Muljeid Kinnisvara 2019 seminarilt

Nädalavahetusel sai taaskord kinnisvaralainetel surfatud. Nimelt toimus pühapäeval juba 7. eelkõige investoritele suunatud kinnisvaraseminar. Katsun võtta seminari ja seal tekkinud mõtted kiirelt kokku ka. Täna käis Karin Äripäeva eetris koolitusest veidi lähemalt ka rääkimas (seda saab kuulata järgi siit). Päev algas sellega, et Viru Konverentsikeskuse eelmisest aastatuhandest pärit seminaritehnika sõdis uuele Macbookile vastu. Kuidagi saime asjad ikkagi toimima, kuid ekraan ikka mõned korrad võbeles. Loodame, et järgmiseks sügiseks on Viru uuele omanikule müüdud, kes mõned eurod ka uude tehnikasse raatsib investeerida 😉

Traditsiooniliselt alustasime küsimusest, kas ees on tõus või langus. Ja võrreldes eelmise või üle-eelmise aastaga oli seltskond pigem optimistlikum. Ei tea kas see on nüüd ohu märk, aga korduvalt kuulis koolitusel esinejatelt ütlusi stiilis “kui see on buum, siis sellises buumis tahakski elada“.

Nagu ikka, oli kõige populaarsem esineja Viljar Arakas, kes jagas oma nägemust tänasest investeerimiskeskkonnast ja turust tervikuna. Lisaks ka EfTENi investeerimisfilosoofiast ja põhimõtetest. Olles ise ka EfTEN III fondi osanik, on mul kindel tunne, et raha on õigete meeste kätes!

Mulle tegelikult väga meeldis ka Tõnu Toomparki statistiliste numbrite kogum. Just sellest aspektist, et oli näha milline absurdne ebanormaalsus ikkagi eelmine buum ja krahh olid. Numbriliselt on praegu siiski üsna stabiilne turg, mis ei kanna ei buumi ega krahhi nime välja. Huvitav oli ka näha statistikat keskmise palga ja korteri ruutmeetri hinna vahel.

Võib-olla üks oodatumaid esinemisi oli ühisrahastuse vestlusring Tauri Alase juhtimisel. Oleme ausad, nii Loit kui ka Daniil mängisid päris hästi välja, arvestades ründava fooni meediast ja ka saalist. Tekkis korraks isegi tunne, et ostaks veidi baltimetsa prügilaenu järelturult kokku 😉 Päev hiljem, kui ma esmaspäeval Äripäevas intervjuud käisin andmas, põrkasin uksel Tõnu Toomparkiga kokku, kes oli just enne mind raadios esinemas käinud. Teel koju kuulasin tema intervjuud ja mul oli jälle hea meel, et seda metsafirmat ei ostnud 😉

Lisan mõned kommentarid ka osalejatelt (veidi punastame korraldajatega häbelikult 😉 ):

“Vaba õhkkond, huvitavad teemad, tore seltskond. Eriti meeldis kõik, mis oli seotud uute tutvuste loomisega – laudade vahetamine, inimeste sõbralik suhtumine kohvipausidel jms. Samas olid ka ettekanded sisukad ja informatiivsed.”

“Väga hästi korraldatud. Koolitus ise äärmiselt tasemel, väljas hea valik raamatuid ning snäkkidest ka just puudust polnud.”

“Käisin esimest korda ja loodan südamest, et see üritus jätkub ning sellest võiks saada mu iga aastane traditsioon.”

“Tänan teid kõiki sellise ürituse korraldamise eest ja olge järgmisel korral ettevaatlikumad külaliste kutsumisega sest vaadake ,mõni neist võib olla nii häbematu et võtab kätte ja tulebki! Tänud veel kord.”

Ja nagu juba traditsiooniks saanud, saime suurima kriitika osaliseks jällegi seetõttu, et polnud piisavalt aega omavahel suhtlemiseks ja tutvumiseks! Siit siis lubadus, et järgmisel sügisel teeme koolituse ikkagi kas a. 2-päevalise või b. mitte rohkem kui 5 erineva ettekandega.

“Ehk võiks lisada veidi rohkem aega tutvumisele laudkonnas. See meeldis kõigile aga mitmes lauas ei jõudnud me kõiki inimesi ära kuulata sest juba pidi esineja peale tulema.”

“Teiste osalejatega rääkimiseks võiks jääda rohkem aega. Algus ja lõpp võiks olla 1h hiljem, et saaks kergemini kaugelt kohale sõita. Võiks koos käia mingeid poolikuid arendusi vaatamas.”

“Võiks olla rohkem võimalusi/kordi, kus toimuvad nö laua vahetused. See andis hea võimaluse uute tutvuste loomiseks.”

“Paluks rohkem nö sundvõimalusi, kus oleks “kohustus” uute inimestega tuttavaks saada :)”