Ümbermaailmareisile!

posted in: Külalispostitus, Reisimine | 1
Jaanus ja Kaija Kasekamp kusagil ägedas kohas…

Kui küsida suvaliselt 20+ aastaselt inimeselt, et mis on tema unistused ja 100 eesmärki, siis võib mürki võtta, et reisimine ja kaugete riikide külastamine on alati teemaks. Kes meist ei oleks mänginud mõttega, et saadaks kõik (eelkõige siis töö!) kuradile ja põrutaks seljakotiga ümbermaailma reisile. No mitte kohe, aga paari aasta pärast! Siis kui õppelaen on tagasi makstud, oma kodu ostuks raha koos ja säästud vähe suuremaks kasvanud… Läheb veidi aega mööda ja tekib jälle tahtmine minna… Raha on justkui piisavalt, aga nüüd on uus probleem. Lapsed on väiksed või käivad koolis ja kuidas sa rikud nende trennigraafiku või haridustee ära… Tuleb veidi veel oodata – kuni lapsed on ülikoolis ja kodulaen makstud. Nii see kipub minema. Arvutasin just hiljuti, et selleks ajaks kui Marie keskkooli lõpetab, olen mina ligi 60 aastane. Kas siis tõesti elu alles algab?

Aga on ka teine võimalus. Kutsume seda hellitavalt 50% Klubiks – elada poole fookusega tulevikus (sääst!), kuid teise poole fookusega olevikus. Mõtteviis, et me ei lükka kogemusi ja reisimist lõputusse tulevikku, vaid leiame võimaluse seda teha just praegu ja kohe. Siis kui meil on veel piisavalt energiat ja entusiasmi.

Kõigile, keda eelneb jutt kõnetab, on mul täna pakkuda tore lugmine. Nimelt olen ma juba mitu kuud elanud kaasa Kaija ja Jaanuse seiklustele, kes otsustasid tööelu pausile panna ja minna meie maamunale ringi peale tegema. Paar päeva tagasi leidsid nad Uus-Meremaal matkates hetke aega, et minu küsimustele vastata ja oma mõtteid blogi lugejatega jagada.

Nad kirjutavad oma tausta kohta KaseCampers.eu blogis nii:

Kaija on hetkel 29 ning pärit Otepäält ja Jaanus 31 ning Hiiumaa juurtega. Me elame aastaid juba Tallinnas, olles mõlemad sinna jäänud pärast ülikooli õpinguid. Tähistasime äsja oma esimest pulma aastapäeva ning ühtlasi ka kuuendat aastat ühiselt koos kui paar. Enne meie reisi plaane, töötas Kaija riigiametis ning reisis oma töö iseloomu tõttu ka varasemalt juba palju. Jaanus töötas laevandus ettevõttes ning oli enamus aega kontorilaua taha naelutatud. Meil mõlemal oli Eesti mõistes vägagi korralik töö ning karjäär, kuid miskit oli ikkagi puudu ja näris hinge. Meile mõlemale meeldib reisida, kuid koos oli meil võimalik reisida vaid üks või kaks korda aastas.

Olles pärit Hiiumaalt ja merest ümbritsetuna üles kasvanud, oli Jaanuse suur unistus purjetada ümber maailma. Kaija on samuti tahtnud ümber maailma reisida kuna töö asjus reisimine viib enamasti suurlinnadesse ja ei võimalda näha kuidas inimesed maailma eripaigus päriselt elavad.

Pärast pulmi oli meil valik, kas hakata pere looma või enne seda teha midagi, mis meile mõlemale tõeliselt meeldib. Me otsustasime, et see on kõige parem aeg teha teoks meie mõlema unistus reisida ümber maailma – niisiis alusasime me raha kogumist selle tarbeks. 2018 juuliks olime enda hinnangul piisavalt suutnud raha kõrvale panna, et unistus teoks teha. See hetk tuli jutule lisaks ka tegelikult hakata reisile minekut planeerima… mis oli alguses üsnagi hirmus, sest ees ootas tundmatus. Olles otsust põhjalikult kaalunud, andsime mõlemad töö juures lahkumiavaldused, müüsime oma 3 aastat vana Toyota ja ostsime selle asemel 21 aastat vana VW Passati, et sellega teele asuda.

Meie eesmärk on näha võimalikult palju ilusaid ja autentseid paiku, maitsta kohalikke toite ning saada tundma kohalikke traditsioone ja inimesi igas riigis, mida me külastame. Läbi selle me soovime õppida ja kogeda uusi asju ja elamusi ning emotsioone mida me same edasi kanda teistele.

Järgnevalt siis minu küsimused:

1. Kust tuli selline mõte, et jätaks kõik oma Eesti asjad ja tegemised maha ja läheks aastaks rändama?

See mõte on meil mõlemal individuaalselt peas olnud tegelikult juba ammu kui nö üks elu unistustest. Jaanus unistas purjetada ümber maailma ja Kaija soovis lihtsalt rännata ja maailma näha. Pärast pulmi tekkis meil selline valiku moment, et mis nüüd edasi? Mis oleks see järgmine suur nö siht või projekt? Mõlemil oli ka tööalaselt moment, et võiks kaaluda aja maha võtmist ning nii see teoks saigi. Me ei ütleks ka, et võtsime seda, kui et jätame kõik maha või et midagi jääks pooleli või katki. Pigem on see paus ja hingetõmbe hetk endale ning mõtete kogumise aeg tulevikuks.

2. Kaua läks aega mõttest teostuseni – oli mingi kindel ajaline eesmärk ka?
Kuna mõte on olnud kaua, siis mõttest teostuseni aega on raske mõõta. Pärast pulmi leppisime kokku, et aasta on see aeg, mille jooksul suudame oma asjad Eestis nii ära organiseerida ja poolikud projketid lõpuni viia, et saame aastaks eemal olla. See oli ka hetk, mil hakkasime teadlikult reisi jaoks raha kõrvale panema ja teadlikult oma investeeringuid ja rahavooge vastavalt planeerima.
3. Palju on vaja raha, et selline elu reis ette võtta? Kas teil oli kindel eelarve ja kogusite selle jaoks või pigem mitte? Kas senini on kulunud rohkem/vähem kui plaan? 
Esimene küsimus on väga keeruline vastata. Oleme siin reisil kohanud rändajaid, kes saavad hakkama 100 euroga kuus. Meie eelarve on sellest oluliselt suurem. Oleme seadnud eesmärgiks saada hakkama 20 000 euroga. Lugedes erinevate maailmarändurite blogisid ja tutvudes nende eelarvetega, arvestasime, et see reis on võimalik reaalselt paarikümne tuhande eroga ellu viia. Siin on aga oluine märkida, et alati võib reisil olles kulutada oluliselt rohkem, kuid hea tahtmise korral saab hakkama ka vähsemega. See on igaühe enda kompromissi koht, et millest nad on valmis loobuma, selleks, et olla mõnda aega teel ja rännata ringi.
Reisi raha on tulnud peamiselt nii meie varasematest säästudest, kui ka peamiselt ühest hästi õnnestunud investeeringust. Oleme alati elanud põhimõtte järgi, et kulutame vähem kui teenime. Me ei ole küll kuulsa 50% klubi liikmed, aga säästmine ja investeerimine on kindlasti üks meie pere eelarve oluline osa. Tänu sellele on meil ka olnud nüüd võimalus see reis võrdlemisi riski vabalt ellu viia. Samamoodi nagu meie igapäeva elu puhul Eestis, siis ka see reis ei ole kindlasti asi, mille alla mõtlesime panna kõik oma säästud ja varud. Teame, et saame Eestis rahulikult seni elatud, kuni end jälle töölainele seame.
Seni  7-8 kuu jooksul oleme suutnud eelarves olla, aga eks me oleme ka suurematel pühadel või tähtpäevadel olnud eelarvest kinni pidamisega natuke paindlikumad 🙂 Suures pildis oleme enam-vähem eelarves.
Tööd me oluliselt reisil oldud aja jooksul teinud ei ole. Kaija on teinud distantsilt paar projketi põhist asja, aga mitte midagi sellist, mis meie eelarvet oluliselt muudaks. Leppisime ka enne reisi omavahel kokku, et me eesmärk ei ole minna mingisse riiki, et seal raha teenida ja siis edasi reisida. Kui reisi jooksul mingit tööd teeme, siis ehk vabatahtlikku tööd. Seni oleme otsinud vabatahtliku töö võimalusi, aga kahjuks ei ole midagi kindlat leidnud.
4. Mis on põhilised nipid, kuidas väiksema rahaga reisida?
Kõige olulisem on arvestada oma eelarvet ehk eelarvega reisida ja kõik kulutused kirja panna. See kindlasti paneb rohkem mõtlema, et kuidas ja millele kulutada. Meil on senimaani kahtlemata kõige suurem kulu transport ja lennupiletid. Ehk kui planeerida pikalt ette, siis on võimalik selle pealt  oluliselt rohkem kokku hoida. Lisaks oleme kasutanud rental car relocation pakkumisi, kus nö antakse sulle rendifirma poolt sõiduk väga odava raha eest, et sa selle nende eest teise linna transpordiks. See aga tähendab, et ajaliselt tuleb paindlik olla, kuna enamasti annab rendifirma rendi kuupäevad ise ette. Oleme kohati kasutanud ka Couch surfingut, mis hoiab ööbimiskulusid kokku. Couch surfingut ei ole tegelikult hea reklamida, kui lihtsalt tasuta ööbimist, sest tavaliselt eeldab see ikkagi ka suhtlemist öömaja pakkujaga. Eriti suurlinnades on meil just olnud kõige huvitavamad seiklused siis, kui oleme kellegi kohaliku juures olnud, kuna nemad teavad tavaliselt kõige põnevamaid kohti ja oskavad anda häid soovitusi kuhu minna ja mida näha. Nii saab ka kohalikku kultuuri ja eluolu kõige paremini tundma õppida. Nö kallimates riikides nagu USA ja Uus-Meremaa oleme valinud reisi sihtkohaks linnad, kus elavad meie sõbrad. Õnneks on Eestlasi üle maailma laiali üpris palju ja alati on tore vanu sõpru külastada 🙂 Kuna eelarvet arvestame nö päeva põhiselt, siis ei ole harvad juhused, kus otsime toidupoolist McDonaldsist või BurgerKingist, kuna tihtilugu on see üks odavamaid variante.
Kokkuvõttes arvan, et hea planeerimine ja ettevalmistus on võtimesõna odavalt reisimiseks. Samuti tuleb olla nõus teha kompromisse ning elada ehk pisut tagasihoidlikemas tingimustes.
5. Kas olete eluga rahul? Kas senini on midagi positiivselt/negatiivselt üllatanud? Mida teeks täna teisiti?
Üritame nautida iga hetke. Muidugi on olnud ka keerulisi olukordi, kuid pigem kaaluvad ikka positiivsed emotsioonid kuhjaga üle. Oleme mõlemad ka varasemalt üsna palju reisinud ja see tõttu üsna avatud meelega, seega ei ole meil just kuigi palju üllatusi olnud. Kõige suurem positiivne üllatus vb ehk ongi olnud senimaani kõik üdini toredad couch surfingu houstid. Negatiivne on ehk see reisimisest tekkiv väsimus ja tõdemus, et tuleb võtta endale aega ka reisimisest puhkamiseks. Lisaks oleme avastanud, et me ei satu enam nii kiiresti asjadest ja kohtadest vaimustusse, kuna nii mõndagi on juba nähtud. Nii juhtus meiega näiteks Costa Ricas, kus kulutasime päeva, et sõitsa üht vulkaani vaatama, mis meile erilist miljet ei avaldanud. Teistele turistidele tundus see aga väga vinge ja eriline. Me olime aga üsna kurvad, et raiskasime nii raha kui aega asjata. Sellest tulenevalt ütleks ka, et ainuke asi, mida teistmoodi teeks, oleks see, et paremini tuleb ette planeerida. Seda on tihtilugu piiratud interneti ja ajaga keeruline teha, aga kui me suudaks seda teha, oleks kindlasti meie reis veelgi põnevam 🙂
6. Mida ütleksite inimestele, kes plaanivad terve elu raha koguda, et 65selt reisima minna?
65 reisimine on hoopis midagi muud kui 25 või 30 reisimine. Naljaga pooleks, juba meie (mõlemad 30 ringis) tunneme, et oleme ehk nii mõnegi asja jaoks natuke liiga vanad 😀 Me hästi ei kujuta ette end nii 65selt seljakotid seljas mööda mägesid turnimas ja tundatutesse vetesse hüppamast, aga kes teab. Kui tahta, siis kõik on võimalik. Mis me tahame sellega öelda, et oleme oma senise ja varasema reisimise jooksul aru saanud, et igal elu etapil  reisimine ja sealt saadav kogemus on erinev.
Teine osa sellest on see terve elu raha kogumine reisimise eesmärgil. Me arvame, et kui eesmärke seatakse nii kaugeks tulevikuks, siis kipuvad need eesmärgid hajuma, kuna tunduvad hetkel ebaolulisena. Kui on kindel soov ja eesmärk reisida, siis tuleks teha endaga juba täna kokkulepe, et ma kogun 1 aasta või 5 aastat ja siis lähen teen selle reisi. Usun, et kui inimene väga tahab ja see on tema suur eesmärk, siis suudetakse see ka ellu viia. Eriti arvestades seda, millega ma alustasin, et inimesed reisivad ümber maailma ka 100 euroga kuus. Küsimus on prioriteetides ja selles, et millest ollakse nõus loobuma, selleks, et reisida.
Nii, et kallid 30+ aastased – viimane aeg reisile minna! Omalt poolt ootame siis veel veidi, et Jako klaveri selgeks saaks, Marie õpiks kõndima ning reisiraha ka veel koguneks 😉

  1. Eido

    Millist ümbermaailmareisi valida? 1 Eesti noormees jalutab jalgsi hetkel ümber maailma (selliseid ümbermaailma jalutajaid on olnud vist ca 20 inimest maailmas, enamus vist euroopast, kelle jalutamiste kohta ta ka ise eelnevalt uuris, et kuidas teistel see kulgemine läheb/läks, kes teab võib olla tuleb neid jalutajaidki juurde). Natuke üle poole, s.t. 20000 km sai 2018 a-l käidud (4 aastat mindud, s.t. nüüd juba kõnnid ju kodule aina lähemale). Ca 8 aastaga peaks ümbermaailma saama käidud (distsiplineeriv tegevus, s.t. sa pead iga päev liikuma teatud keskmise hulga kilomeetreid edasi, et jõuda õigeks ajaks koju). Järelikult, eesmärk ei olnud tulemus, et jõuda koju, sest ta oli juba kodus, vaid hoopis ümbermaailma kõndimine ehk tegevus ja alles siis jõuda koju. Alustas käimist siis, kui hääletas Tallinna lähedal Laagris Pärnu mnt-l, et koju saada, kuna polnud kojusõidu raha, kuid lõpuks läks ikkagi jala koju ca 80+ km ja siis ühel hetkel tajuski, et juba ta kõnnibki ümbermaailma ning kohe kohe peale seda ta alustaski jala uuesti kodust minekule ilma rahata, seljas ca 23 kg kaaluv kandam (osaliselt sõi, mida loodus suvisel ajal ikka pakub , marjad, …). Esimesed riigid, mida läbis jala olid Läti, Leedu jne. Esimene raha laekus tal vist ca 2-4 nädala pärast, kuna oli andnud mingi maamaja või mingi muu elamise üürile ning laekus esimene üürisumma.
    Teine võimalus: eelmisel aastal Ringvaates üks eestlanna rääkis, et käis/lendas ümbermaailma 5 nädalaga ning raha kulus selleks ca 6500€ (no mu mehel on raha). Lennukiga Bali, siis lennukiga New York, siis … Eesti.
    Kui passiivselt tuleb üle 5500€/kuus (6500€ /5 nädala kulu või siis 11000€/kuus, millest 50% läheb uuele ringile), siis võibki kogu aeg ümbermaailma reisida (jah -tuleb piirduda planeediga Maa).
    Kolmas võimalus: reisid riigis x ja tuled koju, reisid riigis y ja tuled koju, reisid viimase reisi ja tuled koju.
    Järgmine võimalus: jah – neid on väga palju … see on selline sisemine tunne, et paneb end selles suunas pingutama, nii vaimselt, kui ka füüsiliselt.
    Väljaspool mugavustsooni on elu.
    Tahaks veel end mugavustsoonist välja lükata L-Ameerikasse, Austraaliasse, Uus-Meremaale. Antarktika ja Arktika – ma pole päris kindel (ju siis olen piisavalt mugav, et hetkel sinna ei pürgi, kuid, kunagi ei või teada, kui mõni tuttav annab teada, et tegelikult on hetkel nii, et väga hea mõte on minna ja hakka kohe ettevalmistusi tegema, sest kuupäevad on välja pakkuda sellised …).
    Mida sina teeksid, kui sulle helistaks tuttav/sõber ning ütleks, et nüüd on nii, et läheme …, et hakka valmistuma? Jah – väga paljusid asju ei suuda enam 65+ aastaselt enam ajaliselt teha, kuigi füüsiliselt võib olla küll. Mitu kuud keskmiselt Eesti mees elab peale pensionile minekut?

Leave a Reply

Your email address will not be published.