi muud võimalust peale esimese teekonna ei ole. Kui oled ok 10 miljoniga, siis minu ülikooliaegne korterikaaslane just niimoodi rikaste TOPi jõudis – investeerides osa oma heast IT palgast säästetud rahast tulevasse ükssarvikusse väga varajases faasis. See on ka viis kuidas näiteks Transferwise esimesed töötajad miljonärideks on saanud (osalus).

Kolmas strateegia on ilmselt ühelt poolt kõige vaevarikkam ja aeglasem, teisalt aga ka kõige kindlam (kes meist on valmis järgmist ükssarvikut ehitama?). Kümme või sada miljonit on nii raske kokku ajada, aga liitintress teeb siiski aastatega imesid. Mina ise olen kasutanud just seda viimast strateegiat ning tean päris mitmeid miljonäre, kes niimoodi oma kapitali on kogunud. Muidugi näeb 10x keskmine palk reaalsuses enamasti välja ka kui ettevõtlus (sest reeglina ei saada seda raha palgana, vaid läbi arvete OÜsse). Aga eks investeerimine ja ettevõtlus kipuvadki selles faasis segunema. Ma ei usu, et Eesti miljonäride hulgas on liiga palju inimesi, kellel poleks näiteks oma OÜ-d.

Millist strateegiat kasutada? Kui vaadata suurt pilti ja kõiki nelja rikkuse taset, siis on laias laastus kaks lähenemist. Ühel juhul liigud samm-sammult ja säästad ning kogud kapitali. Teisel juhul lähed all-in ja ehitad oma ettevõtet. Valik on Sinu. Üldise elukvaliteedi osas soovitaksin siiski 1. ja 2. taseme ära vallutada isegi juhul kui hakkad järgmist ükssarvikut ehitama. Lihtsalt igaks juhuks 😉 Ettevõtjana pole Su palk nagunii kuigi suur ja seega ei tohiks ka liiga raske oma sambaid ära rahastada. Kui ikkagi selgub, et ettevõtlus välja ei tule, on väike puhver siiski kogunenud. Seega alustame 10% säästust ja paneme rikkusesambad ka kasvama!

Neli rikkuse astet võib defineerida ka läbi säästumäära – 10% esimesel astmel, 10+15% ehk 25% teisel astmel (II sammast Sa ise nagunii ei taju), 50% kolmandal astmel ja 100%+ neljandal astmel.