Oleme hetkel Southwesterni raamatumüüjatega meie iga-aastasel auhinnareisil Tenerifel ja aeg on nii kiirelt lennanud, et polegi veel jõudnud 2016. aasta eesmärke kirja panna, jaanuari kokkuvõttest rääkimata. Tegelikult on see muidugi hea – näitab et tegevust on niigi palju ja blogi jaoks aega ei jagu. Nagu juba tavaks saanud, algas meil aasta suurema reisimise tähe all – pärast USA seiklusi jõudsin olla nädala Eestis (kaevates autot lume alt välja ja saades juba lennujaamas nohu) ja siis tulime nädalaks Tenerifele. Homme lendame koju tagasi ja siis on reisimisega päris pikaks ajaks paus. Saab jälle tööd teha ja muidu kasulik olla ka. Kuigi pean tunnistama, et taaskord tabasin ennast siin paradiisisaarel mõtlemas, et rändlinnud on ikka targad ja Eesti sügis-talv pole suurem asi vaatamisväärsus. Seda enam, et elu on siin ikka omajagu odavam kui Eestis. Huvitav fakt veel – meie hotellil puudub igasugune kütte- või jahutussüsteem. Ilm on lihtsalt nii mõnus kogu aeg ja seega saaks siin vabalt ka telgis elada. Nii, et kodutud – kolige parem Eestist Tenerifele (kuulsin eile muuseas, et USA-s olla üks põhjapoolne osariik maksnud kinni oma kodutute lennupiletid Havaile). Aga asja juurde ka.
Kinnisvaras möödus kuu rahulikult, maksime aga laenu tagasi ja üürid ka laekusid. Midagi märkimisväärset justkui ei toimunud. Tallinnas on kraanasid taaskord juurde tulnud, kuigi Merko ja Nordecon väidavad, et ehitusturul on madalseis. Olen linna pealt tuttavatelt kuulnud, et minu KV raamat on tekitanud juurde algajaid kinnisvaraspekulante, kes suure võimendusega üürikortereid otsivad. Juba mitu nädalat kirjutan ma KV raamatusse pühenduseks, et “tark ei torma”, “9 korda mõõda, 1 kord lõika” või “hakka pihta aga tasa ja targu!”. Ehk siis on täiesti ok raha koguda ja mitte 100% laenurahaga oma esimest korterit osta. Ja tasuks eelarves läbi mängida ka negatiivsemad stsenaariumid (langevad üüritootlused ja suurem vakantsus näiteks).
Aktsiates oli seevastu väga emotsionaalne kuu, kohe aasta alguses hakkasid börsid üle maailma langema ja korraks juba tundus, et Kiyosaki krahh algaski täpselt vastavalt ettekuulutusele. Siis jälle paar tõusupäeva sekka ja optimism taastus, et siis järgmisel päeval taaskord ära kukkuda. Sain mitmeid küsimusi, et kuidas nüüd käituda ja kas peaks kõik oma aktsiad ruttu ära müüma või mis üldse maailmast saab. Minu soovitus oli ja on, et lühiajalist raha ei maksaks hetkel (tegelikult pole see ju üldse hea mõte!) börsil hoida ja riske tasub veidi maandada. Üle hulga aja on olukord, kus langust pole kohe tagasi ostetud ja võib vabalt juhtuda, et aktsiad lähevad veelgi odavamaks. Samas ei ole see siiski päris nii lihtne , et “müün oma Kaubamaja täna ära ja ostan aasta pärast odavamalt tagasi“. Ega asjata ei öelda, et enamik investoreid ostavad kõrgelt ja müüvad madalalt. Kui Sul oli kuus kuud tagasi strateegia, et kogud pikaajaliselt dividende, siis ei maksa kohe 10-20% languse peale aktsiaid turgu lüüa. Kui Sul on börsile aga pandud korteriostuks mõeldud või isalt laenatud raha, siis parem müü kohe kui 20% madalamalt.
Ma ise võtsin veidi raha välja SAF Tehnikast ja Grindeksist ja panin taaskord müüki oma Nordeconi spekulatsiooni. No ei tulnud ära ka seekord, maybe next year ;). Lisaks müüsin eraisikuna maha 1000 Tallinna Vee aktsiat, et portfelli veidi tasakaalustada. Juurde ostsin aga terve portsjoni USA aktsiaid (Apple, Berkshire, IBM, Walmart, Ford ja GM). Dividende jaanuaris ei laekunud.
Laenudes oli ka aktiivne kuu. Andsin välja kaks hüpoteeklaenu ja sain konto loodud Twinos. Raha panin sinna esialgu keerlema vaid 100 eurot. Omarahas oli rekordiline kuu – intressi laekus 395 eurot ja laenukahjum oli 5 eurot, nii et puhastuluks 390 eur. Bondoras laekus jaanuaris 700 eurot, laenukahjumite leidmiseks peab veidi vaeva nägema ja hetkel pole selleks aega. Lisaks laekus raha veel CrowdEstate Roosaare Tee arendusest.
Selline kiirelt lennanud kuu siis.
Taavi Pertman
See Roosaare maksmine on nagu iseenda ühest taskust teise oleks tõstnud 🙂
Rahakratt
Mida lühemad on kokkuvõtted, seda aktiivsem on elu, arusaadav. Mul on vastupidi, pikad kokkuvõtted ja vähe tegusid.
Aga algaja kommentaar aktsiate koha – peale esimesi oste sai iga päev asjaliku näoga hinnaliikumisi vaadatud. Graafik ees, pliiats kõrvataga, peenika maaklerilips ees jne. Nüüd aga aja möödudes kipub meelestki minema, et “pikk raha” börsil flirdib ja dividendironge õigesse jaama juhatada püüab…
Mihkel
Tere Jaak!
Jõudu uueks aastaks ja tänud mõtete jagamise eest. Näen, et sa ei ole Mintost mõnda aega maininud, millised mõtted sul selle platvormiga on?
Tervised
Mihkel
roosaare
Mintoses 5000 eurot keerleb, jäi kahe silma vahele seekord ülevaates.
Nikita
Tere Jaak!
Miks sa ei investeeri aastaid stabiilselt dividende maksvasse Tallinna Kaubamajasse?
Selgitan miks see minu meelest on hea tähtajatu dividendiportfelli ehitamiseks. Äkki saaksid seda kommenteerida?
– 40% kasumist tuleb kinnisvara väljaüürimisest, mis on stabiilne äri. See, et suuremaks rentnikuks on TKM-le kuuluvad ettevõtted ei ole probleemiks sest kui oleks selline võimalus need pindu rendiks heameelega ka kontsernile mitte kuuluvad ettevõtted.
– 30% kasumist tuleb Selveri jäekettidest mille enamus kauplustes asuvad heades Eestimaa punktides. Vaatamata sellele, et Maxima ja Rimi laienevad agresiivselt, ei anna Konkurentsiamet kellelegi võimalust monopoli saavutada. Seega saab siin loota staablise igaaastase kasumisse 2-4% müügitulust.
– 20% kasumist tuleb Tallinna ja Tartu kaubamajadest mis asuvad heades asukohtades, eriti Tartu oma. Vaatamata sellele, et neid võiks majandada paremini on see stabiilne rahamasin lihstsalt selle pärast, et linnade kesklinnades ei ole enam vaba maad.
– TKM suuromanikud on eestlased kes elavad siin, ise tarbivad ja tunnevad turgu. See on suur eelis Maxima ja Rimi ees, mis majandavad välismaalt (Rimi emaettevõtel isegi ei ole isikut kes oleks selle põhiline omanik).
Mis mulle TKMis ei meeldi:
– Jalatise ja Ilutooote äri on VÄGA konkureeriv segment ja suur kontsern, kus on mitu juhimissambaid ei saa majandada seda sama efiktiivselt nagu erakett mille omanik / omanikud on 100% oma aja seotud ühe äriga ning tunneb seda pisiasjadeni ning võib väga kiiresti reageerida ilma ja moe muutusele ning viia läbirääkimisi tootjatega ise.
Mida sa arvad?
PS. Muidugi ma ei ostaks TKMi aktsiad praegu kuna maailma majanduse langus on juba õhus. Isegi Tallinnas on ebanoormalne ehituskraanide arv 🙂 ja +10% miinumumpalga kasv samal ajal kui tootlikkus ei kasva üldse. Aga peale börsilangust oleks minu meelest see hea ja stabiilne investeering.
roosaare
Jah, mul oli päris pikalt see eraisiku portfellis olemas ka aga tundus, et konkurents on tugev ja kasv piiratud ja seega müüsin mingi hetk maha. Pikaajaliselt on see olnud Tallinna börsi parim aktsia ja sobib kindlasti hästi dividendiportfelli. Eriti kui dividend 5%+ on.
Jan
Nikita
Väga konstuktivne kommentaar. Olen ka TKMi aktsionär, ja olen sinu argumentitega täiega nõus. Ja isegi ILU ja SHU äri ei tundu mulle niivõrd halbad. Praegu aga tundub hind küllaltki kõrge, ja isegi enne div-i väljamaksmist ei näe praegu mõtet juurde ostmisest, aga kui hind langeb ca €6.00 tasemele oleks minu meelest täiesti mõtekas positsiooni suurendada pikaajaliseks investeerimiseks.
Märt
Ärgem siis juba Tallinkit ka ära unustagem – odavad naftahinnad ja järjest suurenev rahvahulk Läänemerel ringi sõitmas…
Märten
Jaak, miks sa IBM ostsid? Watsoni pärast? Ma ise leian, et MSFT on näiteks igas asendis tehnoloogiliselt parem, lisaks on IBM üikas pikas langustrendis, lõppu ei paista. Viitsid äkki põhjendada, tead äkki midagi mida ma pole uurinud.
roosaare
Peamiselt tema ajaloolise div tausta, aktsiaarvu vähenemise ja Warren Buffetti investeeringu taustal. WB mingis intervjuus hästi ütles, et 10 aasta pärast on IBMil oluliselt vähem aktsiaid kui praegu ja käive/kasum vähemalt samasuur kui mitte suurem, seega aktsia kohta oluliselt suurem. Mul on Apples ka osalus, Microsofti pole eriti uurinud, ise suur fänn ei ole.
Rainer
Kirjutasid, et Omarahas oli laenukahjum 5€. See on väga väike summa nii suure portfelli juures ja tahtsin üle küsida, kuidas sa selle arvutasid? Kas punaste laenude kasv oli 5€ või “Kahjum müügist” oli 5€? Omaraha kuvab laenude müügi kahjumit minu arvates valesti, arvestades sealt maha saadud intressid ja viivised. Näiteks 10€ laen, kui klient maksis tagasi 2€ intressi + 1€ põhiosa ja laen müüakse maha 6€-ga, siis Omaraha arvestab 10€-9€=1€ kahjumit. Tegelikult on kahjum 3€, kui laenu müügist saadakse tagasi vaid 2/3 põhiosast. Omaraha näitab sageli ka laenude müügist saadud kasumit, mis on eriti kummaline.
Laenude müügist saadud tegelik kahjum on pool “Laenu müük tagatisfondile” summast.
roosaare
Võib olla tõsi küll, olen kusagilt veel lugenud, et nad seal liiga optimistid. See 5 eur oli “kahjum müügist”.
Taavi Pertman
Nii ta neil on tõesti. Ise küll varasemalt selle peale tegelikult ei tulnudki, et sedasi võivad nad seal ka müügist tulevat kasumit kuvada jah, kui laen enne hapuksminemist omajagu intressi on tasunud. Mul on sellised keissid sinna massi sisse ilmselt ära kadunud ehk seda kahjumi rida lihtsalt vähendanud ja kokkuvõttes positiivse summani jõudnud pole ühegi kuu lõikes.
Ettevõttena investeerides tegelikult on täitsa isegi asjaette ilmselt see pilt, kuigi siis päris sedasi võrrelda ei saa, et teenitud intress miinus kahjum müügist, sest sellisel juhul lükkad nende laenude pealt laekunud intressi kahes kohas arvestusse sisse ehk tuleb justkui topelt.
Eraisikuna on see number aga paraku üsna mõttetu just selle intresside mahaarvestamise aspekti tõttu ja erilist rakendatavust tal ei näe.
Martin
Kas hüpoteeklaenudega kavatsed ka peale märtsi jätkata?
Käivad jutud, et Finantsinspektsiooni luba on laenu väljastamiseks vaja ning ilma selle võib kriminaalasja saada.
http://www.fi.ee/?id=18511
roosaare
Juba vastus saadud, annan hüpoteeklaene ettevõttest-ettevõttesse ja seega see seadus mind ei puuduta.
Martin
Registreering majandustegevuse registris peaks teil ikka olema.
Karistusseadustiku § 372 kohaselt saab isikut seadusega nõutud loa või registreeringuta finantsteenuse osutamise eest karistada kriminaalkorras rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega füüsilise isiku puhul ja rahalise karistusega kui teo toimepanijaks on juriidiline isik.
roosaare
Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seadusest (KAVS) puudutab tegevusloa taotlemise kohustuslikkus Eestis asutatud ja tegutsevaid krediidiandjaid, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames annavad krediiti tarbijale ehk füüsilisele isikule. Juhin tähelepanu, et seaduse reguleerimisalast jäävad välja juriidiliste isikute vahelised krediidisuhted, KAVS kohaldub vaid krediidisuhetele, kus krediidisaajaks on tarbija ehk füüsiline isik. Samuti on oluline tähele panna, et krediidiandmiseks loetakse tegevust, mis toimub ettevõtja majandus- või kutsetegevuse raames. Seega on krediidiandja KAVS-i tähenduses ettevõtja, kelle majandus- või kutsetegevuseks on tarbijale krediidi andmine. Ühekordsele krediidi andmisele, millel puuduvad majandus- või kutsetegevuse tunnused, KAVS üldjuhul ei kohaldu.
roosaare
Ehk siis kui OÜ Mati annab OÜ-le Kati kinnisvara tagatisel laenu, siis selleks ei ole vaja ennast laenuandjate registris üles võtta.
Martin
Antud juhul on tegemist registreeringuga majandustegevuse registris ja seda kontrollib Rahapesu andmebüroo.
Kui tahad võin neil lasta sinu kaasuse läbi vaadata.
Link:
https://www.politsei.ee/et/teenused/majandustegevuse-luba/
roosaare
Kirjutasin neile. Minu arusaam on (ja see põhineb finantsinspektsiooni kirjal), et hüpoteeklaenu teisele ettevõttele andes ei ole tegemist veel finantseerimisasutusega aga uurin igaks juhuks täpsemalt järele.
roosaare
Sain sellise vastuse: Kui ettevõtte tegevus vastab Krediidiasutuste seaduse §-s 5 (KAS) toodule, peab ettevõttel olema tegevusluba finantseerimisasutusena tegutsemiseks. Kas ettevõtte tegevus vastab KAS §-s 5 toodule, peab ettevõte ise hindama.
Martin
Selge rikkumine sinu poolt, aga kedagi õnneks ei huvita.
§ 6. Finantsteenused
(1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
Sander
äris on üsna tavapärane, et äriühingud annavad teineteisele laenu (oleks päris jabur olukord kui emaettevõte tahab tütarettevõttele laenu anda aga peab hakkama selleks mingit registeeringut taotlema)…süvenema ei hakka aga puusalt tulistades arvan, et kui põhitegevus pole laenude väljastamine siis pole seda luba vaja. NB…seadusandluses ei saa lähtuda ainult ühest paragrahvist vaid tuleb vaadata regulatsioone tervikuna.