Võtsin täna ajaviiteks ette Omaraha laenuportfelli, et veidi oma hapuks läinud laene uurida. Nagu juba varasemalt kirjutasin, siis alates juulist olen taas ka Omarahas laenu andnud, küll veidi konservatiivsemalt kui varem. Ometi oma punases laenude osakaal muudkui kasvanud ja olid jõudnud peaaegu kolmandikuni sissepandud rahasummast. Võtsin siis oma punases võlgnike listi ette ja hakkasin uurima, mis nendega vahepeal juhtunud on.
Kohe esimene laen, mille olin 2013. aasta novembris andnud (20 eurot) ja millest sentigi polnud tagasi tulnud, näitas järgmist kommentaari:
20.06.2014 12:17 Klient on surnud. Pärimismenetlust pole veel algatatud.
17.04.2014 13:22 Võlgnikule saadetud laenulepingute ülesütlemisavaldus, milles kohustasime võlgnikku hiljemalt 13.05.2014.a. tagastama kogu laenusumma ja tasuma muud laenulepingust tulenevad nõuded. Lisaks nõudsime leppetrahvi 120 €.
25.02.2014 17:13 Lisasin Krediidiinfosse maksehäire summas 115,55 €
Vot siis. Õnneks saab Omarahas hapuks läinud laenud maha müüa ja nii sain selle laenu eest 5,72 eurot tagasi. Teine stiilinäide:
15.07.2014 09:12 Trahvikiri. Tähtaeg 25.07.2014. Trahv: 30 €
30.06.2014 10:33 Trahvikiri. Tähtaeg 10.07.2014. Trahv: 30 €
26.06.2014 09:42 SMS saadetud: Meeldetuletus
13.06.2014 10:22 Võlgnevuse meeldetuletus. Tähtaeg 16.06.2014
02.06.2014 09:41 Trahvikiri. Tähtaeg 12.06.2014. Trahv: 30 €
28.05.2014 10:43 Võlgnevuse meeldetuletus. Tähtaeg 30.05.2014
28.05.2014 10:43 Ei vasta.
14.05.2014 12:47 Trahvikiri. Tähtaeg 24.05.2014. Trahv: 20 €
13.05.2014 11:46 Lisasin Krediidiinfosse maksehäire summa 112,22
09.05.2014 02:00 Otsime kompromissi
28.04.2014 10:09 Ei vasta.
11.04.2014 10:33 helistas tagasi, teeb korda
11.04.2014 10:24 Ei vasta ühelegi telefonile.
Ja veel stiilinäiteid:
24.04.2014 14:30 Helistasin, raha pole ja oli väga ebaviisakas.
22.04.2014 09:10 Ei vasta ühelegi telefonile.
13.01.2014 15:12 Helistasin, maksab 15.01.14
13.01.2014 15:11 Helistasin, sada vabandust ja põhjust miks maksta ei saa ja rohkem pole vaja helistada.
09.01.2014 10:54 Helistasin, maksab võimaluste piires. 10.01.14 teeb makse.
Päris karm on ikka lugeda kuidas laenukontorid ikka lõdva randmega väänavad igasuguseid trahve ja lisatasusid. Ja samamoodi karm on vaadata, kuidas 200 eurot laenanud inimesel on täiesti suva oma kohustusest ja paneb lihtsalt poole kõne pealt toru hargile (ja ilmselt sõimab ka enne). Igatähes seda võla sissenõudja ametit ma ei endale ei himustaks…
Keegi võiks nüüd teha mingi analüüsi, kas tasub oodata hapuks läinud võlgade laekumist või võtta veidi üle 70% kaotust vastu ja vähemalt mingi raha kiiresti tagasi saada. Ma praegu ise kaldun nende üle 6 kuu viivises olnud (ja eriti surnud) klientide puhul pigem müügi poole.
Ja veelkord, vigadest õpitakse. Omarahas ma alla 901 krediidiskooriga inimestele laenata ei soovitaks (kui väga vaja, siis ehk võib ka 801-st alates). Minu statistika on järgmine:
- Skoor 601-700, kokku antud välja 89 laenu, punases 25 laenu, kollases 9 laenu
- Skoor 701-800, kokku antud välja 104 laenu, punases 44 laenu, kollases 5 laenu
- Skoor 801-900, kokku antud välja 107 laenu, punases 19 laenu, kollases 5 laenu
- Skoor 901-1000, kokku antud välja 151 laenu, punases 7 laenu, kollases 10 laenu
Siin statistikas on muidugi väike kala sees, sest alates juulist olengi välja andnud vaid 901-1000 skooriga laene (kokku 66 tk) ja nendest pole veel midagi saanud punaseks minna (kollases oli tänase seisuga 3 laenu). Aga isegi jättes need laenud välja, tuleks punaste laenude osakaal kokku 8,2%. Skoori 801-900 puhul on tulemuseks 17,8%, 701-800 puhul 42,3% ja 601-700 puhul 28%.
28. septembril on meil siis toimumas järjekordne “RSÕ praktikas” koolitus, hetkel on veidi üle 100 inimese ennast juba kirja pannud aga kuna kõik veel piletite eest maksnud ei ole, müüme pileteid edasi 😉 Panen juba kokku materjale ja seekord saab olema vähemalt sama sisutihe üritus kui kevadel. Eriti hea meel on, et ka Raivo Hein (kellest hiljuti valmis muuseas film) lubas tulla rääkima ettevõtlusega rikkaks saamisest. Eilse GrabCAD-i uudise taustal on see kindlasti kuum teema. Siinkohal ka minu imestus, et eilses AK-s oli pikalt juttu Partsist kui IRL-i peaministrikandidaadist ja alkoholi lubavate siltide vargusest, aga viimaste aastate suurimat majandustehingut isegi ei mainitud. Vähemalt on mul hea avaja homseks TTÜ-s esinemiseks olemas 😉
stiivo
Võrreldes Bondoraga on menetlusprotsess palju detailsemalt kirjas.
Jaak, kuidas suhestud MoneyZen’ga? Kuna seal on intressid madalamad, kas tasub üldse madalama krediidiskooriga inimestele laenu anda?
Roosaare
Pole jõudnud uurida. Bondoras jällegi justkui väga vahet polnud skooril. Ehk keegi MoneyZeni kasutajatest oskab täpsemalt rääkida?
Peep
Oskab keegi öelda, mismoodi Omarahas seda punases oleva laenu müüghinda arvutatakse?
Roosaare
Kui suured on tagatisfondi maksed?
Iga laenuga kaasneb sissemakse tagatisfondi suuruses 3% laenusummast. Väljamakse suuruseks on vähemalt 60% põhisumma jäägist, kuid mitte rohkem kui 80%. Täpne summa sõltub tagatisfondi ja „hapude“ laenude suhtest. Kui investor on oma raha kätte saanud, müüb fond laenu inkassofirmale ja suunab laekuvad summad fondi tagasi.
Samas on vist nii, et kui laen on “väga hapu” (ehk siis lootust pole tagasi saada, laenulepingut on rikutud vms), siis saab vähem. Mina sain umbes 30% algsummast tagasi.
Nüüd on vist ka tehtud reegel, et kui laen on üle 3 kuu võlas läheb see automaatselt müüki. Aga see on mingi uus reegel…
Kristjan
Omaraha tundus juba alguses kahtlasem kui isePankur, nüüd siis Bondora. Seega otsustasin proovida õnne Bondoras. Õnnest on aga asi kaugel, sest tulemused on suht nutused ikkagi, võttes arvesse, et olen teadlikult 99,8% laenudest andnud A1000 kasutajatele. Vaatamata sellele, 40% on punased ning 23% kollased. Järgijäänud 37%, mis on rohelises on teinud alles oma esimesed tagasimaksed.
Selle aja peale oleksin pidanud olema juba tagasi teeninud ca 50% esialgsest investeeringust (+keskmine intress 21,83%). Paraku reaalsus on, et esialgsest summast on tagasi makstud alla 10% ning põhiosa võlg ca 40%. Paljudel väli “järgmine makse” on pandud “-“, mis tähendab ilmselt, et lootust pole. Süsteemi poolt näidatava graafiku kohaselt, kui kõik praegu rohelises olevad tagasi maksaksid, siis kaotaksin ikkagi 33% oma esialgsest investeeringust (kahtlaselt vastupidine tulemus sellele, millist tootlust lubatakse). Seega minu poolt my ass see krediidiskoor.
Selliste süsteemide puhul tekib paratamatult küsimus, et kas on ikka tegu üldse õige asjaga. Kuidas mina tean, kas see võlgink suri ära või ei ole teda kunagi olemas olnudki? Võimalik, et on lihtsalt “maja” poolt nö tekitatud kasutajad ning pärast siis pannaks laen müüki ning oled õnnelik, et üldse midagi tagasi said. Elame näeme, aga teades IT võimalusi, siis minul küll enam analoogsetesse süsteemidesse kahjuks väga usku ei ole.
Võimalik, et see oli täielik ebaõnn, kuid vaatamata kaotusele ei riski nagu raha juurde ka panna, et see ikka tagasi teenida. Teame, et Jaagul on suht hästi läinud, aga huvitav oleks teada, et kas kellelgi veel nendes süsteemides hästi või halvasti läheb?
Roosaare
Ma usun, et oled liiga huljalt Soome ja Hispaaniasse laenanud siis… ma ise püsin Eesti lainel. Ma seda portaali poolset pahatahtlikkust väga ei usu, pigem lihtsalt see, et kehvad laenajad. Põhiosa laekumise juures arvesta seda, et alguses laekub eelkõige intress. Aga täpsema kommentaari jaoks on vaja rohke numbreid näha (mitu laenu, ajaperiood jne).
stiivo
Neid su numbreid ei tahaks kuidagi uskuda. Pane mingi tõestus ülesse! Tundub ebareaalne.
Kristjan
Vaatasin üle, võlglased on välismaalased (Soome, Hispaania). Samas tekib siis ikkagi küsimus, et kas välismaiste juures ei tohiks arvestada Bondora A1000 skoori või mis teema nendega siis on, et need enamuses ei suuda tagasi maksta? Kui Bondora laenutaotlusi vaadata, siis samas visuaalse vaatluse põhjal suurem osa on seal ju välismaalased, kes laenu küsivad ning paistab et enamusel ka uhked skoorid.
Tauri
See viitab vähesele hajutatusele ja/või välismaistesse lepingutesse investeerimist. Samuti ootan reaalseid numbreid, et analüüsida kus ja mis valesti on läinud. Kas Sinuga kontakti on võimalik saada?
Vaiko
Ebareaalne tõesti, too palun numbrid välja.
Jaagup
Ka minul on Bondoras see kuu vähe kurvem kui eelnevad. Viivises on lausa 11,7% portfellist. Samas ei ole veel ükski 60+ päeva(olen alles Jaanuarist investeerinud) seega see on ilmselt positiivne.
Loodetavasti on asi lihtsalt kooli alguses ja suve lõpus mis väiksema sissetulekuga inimestel on korraks rahakraanid kinni keeranud, pikaajaliselt selliseid numbreid vaadates investeerida ei tahaks.
Vaiko
1) Kui palju laene on teie portfellis?
2) Mis on suurim summa mida olete ühte laenu investeerinud? (Investeeringute lehel saate põhiosas järgi vaadata)
3) Ühte laenu on soovitatav investeerida nii et (investeeritud summa)/(tagasimaksmisel olev põhiosa+viivis+60+ viivis kokku)=0,5% ehk näiteks kui 10 euro kaupa, siis 10/ 2000=0,5%, nii oled kindel, et juhul kui laen läheb viivisesse siis see mõjutab sinu portfelli väga vähe.
4) Soovitan arvutada viivise % ise, Bondora circles on tekkinud moonutus seoses tagasimakstud põhiosaga.
5) Nn välismaal on default ka suurem. Eesti on praegusel hetkel kindlalt parem
6) Kui sa stabiilselt iga kuu investeerid, siis püsib ka viivise % madalam. Kui aga panna mingi kuu mitu tuhat sisse ja siis oodata 6 kuud, mitte midagi investeerimata võid viivise % saada ka 15%, vb rohkemgi.
Jaagup
No mina olengi Sinu, Jaagu ja paljude teiste kõrval mikroinvestor, sellepärast ka valjusti ei karju, et taevas kohe alla kukub – minu puhul tehtud statistika ei ole piisavalt suure valimiga.
Põhimõtteliselt siis selle valemi järgi mis sina kirjutasid, kuni ~2000€ portfelli mahu saavutamiseni peaks riskide hajutamiseks välja andma ainult 5€ kaupa laene?
Kaido
Erinevalt Jaagust olen mina andnud välja laenu eesti ja soomele mõlemale. Enam seda ei tee ja olen ka ainult Eesti peale jäänud. Põhjuseks siis Soome laenude mitte tagasi laekumised. Laene annan välja nii enda´, kui naise nime alt.
Minul siis:
viivises 19.2 %, üle 60 päeva viivises 6,5%.
Välja annan sama moodi alla 1 % korraga. Riski hajutades siis.
Naisel:
viivises 21.5%, üle 60 päeva viivises 0,6%.
Samas on ka pakkumisi mõlemal 20+ hetkel, mis välja lähevad ja neid numbreid loodetavasti madalamaks muudavad. 🙂
PS: Teemast veidi välja. Jaak lugesin facebookist, et vahetad vb telefoni operaatorit. Siin kohal küsimus, miks on eestis võrreldes teiste riikidega palju halvemad paketid valikus? Minu enda liitumine soomes. Kuus maksan 19.90 ja eesti, soome, läti, leedu, rootsi, taani, norra tasuta helistamine sõnumid ja ka internet nendes riikides.
Mairo
Minu 130 Bondora lepingust pole ükski kordagi punaseks ca aastaga läinud. Olen laenanud suuremalt osalt Eestisse, üsna palju Soome, natukene ka Hispaaniasse ja mõned ka Slovakkiasse (oli vist Slovakkia?). Sisetunne juhendab üsna suures osas mu valikuid. Omarahas on juba pikka aega ettevõte konto olemas ja valmis investeerimiseks, aga juba siis ütles sisemine mina mulle, et oota, ära veel investeeri sinna. Vaadates seda postitust, siis see sisemine hääl on õigesti hoiatanud.
Minu isiklik arvamus küll, aga need investeerimiskoolitused, mis 28. nüüd jälle toimub, on way too expensive… Oma ametialase eripära tõttu pean üsna tihti käima konverentsidel ning võrdlusena võiks öelda, et hinna poolest peaks tegemist olema väga kõrgetasemelise kooolitusega, kuhu tulevad kokku selle ala tippseptsialistid ka väljaspoolt Eestit. Kindlasti väga huvitav koolitus, aga hinna-tulu suhe on paigast ära ning suunatu pigem rikkamale ja suurema investeerimispagasiga inimestele, kellel on võimalus seda omale juba lubada.
Roosaare
Hinna koha pealt, et korduvkülalised said sooduspakkumise ja valdav enamik liitus varakult 99 eurose hinnaga. Aga eks hind on alati ühele odav ja teisele kallis… Võrdluseks mul maksis just Tartu Maratoni varajane liitumine 40 euri.
Tauri
Käisin täna Jaaku kuulamas TTÜs. Kahju oli selles, et see temaatika ei olnud tegelikult päris õige, aga see on korraldajate viga. Muuseas, teise loo peategelase (soomlane) kohta tõstsin ka käe, ilmselt seda sa ei märganud? 😉
Roosaare
Tauri, kahjuks ei märganud jah, närv oli sees 😉 Pärast minu sissejuhatust (mille peale TTÜ rektor agaralt pead raputas ja nina kirtsutas ning keskmine vilistlane pani käes risti rinnale), oli küll selline tunne, et ei lähekski lavale. Aga ma usun, et arvestades olukorda ja mulle jäänud 25 minutit oli suht ok. Ise olen rahul endaga vähemalt, et hakkama sain 😉
Tauri
No worries, TTÜ kõrgemad ninad ongi nii kõva egoga, et kirtsus ninaga meelsust välja näidata. 🙂
Henri
Arvan sama, et september paljudel hinge kinni tõmmanud. Väga palju osalisi makseid laekus, Üle 6% portfellist viivises, seniaja rekord.
Investeerinud olen alates veebruarist, ning tänaseks 3 “punases”, 100 laenu peale – 50€, 50€ ja üks soome 25€.
Vana hea Bondora süsteemiga andsin kogu raha välja 2 kuuga. Siis tegin 5 kuud pausi, nüüd augustis hakkasin tagasi laekunud raha uuesti välja laenama. Võttis tänaseni umbes kuu aega, et see nahk ka turule saada. Väga võimatu ei olegi, kui Bondora+ laene ka sirvida.
Üldiselt olen rahul, laekunud tulu saab kiirelt uut tulu teenima panna ja nii see pall veereb.
ca 130 laenu hetke seisuga tagasimaksmisel.
Hajutamise poole pealt endal kujunenud rahasumma / 100 laenaja peale vähemalt.
Veebruar/Märts oli default rate ca 3% (3 laenu, mis tänaseks ka nii mul on). Nüüdseks märgatavalt kõrgem, eks aeg näitab kas suurem hajutatus oleks vajalik.