Hoiused ehk võimalus riskivabalt raha koguda

posted in: Külalispostitus, Uncategorized | 4
Kodupanga Mati muigab: miljardid istuvad 0% intressi peal 😉

Sain mõned nädalad tagasi kirja Inbankist, kus reklaamiti, et neil on Eesti pankadest kõige kõrgemad hoiusemäärad (lisaks vaatas mulle eile hommikul Äripäevas vastu kodupanga Mati). Algul mõtlesin, et no miks peaks keegi praeguste intresside juures raha pangahoiusel hoidma? Aga näe, selgus, et peredel istub üle 7 miljardi euro pangahoiustel ja lõviosa sellest rahast seisab arvelduskontol. Ma ise pole pangahoiust omanud alates 2009-st aastast ja ka pangaarved on enamasti pigem miinuses. Aga meil pole hetkel perega ka suurt vajadust selle järele – mingiks asjaks otseselt raha ei kogu, eluase ja suvekorter on olemas ja piisavad laekumised passiivsetest allikatest, et saab ka ootamatud kulud kaetud. Samas mäletan, et kui me 2009. aastal endale korteri ostsime, siis oli hoiustest raha kogumiseks abi suur. Seega jagan veidi mõtteid, kellele ja kuidas hoiused sobilikud on.

Kui me 2007. aastal omale Tallinnasse korterit otsima asusime, siis oli meil kontodel ligi miljon krooni, millest ca poole olime saanud oma Tartu korteri müügist ja teise poole abikaasaga aja jooksul säästnud. Aktsiainvestorina oli mul suur tahtmine see raha börsile panna, kuid õnneks oli mul piisavalt aru peas, et kuulata oma abikaasat ja Dave Ramseyt – kodu ostmiseks mõeldud raha ei paigutata aktsiaturgudele, ühisrahastusse ega ka bitcoini või millesegi veel hullemasse. Selle koht on tähtajalisel hoiusel! Shoppasime ringi ja valisime kõige kõrgemat intressi pakkuvad pangad. Siinkohal on oluline ära mainida kaks sagedast väärarusaama:

Esiteks see, et hoiustamiseks tuleks valida kõige suurem ja turvalisem pank. Kõik pangad on riskide mõttes võrdsed (ehk siis ei ole põhjust panna oma hoiust “suurpanka” kui selle eest saad vähem intressi). Pigem isegi on väikepangad turvalisemad, sest riigil on jama korral lihtsam nende hoiuseid kinni maksta. Kuni 100 000 eurot hoiustaja kohta on riiklikult tagatud ja seega võib sellest mõelda kui “riskivabast” investeeringust. Kellel hoiustamiseks raha rohkem, siis võib hoiuseid ka pankade vahel jagada.

Teiseks see, et Hoiu-Laenuühistutest saab kõrgemat hoiuseintressi. Olles ise ka ühe HLÜ sünni juures olnud, siis termin “hoius” on oma olemuselt HLÜ-de puhul väga eksitav – pigem on tegemist laenuga HLÜ-le ja mingit riiklikku tagatist või garantiid sellel ei ole. Seega kui raha HLÜ-desse paigutada, siis sisuliselt annad Sa kinnisvara vastu laenu ja peaksid päris põhjalikult HLÜ hingeeluga tutvust tegema (töötama läbi nende bilansi, tutvuma laenudega jne). Oma olemuselt on säärane rahapiagutus pigem suurema riskiga investeerimine kui turvaline hoiustamine.

Kuidas siis ikkagi raha hoiustada, kui eesmärgiks on näiteks oma kodu sissemakseks raha kogumine? Esiteks tuleks endale panna paika ajaline raamistik ja realistlikult hinnata, et kaua võtab aega raha kogumine ja uue kodu leidmine. Meil 2007. aastal otseselt kiiret ei olnud, kuid samas oli ka raha olemas – ootasime pigem kinnisvara hindade langust (tahtsin saada 3-toalist miljoniga!). Seega paigutasime raha pigem lühema tähtajaga hoiustele (6 kuud ja aasta). Kellel aga planeeritud rahakogumine vähe pikem (3-5 aastat), siis on ok ka 2-3 aastaseid hoiuseid vaadata. Liiga pikki tähtaega ma siiski ka ei soovitaks – tavaliselt jääb hoiustaja hoiuse katkestamisel kogunenud intressist ilma ja kui ikkagi ootamatult mingi hea kinnisvarapakkumise leiad, võib raha varem vaja minna. Teiseks võivad intressid ka tõusta ja täna hea intress ei pruugi seda enam 3 aasta pärast olla (see kehtib ka vastupidi – kriisi haripunktil 2009. aastal saime mingi hoiuse eest lausa 10% aastas intressi, aasta hiljem enam sellist võimalust polnud). Kui periood paigas, siis tasub minna intressishopingule – hetkel pakub parimat hoiuseintressi Eestis Inbank.

Hoiuseid on mõistlik teha kaskaadina – alguses pikemalt ja mida aeg edasi, seda lühemaks perioodiks – arvestusega, et kõige pikem hoius lõppeb selleks ajaks, kui koduraha koos on. Lisaks on kaval avada mitte üht suurt, vaid pigem mitu väiksemat hoiust. Kui peaks tekkima näiteks ootamatu rahavajadus, saab ühe hoiuse tühistada ning sellel olnud raha kasutusele võtta. See tähendab, et konkreetselt katkestatud hoiuselt kaotad Sa küll intressi, aga teised hoiused jäävad intressi teenima endistel tingimustel. Sellist jupitamist on mõistlik kasutada ka siis, kui oled mingid investeeringud realiseerinud, vaba raha seisab kontol, aga mingit uut investeeringut silmapiiril pole – sellisel juhul saad hoiuseraha niimoodi hästi hajutada. Hoiuse avamise miinimumsumma Inbankis on 500 eurot ja nende esindaja andmel leidubki näiteks inimesi, kellel on korraga avatud 52 hoiust (viiskümmend kaks!!!). Selliselt on tähtajaline hoius ka mõistlik koht oma 3-6 kuu hingeraha (“hingerahu raha” ehk hingeraha) hoidmiseks (näiteks teed 3-aastaseid hoiuseid iga kuu raha kohta ühe – 6 kuu hingeraha puhul siis 6 hoiust)!

PS. Postitus on valminud koostöös Inbankiga.

 

4 Responses

  1. Rahakratt

    Ohoh, vaatan, et oled nüüd finants-influentser ehk finfluencer? Ma käin ka igast uste taga kraapimas, et antagu mulle mingi sümboolne korter näiteks mõnes uusarenduses ja ma olen nõus kirjutama, kui nummi seal maja taga metsas oma Didriksoni parkas ja chihuahuaga jalututamas on käia.
    Seni pole keegi veel korterit andnud.

  2. Hei

    Vale postituse all ma tean, aga kumb teist kolmandat last tahtis, sina või su naine? Ja miks kolmega pidama jääte, kas naine enam ei jaksa sünnitada aga sa tahaks veel lapsi või sina enam ei taha? Lihtsalt huvitab see lapseteema, et kuidas inimestel on. Loodetavasti pole liiga isiklik teema, sellised mõtted ju paljudes peredes tegelikult.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *