Mets kui investeering

posted in: Investeerimine, Üldine | 11

IMG_1804Käisin eile Erametsakeskuse poolt korraldatud koolitusel “Kindel tulu metsast”. Ütlen kohe ära, et ma ise metsa pole investeerinud ja olen nii teemakauge inimene, et pidin koolituse ajal salaja wikipediast termineid uurima (kas Sina tead, kes või mis on boniteet?) Miks mulle see teema aga huvi pakub, on asjaolu, et paljude eestlaste jaoks on mets investeerimisportfellis oluliselt tähtsamal kohal kui indeksfondid või hüpoteeklaenud ja seega tuleb ennast teemaga kursis hoida. Ka RSÕ-s on metsast peatükk sees, sügisel on plaanis uus ja täiendatud trükk ja selle jaoks tuleb juba suhteid ja materjali koguda 😉

Mida tarka ma siis teada sain? Esmalt hakkas silma, et metsameestel (sh. ka metsainvestoritel) on silmis omamoodi helk kui nad metsast ja seal toimetamisest räägivad. See meenutab veidi usklike pilku, sellest paistab segu rõõmust, heldimusest, vastutusest, pikaajalisusest ja teadmisest, et see mida sa teed, omab suuremat tähendust kui igapäevane sagimine. Käisid läbi laused nagu “rahaline tulu ei olegi metsa juures kõige tähtsam”; “metsa hinnale tuleb juurde salapärane X faktor, mida ei saa sõnadega kirjeldada”; “metsa ei müüda, metsa ainult ostetakse”; “on ikka võimas tunne vaadata kuidas oma asi kasvab” jne. Ühesõnaga, tegemist on veidi teistsuguse varaklassiga kui näiteks aktsiad või välja antud laenud 😉

Aga nüüd tarkuse juurde. Kirjutasin RSÕ-s, et eraisikul (kellel mingi ettevõtte müügi exit-t tehtud pole) pole erilist võimalust fondide vahendusel metsa investeerida. Selgus aga, et metsaaktivist Tarmo Lees Põlvamaalt soovib seda olukorda muuta ja on loonud tulundusühistu Eesti Ühismets (leidsin netiavarusest ka tema esitluse slaidid). Jutt kõlas väga ilusti ja jõudsin juba mõelda, et tõesti, see oleks minusugusele võhikule hea võimalus ka sellest metsailust ja -võlust osa saada, kuni keegi küsis mahtude kohta. Tagasihoidlikult vastas Tarmo, et hetkel on ettevõtmise mahuks 8 hektarit ja liikmeid on ühistul 12. Võrdluseks võiks tuua, et seminari esimene esineja, Ants Erik, kes esindas Metsatervenduse OÜ-d, omas portfellis enam kui 12 000 hektari jagu metsamaad. Ehk siis hetkel ei suuda ma ette kujutada, kuidas selliste mahtude juures on võimalik metsa kasumlikult majandada. Lisaks rõhutas Tarmo korduvalt, et väga tähtis on esmane sissemaks 250 eurot (selle eest aga metsa veel ei saa) ja hiljem saab kasvõi järlemaksuga igakuiselt investeerida metsakapitali, mille eest siis ühiselt metsa soetatakse. Hmm, kui meil on 12 liiget, kes igakuiselt panustavad kasvõi 100 eurot, siis 1200 euroga läheb kinnistute ostmine ikka aeglaselt… Aga eks aeg annab arutust, loodetavasi saab Tarmo turundusinimesed taha ja siis võib ideel olla jumet küll. Mainin selle igatähes ka uues RSÕ versioonis ära (loodame siis, et tegu pole “250 eurose püramiidskeemiga”).

Esines ka Olavi Uudam, kes rääkis oma pere metsainvesteeringust. Temal igatähes silm säras ja kohe oli aru saada, et tegemist on nii oma ala eksperdi kui ka fänniga. Keda teema rohkem huvitab, siis võib lähemalt süveneda Olavi pere seitsme aastaga metsast teenitud tuludesse (vabandused kehva kvaliteedi pärast).mets1

Üldiselt jäi õhku lubadus, et metsast annab bioloogilise kasvu alusel välja pigistada 3-5% aastatootlust. Metsamaa hinnakasv ja X faktor siis veel lisaboonuseks. Kes terminitest aru saab, siis veel üks pilt numbritest lisaks:

mets2

Kes ise metsa hallata ei taha, aga kellele investeeringuna see varaklass meeldib, siis ilmselt on rahakamatel investoritel mõistlik teha midagi Metsatervenduse OÜ laadset ja panna ise kokku metsaportfell. Kellel raha veidi vähem, võib proovida saada Birdeye Timber Fundiga jutule (saatsin neile e-maili, kui vastuse saan, anna tingimustest lähemalt teada). Ja kellel raha veelgi vähem, siis jääbki lootuseks Eesti Ühismets.

Koolituse slaidid on kättesaadavad siit.

Hea meelega kuulaks lugejate kogemusi/kokkupuuteid ka metsainvesteeringutega – jagage neid julgelt kommentaarides!

11 Responses

  1. Kristjan

    Meil on perega samuti soetatud metsa. Kokku ca 50 ha + natuke ka veel põllumajandusmaad. Iga talv sõidame traktoritega metsa ja hakkame puhastama ja puid tegema, mille saadused kasutame ise ning ka müüme maha. Samuti saab päris palju erinevaid eurotoetusi + põllumajandustoetusi. Põllumajandusmaal kasvatame lambaid ning taas saab raha erinevatelt toetustelt, lammaste müügist(tõulambad ca 350€ tk) ja ka liha müügist(tapmine on muidugi päris ropp)

    • Kristjan

      Unustasin veel mainida, et puid saab ka ikka iga aasta juurde istutatud.

  2. Tarmo

    Mets on VÄGA pikaajaline investeering. Kõige kiirem raiering on energiapaju (ei peeta tihtilugu siiski metsaks): 25 aastat. Sellega peaks saama istikute ja raiekulud tasa 🙂 Edasi siis juba puhastulu! Kaasiku raiering 60-70 aastat, kuusk-mänd 80…100 aastat. Metsa realiseerimisel täna koos maaga on ostuhinnaks vaid metsatagavara hind (lageraie 100%), maa eest ei maksta sentigi. Need kes metsaga tegelevad, teevadki seda särasilmil ja ei mõtle sellele et nende istutatud metsast saavad tulu nende lapsed-lapselapsed. Mina olen investeerinud põllumaasse kuid ka põllumaa hinnad on jõudnud sellisele tasemele et normaalse tootluse saamiseks peab olema väga tõsine põllumees ja saama päris kõrgeid saake.

  3. Argo

    See on vara, mille rahaline netotootlus, arvestades ka hooldamiseks kuluvat töömahtu ja soetamismaksumust, on üsna kesine. Upside on aga asjaolu, et kuni inimesed kasutavad paberit, mööblit, soojusenergiat jpm, siis selle väärtus ei saa ka kõige hullematel aegadel langeda alla “ülestöötamistasuvuspiiri”. Ehk võiks siinkohal olla asjakohane võrdlus kullaga – roheline kuld.

    Kui uskuda “Peak Oil” kuulutajaid, siis igasugune naftale alternatiivi pakkuv orgaaniline tooraine (eriti just keemiatööstusele) võib hakta tasapisi üha enam ja enam hinda minema.

    Ise hoian, hooldan, realiseerin ja plaanin soodsate pakkumiste korral juurde soetada.

  4. oik

    Olen kommenteerija Argoga nõus- keskmisele investorile on mets on vara, väljaminek, kohustus. Samma valdkonda kuuluv millest Kiyosaki kinnisvara puhul rääkis, mis cashflowd ei tekita. Niikaua kui räägitakse mingist müstilisest faktor x-st, sentimentaalsest väärtusest või “mets ei peagi raha teenima”, tuleks investoril (kelle peamine ülesanne on oma vara kasvatada) sellest asjast kaugemale hoida.

  5. Henri

    Meil peaks olema metsamaad 10 aasta jooksul soetatud umbes 600 hektari jagu, mis hakkab ka järgemööda raieküpseks saama. Iga aasta oleme ikka paar kinnistut juurde ostnud ning puud peale istutanud. See aasta oleme praegu istutanud täis ainult viis hektarit maad 4500 männiga. Istutamine võttis kahekesi istutades iseenesest aega ainult 4 päeva. Ütlen ausalt ära, metsaga on väga-väga-väga palju rasket tööd, eriti selle kasvama saamisega ning seejärel elus hoidmisega. Põhimõtteliselt 7 aastat läheb männiga aega, kui ei pea enam pead vaevama kas on jälle põder(kitsed, hirved) sisse tulnud ning puu koorest paljaks söönud. Esimesed 4 aastat tuleb trimmeriga mets igasugusest istikute kasvu takistavatest teguritest vähemalt kaks korda puhtaks teha . Vastasel juhul jäävad väetiteks ning ei kasva eriti või surevad üldse ära.

  6. Timo

    Jaak, oleks huvitav lugeda veel sinu kinnisvaratehingutest. Millised ootused ja plaanid on?

Leave a Reply

Your email address will not be published.