Tuleva tuleb!

posted in: Investeerimine, Pension | 22

Tuleva-logoLõpuks ometi on minu ammune unistus indeksfondipõhisest pensionäridele endile kuuluvast pensionifondist teoks saamas. Nüüd on pall kõigi meie, tulevaste pensionäride, kätes! Anna enda panus ja tule Tuleva liikmeks – üheskoos suudame süsteemi muuta!

Loe lähemalt Ekspressist ja tutvu Tuleva kodulehega!

 

22 Responses

  1. Eido

    m.o.t.t.
    Üks kord sai ka ühes pangas käidud ja nemad üritasid siis mulle II samba graafikuid ja tabeleid näidates müüa ‘toodet’, et kõik on nii vahva, kas teeme ära, et toome üle, et meil on kõik nii hästi ja tore. Mina vastu: mind ei huvita, kas aastaga number suureneb või viiega väheneb, asi on ju selles, et viimast tulpa te ei näitagi (näitate inimestele ainult tulude tulpasid, aga kulutulpasid ei näita), s.t. viimast tulpa, mis on teenustasude ja hooldus/haldustasude tulp, kust tuleks ju välja, et pank ise sööb kerkinud summad ära ning raha ‘annetajale’ jääb vaid andmise rõõm. Riik on samuti sinna ‘annetajate’ süsteemi tõmmatud. See on ju inimeste petmine süsteemist, mis tegelikult hoiab üleval pankade personalikulusid. Näit. mõnel suure kasvuga aasta jooksul toob fondijuhile müstilise sissetuleku ning miinus aastal jääb miinus vaid raha ‘annetajale’. Päris elus võiks olla ikka nii, et kui müügimees mõnel aastal eriti ei müü, siis palka ka ei saa. Enda firmas on mul ikka nii, et kui on üks hea aasta, siis võib loota et teised aastad nii head ei ole või saab mõnel teisel aastal mõne seadme või abivahendi või mõne pikkaaega oodanud ettepaneku ära sooritada, mitte me ei ‘söö’ ühel aastal saadud raha kohe ära ja teisel aastal pole palga ega muud raha, see pole ju jätkusuutliksüsteem. Sellepärast ei meeldi mulle ka riigiettevõttes selline süsteem, et kui raha on mõnele reale, n.ö. ettenähtud, siis nui neljaks peab selle 31. detsembriks ära kulutama, muidu ei saa me sellest Eestimaal elavate inimeste poolt meile makstavast ‘ettenähtud rahast midagi’. Tuleb olla ise tubli ja soovida jõudu leida mõnigi tore hea mõte tulevikuks.

  2. Madis

    Tervist,
    Kas on plaanis ka mõnda informatiivset promoüritust?
    Lugupidamisega,

    • Madis

      Tervist,
      Üks konkreetsem küsimus ka. Kui ma peaksin Tulevaga liituma aga leian, et sooviksin tagasi suurpankade hõlma alla minna, siis kas Tuleval on ka mingid tagasivõtmis-/väljumistasud? Või piisab sellest et olen 5a osanik ja siis saan kuludeta Swedbanki tagasi minna? Kuigi esialgse arvutusega olen selleks ajaks halduskuludelt juba kokku hoidnud Swedbankist väljumistasule ja Tulevaga liitumistasule kulunud raha. Sellise tsenaariumi puhul vähetõenäoline, et tahaksin tagasi minna, kuid planeerima peab.

      • roosaare

        Uurin järgi, eks see kõik on alles nii uus ja fondi loomiseni läheb ka veel ju omajagu aega.

  3. Siim

    100 eurot täna peos on suurem raha kui see 28 tuhat mis kunagi teoreetiliselt säästaksin. Muidu olin juba kohe müüdud..

  4. paul

    0,55% valitsemistasu annab iga 10 miljoni eurose mahu pealt 55 000 eurot käivet. ainuüksi pensionifondi back-office, järelevalvetasude, depositoorimi kulude, registrikulude jms tarvis oleks vaja vähemalt mahtu suurusjärgus 50 miljonit eurot, et igapäevased kulud katta.

  5. Martin R

    Esitasin liitumisavalduse ja tulihingeliselt loodan, et see ettevõtmine lähitulevikus ka reaalseks pensionifondiks formuleerub. Jõudu ja jaksu!

  6. kavalpea

    5.05 toimunud LHV Investoriesitlusel kommenteeris seda küsimust LHV Varahalduse juht Mihkel Oja ja ütles, et neile see idee meeldib, on ka ise sellist varianti kaalunud, kuid sellist vahendaja rolli pole väga mõtet võtta (võtad “pinsi”-kogujatelt raha, annad indeksfondi valitsejale ja siis loodad vahendaja rollist kasu lõigata). Lisaks on LHV fondide tootlus pikaajaliselt olnud parem, kui indeksfondidel, isegi kui maha võtta teenustasud. Muidugi kui ostad LHV aktsiaid, siis on mõislikum ka pensionit seal hoida.

  7. Martin R

    kavalpea, millel põhineb sinu väide,et LHV fondide pikaajaline tootlus on olnud parem kui indeksifondidel? Minu kiired arvutused näitasid, et LHV L 10 aasta kogutootlus on 51%. LHV XL 57%. Sama 10-aastase perioodi jooksul on näiteks S&P 500 (mis kindlasti ei ole parim saadaolev laiapõhjaline indeks) kogutootlus olnud 62% ning koos reinvesteeritud dividendidega üle 100%.

    Jaak, käisid täna Elvas lihtsalt head ilma nautimas ja jooksurajale ise ei jõudnud? 🙂

      • Martin R

        Vahest on see on jutt mida LHV Varahalduse juht oma positsioonil peabki rääkima? 😉

  8. Märt

    “Kuid sellist vahendaja rolli pole väga mõtet võtta (võtad “pinsi”-kogujatelt raha, annad indeksfondi valitsejale ja siis loodad vahendaja rollist kasu lõigata)”

    Pensionikogumise ja teenuse pakkumise eesmärk EI peaks olema kellelegi kenasti kasu lõigata, vaid anda inimestele võimalus oma säästudest vanaduspõlves võimalikult hästi ära elada. Kui pank ettevõttena (kes vastavalt ideele peaks oma kasumit maksimeerima) ei ole asjast huvitatud, peaks riik või keegi teine (Tuleva?) asja oma kätte võtma.

  9. yrrub

    tehke pensionifond, mis ainult short-ib. oleks huvitavam. 🙂

    ps: ületab uudisekünnise ja külakutsed bloombergi, cnbc squawk boxi jne oleks garanteeritud.

  10. Andres

    No ei tekita see Tuleva mingeid liitumis soove.Kuna ma keerutan oma raha niikuinii siis miks ma ei võiks teie rahasid keerutada.Makske parem oma pensionisamba maksed minu arvele ja ma pööritan neid 30 aastat.Kasu saaksime kõik;mina saaksin kohe parema järje peale ja teie ehk võib-olla 30 aasta pärast.Ja see ei ole veel kõik.Pakun ka paremat tootlust kui teised juhtivad pangad.
    See mis ma öelda tahan on,et keerutage parem ise oma raha.
    Hapu maitsega on see pensioni samba teema.

    • roosaare

      Tuleval on 3 erinevust või eelist praeguste pakkujatega minu meelest. Ja loomulikult on iseseisvalt raha hallates võimalik saada paremat tootlust, paindlikkusest rääkimata. Aga võrdlema peaks siiski II samba kontekstis.

      1. Tuleva kuulub pensionikogujatele endile sarnaselt Vanguardi süsteemiga. Eesmärk ei ole mingit süsteemivälist kasumieesmärki täita.
      2. Investeeritakse odavalt, lihtsalt ja läbipaistvalt. 1 fond saab olema max. aktsiarisk ja teine max võlakirjad. Kõige odavamad globaalsed indeksfondid.
      3. Me ei kuluta raha turundusele ja teistest fondidest rahva üle toomisele. Kes tahab see tuleb. Eesmärk pole ülisuur maht, vaid hea tulemus liikmetele. Muidugi eeldab see mingit kriitilist massi, kuid usume, et selle saame ilma kaubanduskeskustes müüki tegemata kätte.

      Mida suuremaks saab Tuleva, seda rohkem on meil sõnaõigust süsteemi muutmiseks. Me saame aru, et praegune väljamaksete süsteem on jama ja vajab muutmist. Parim lahendus oleks fondipension. Seda üritame ka läbi suruda tulevikus.

  11. Eido

    Asi pole raha keerutamises. Noored inimesed, kes hetkel lähevad tööturule või juba on seal, ei saa valida, kas liituda pensionisüsteemiga II või mitte, nende eest otsustati see ära, ka minu laste eest. Nüüd on jäänud valida, kas valida süsteem II selline või mõni teistsugune või mitte valida süsteemi II. Need, kes süsteemi II ei vali, saavad endale raha maksta enda ettevõtte dividendidest, teiste ettevõtte dividendidest, maksta ära natuke EMTA-le haigekassa kaardi olemasolu summa ja veel mõtlema kuidas mitte maksta tulumaksu, sest siis juba lähevad osad protsendid II sambasse ning oledki liitunud selle II samba süsteemiga, mis üks kord välja mõeldi ning mida hetkel sellel sajandil tuunida soovitakse (kui juba hetkel tuunida soovitakse, siis tänane süsteem ei pea isegi selle sajandi lõpuni vastu, ma arvan, et 85a jooksul võiks ikka mõni tore mõte tulla meil või siis meie lastel). Ka eelmisel sajandil loodud pensionisüsteem ei ela selle sajandi lõpuni. Muidugi on ka tore lahendus, mida Eesti vabariigis kasutusel pole, kus II samba süsteemil on 0,05%-lised haldus-hooldustasud, aga võib olla me liigume selles suunas tasahilju.

  12. Ostap

    100% turvalist kindlustust pensioniks ei ole olemas. Ma arvan, et ma suudan igale üldlevinud investeeringule tuua vastunäite, misjuhul need ei tööta.
    – Alustades pensionifondist, siis osaku väärtus ja see, kas ja kuidas seda üleüldse kätte saab, on suht prognoosimatu (hetkel täielik katastroof). Mina olen mõttes oma investeeringu sellesse varaklassi täielikult maha kandnud. Elu õppemaks.
    – Berkshire alustas investeerimist tehnoloogiasse. Tulevik näitab, kas see oli uus boost või lõpu algus.
    – Tõsisem finantskriis tapab ka turvaliseima indeksaktsia. Rääkida, et pikaajaliselt on aktsiad plussis, on paberil ilus, aga see läheb samasse klassi kasiinos kindla-võidu-duubeldamis-strateegiaga — reaalses elus on piirangud peal, kasiinos limiitidega, pensionäril ajaga.
    – Raha sukasääres kaob inflatsioonis. Raha pangakontol samamoodi, lisaks variant kaotada see jõupositsioonis olijale.
    – Võlakirjad ei tooda hetkel üldse midagi.
    – Kulla ja vääriskivide väärtus eksisteerib valdavalt vaid meie ettekujutuses..
    – Maa ja mets võivad saada mingil hetkel kellegi teise omaks.
    – Ja lastega võib lihtsalt tülli minna.
    – Enda olemasolevad teadmised ja oskused ei säili ajas väärtuslikena.
    – Õnneks ei ole meil eriti levinud asutusepensionid.
    Huvitav oleks teada, kas 100a pärast üldse selline kontseptsioon, nagu pension, eksisteerib?

      • Ostap

        Kah variant, aga pisut teisest kategooriast, imo. Auto alla jäämine hävitab sinu, aga ei mõjuta kuidagi sinu pensionivara.
        Aga auto alla jäämine on kindlasti point, mida tasub silmas pidada pikaajaliste investeeringute tegemisel, et need ei oleks sinu isikuga eksklusiivselt seotud, vaid päranduksid edasi. Üldjuhul see ka nii on.

  13. ebaloogiline

    Tuleva reklaamib end tuntud pankurite nägudega, kes ise on need süsteemid loonud ja rahvast petnud. Kust otsast peaks mul usaldus tekkima?

  14. Alan

    Keegi ei sunni Teid selleks – paljude totrad kommentaarid on justkui sellised, et keegi on teid nuga kõril sundinud liituma.
    Mõttega, et võin homme surra ja pensioni raha kunagi ei saa – sellise põhimõttega pole mõtet elada.

    Jaak teab, mida teeb ning üritab aidata (näidata suunda) kuidas inimesed saaksid oma elu paremaks teha.

    Kui Sina oled üks neist kes ütleb, et Eesti palk on jama, siis vaata üle oma tegemised ja oskused – siis mõtle kas oled Sina süüdi või riik? Kui arvad, et riik siis lase Delfis kommentaaridega edasi, aga ise toetan Roosare ideid mida teeb ning tema enda tulemused on märkimisväärsed – miks peaks kahtlema millegis mida ta soovitab?

    Mina arvan hetkel, et väärt idee.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *