isePankur kogub hoogu, Omaraha pidurdab…

posted in: Investeerimine, Laenamine | 28

iplogoNagu lubatud, siis kirjutan uuel aastal veidi lähemalt oma kokkupuudetest inimestelt-inimestele laenamisega ehk Eesti mõistes siis isePankur.ee ja Omaraha.ee kasutamisest. Alustasin isePankuriga eelmise aasta juulist ja Omarahaga novembrist.

2013. aasta lõpus oli tunne, et Omaraha kaudu on oluliselt kergem raha investeerida (parimatel päevadel läks välja 10-12 laenu 20-30 euro kaupa brutointressidega 30% ja rohkem), isePankuris väljastasin samal ajal 2-3 laenu päevas. 2014. aasta jaanuarist on aga (ilmselt reklaamikampaania toel) saanud isePankur oluliselt rohkem hoogu juurde – näiteks eile (16. jaanuaril) läks isePankurist mul välja koguni 19 laenu kogusummas 1350 eurot keskmise intressiga 28% (Omarahas peaks brutointress olema sama neto intressi saamiseks 35%, sest portaal võtab viiendiku intressitulust endale). Omarahas läks välja aga vaid 6 laenu 120 euro ulatuses…

Ka laekumine on senini olnud isePankuris parem – ligi 200-st välja antud laenust on hetkel punased (üle 60 päeva võlas) kaks laenu ja viivises viis laenu (kokku on probleemseid laenajaid 3,5%). Omarahas on 350-st välja antud laenust viivises 16 ehk 4,6%. Tegelikult saavad ilmselt mõlemad numbrid olema järgmine kuu juba suuremad, sest lõviosa laenudest pole veel tagasimaksetega alustanud.

Tootlustest ka. Omaraha portaal näitab mulle tootluseks 29,2% ja isePankur 26,8%. Tegelik netotootlus on ilmselt siiski oluliselt väiksem (arvestan seda enda jaoks kirve meetodil ehk jagan igas kuus reaalselt laekunud intressi minu poolt portaali kantud kogusummaga). Detsembris oli isePankuris minu reaalne tootlus 20% ja Omarahas 3% (16. jaanuari seisuga on Omarahas see kerkinud 9% peale, sest paljud laenud on teinud oma esimese makse alles jaanuaris).

28 Responses

  1. Tauri

    Jaak, ära tee seda saatuslikku viga, mida välismaised investorid kipuvad tegema: kui laenamine ei ole nii lihtne kui varem (ehk 28% pealt A1000 lepingud lademetes), siis pasundatakse üle küla kuidas maailm on hukas ja isePankur (antud kontekstis Omaraha) tuleks maha kanda.

    Reklaam on isePankuril praegu tõesti suurem, mistõttu kaalukauss ka tema poole praegu liikunud on. Selline liikumine on tsükliline ning pidevalt muutuv. Oktoobris sain ma kamaluga A1000 28% lepinguid isePankuris, detsember oli vaiksem jällegi. Jaanuaris jällegi on nüüd korralikult 28% lepinguid tulnud. Eelmise aasta jaanuar-veebruar oli aga väga nukrad ning laenasin toona isegi 9-14% vahemikku jäävatesse laenulepingutesse.

    Igatahes edu laenamisel! 🙂

  2. Marko

    Äkki kirjeldad enda jaoks paika pandud laenukriteeriume? Mis on laenu andes Sinu jaoks prioriteet – intress või A900/1000 reiting vms ning mis on minimaalne intress ja maksimaalne periood kuhu laenad ?

  3. Rainer

    Kas annad Isepankuris laenu ka teiste riikide klientidele? Mitu lepingut 19-st (16. jaanuaril) olid Eesti omad?

    Mul ei lähe enam Isepankuris laenud välja, kuigi minimaalne intress on pandud 20%. Kunagi novembris läks samuti 4-5 laenu päevas.

    Palun jaga oma laenukriteeriume. Tänud!

  4. Kairo

    Kas investeerid Isepankuris eraisikuna või ettevõttena? Miks? Millised on ühe või teise plussid/miinused? Ise olen IsePankuris investeerinud alates august 2013, kuid plaan suuremalt sinna investeerida. Nüüd olengi silmitsi valikuga, et kumba võimalust peaks kasutama, kumb neist on mõttekam jne.

  5. Roosaare

    Eraisikuna ma küll ei tegutseks seal, eraisikuna on Eestis mõistlik ainult div. aktsiatega toimetada. Kõik muu tuleks teha läbi ettevõtte.

    • Tauri

      See on juhul kui Sul on ettevõtte, mille põhitegevuseks on midagi muud. Juhul kui seda ei ole, siis tuleb paraku leppida eraisikuna investeerimisega.

  6. Roosaare

    Jah, aga Eestis investor olla ilma oma ettevõtteta on olla nagu metsamees ilma mootorsaeta 😉 Ettevõtte tegemine on tänapäeval päris odav lõbu ja kui tegemist rohkem riiulifirmaga (ehk siis pole töötajaid, pole km kohuslane jne), siis peaks igaüks saama ise ka raamatupidamisega hakkama.

    • Lauri B

      Kas selgitaksid põhimõtet kuidas riiulifirma kasutada nö. investeerimiskontona? Eelkõige huvitab kuidas oma varadest raha liigutamine OÜ-sse käib, et OÜ nimel siis seda investeerida. Kas laenu andes?

  7. stiivo

    Investeeriks ka ise ettevõttena, kuid kui investeerimine ainuke tegevus, peab mingeid rahapesuvastaseid nõudeid täitma hakkama. Või pole see asi üldse nii hull?

  8. Roosaare

    OÜsse saad raha anda kas laenuna või omakapitalina. Ma ise raamatupidaja ei ole, hea oleks rääkida kellegagi läbi enne, kes asjast rohkem jagab.

  9. Valdek

    Aga selle loodava OÜ põhitegevusala peaks olema miski muu kui investeerimine, eks (näiteks kinnisvara üürimine)? Muidu rakenduvad finantsasutuse nõudmised vms. Aga kas see on okei (MTA seisukohalt), kui põhitegevusalaga (antud näites siis kinnisvara üürimine) üldse ei tegelegi, vaid tegeledki ainult investeerimisega IP-sse ja aktsiatesse?

  10. Ostap

    Minu arust sobib suvaliseks aktsiainvesteeringuks eraisiku investeerimiskonto märksa paremini. Laenutegevust sinna alla aga panna ei saa ja siin oleks parem kasutada firmat.

  11. Peeter Pärtel

    Jaak soovitas konsulteerida siin raamatupidajaga. Kuna igapäevaselt pakume raamatupidamise teenust ning samal ajal investeerin ka isepankuri laenudesse ning on ka väljaüüritavat kinnisvara, siis oskan teemat kommenteerida. Samas igaühe olukord on erinev ja konkreetseid soovitusi saab ikkagi anda personaalselt Sinu olukorraga eelnevalt tutvudes…
    Suures pildis aga on täpselt nii nagu Jaak ennemalt mainis, ainult dividendiettevõtete aktsiaid on mõistlik hoida eraisikuna. Kõik muud tegevused on kasulikum teha läbi osaühingu või usaldusühingu ja osaühingu kombinatsiooni. Miks? On terve rida väikeseid põhjuseid, kuid suurim efekt on maksustamises ja mitte selles, et mingi maksumäär oleks väiksem, vaid efekt tuleb sellest, et maksustamine toimub teisel ajal. Eraisik teenib tulu, seejärel maksab maksud ja siis saab raha kasutada. Osaühinguna tegutsedes teenid tulud, seejärel teed ettevõtlusega seotud kulutusi (telefon, arvuti, internet, auto, kütus, parkimine, partnerite toitlustamine, komandeeringud, koolitused jne jne) ning kui veel midagi alles on ja soovid seda võtta isiklikku tarbimisse, siis sellelt allesjäänult osalt (dividendidelt) tasud tulumaksu.
    Suurim risk isepankuris eraisikuna investeerides peitub selles, et Sa võid raha kaotada, kuid samal ajal pead ikka makse maksma. Kuidas? Sa teenid intresse, kuid mõni laen ei tulegi tagasi. Need mitte tagasi tulevas laenud võivad mingil aastal olla suuremad kui teenitud intressid. Intressidelt pead eraisikuna maksma tulumaksu, kuid kaotust halbadesse laenudesse Sa arvesse võtta ei saa. Osaühingul pole see mingi probleem, halvad laenud saab maha kanda ja mingit maksustamist ei tule.

    Edu investeerimisel!

    • Argo

      Põhi- või peamine tegevusala arvestatakse vist ikka iga majandusaasta kohta tagantjärele. St. kui mõne aasta käibest suurim osa tuli laenude andmisest, siis on peamine tegevusala finantsteenused vms. Saan aru, nii mõnelgi mehel mure, et teeks firma küll ja laenaks selle kaudu välja, aga muud tegevust sinna kõrvale võtta ei ole. Ma pakuks välja, et mõni aeg enne majandusaasta lõppemist tee näiteks näiteks aktsiatega tehinguid.. Vähemalt nii palju, et spekuleerimiskäive ületaks laenukäibe. Kasumit ilmtingimata teenima ei pea. Teiste firmade osaluse (aktsiate) ostmine/omamine/müümine ei ole finantsteenus ning ongi sul, njäuhti, valdusfirma (moodsas keeles holding) valmis.

      Tegemist on minu isikliku fantaasiaga, mida olen vist sunnitud sel aastal kuidagi realiseerima hakkama. Ehk kommenteeriks keegi, kes tegelikult teab, kuidas asi käib?

      • Argo

        Krrt.. kukkusin liiga vara targutama.
        Krediidiasutuste seaduse järgi on muuhulgas ka väärtpaberitehingud “püsiva JA” peamise” tegevusena siiski finantseerimisasutuse tunnuseks. Seega see ei päästa.
        Sogasin väheke vett. Sorry!

        Küsimus on siiski kuidas defineerida “püsiv JA peamine tegevusala” . Kas 1, 2 või 5 aastat järjest on püsiv?

    • Peeter Pärtel

      Tegevusala oleks vast mõistlik valida midagi muud… samas isegi siis kui põhitegevuseks ongi laenuandmine ja Sa jätad lisanõuded täitmata ei juhtu suurt midagi… isePankur menetleb laene samamoodi edasi…
      Saan aru, et suurimaks probleemiks on põhiliselt laenuandmisega tegelejatel, et peaks tegema täiendava isiku tuvastamise jne. Nagu isePankuri lehel kirjas, siis peaks nende klienditeenindusega ühendust võtma, juhul kui Sinu ettevõtet võiks käsitleda finantseerimisasutusena. Mida nad ütlevad või vastu kijrutavad, ma ei tea.
      Suures pildis aga ma usun, et te mõtlete üle. Parem tegutsege (osaühingu kaudu) ja kui hiljem on vaja midagi kohendada tegevuses, siis seda saab juba teha protsessi käigus.

  12. Roosaare

    Parandage mind kui ma eksin, aga vaevalt et 1 mehega alla miljoni eurose varadega OÜ maksuameti silmis erilist rahapesuriski omaks. Lihtsalt vali endale põhitegevusalaks näiteks koolitus või konsultatsioonid ja tee oma ettevõtte omakapitaliga mida tahad…

  13. stiivo

    Ma võtsin siis Isepankuriga ühendust, et nagu laenujuhises kirjas. Ega ma sealt muud vastust saanud, kui see mida eelnevalt ise lugenud olin.

    Ja kui Isepakkuja panuseid teeb, siis mis kontrolli ma enam teha saaksin. Tagantjärgi ei saaks vajadusel midagi tühistada. Ja ilma isepakkujata ei vea kuidagi välja.

    Või hakkamegi kõik julmalt tegutsema ja kui maksuamet ärkab, siis vaatame, mis edasi.

  14. Valdek

    No ei tea midagi. Nüüd tahavad ju, et üle 1000 eurosed tehingud deklareeritaks ning et saaks ühemehefirma lihtsamini vahele võtta autoga töölt koju sõitmise eest.

    Ma ei saa ühest asjast aru isePankuris: kes on seal see laenuvõtja? Vaadates laenutaotlusi kukub mõni kord ikka suu pärani lahti, aga see võib vabalt olla minu rumalusest. Sellepärast siin küsingi. Näiteks miks peaks keegi võtma 500 eurot laenu 5 aastaks intressiga 28%? LHVst sai veel eelmisel aastal krediitkaardi nii, et ei küsitud inimese töökohta ega palganumbritki. Küsiti ainult krediitkaardi summat. Miks ta suvalisest pangast CC-d või naabrimehe käest 10% intressiga laenu ei küsinud (mõnel naabrimehel ikka 500 eurot võtta on)? Või mis vajadus peaks olema isePankurist 1500 eurot aastaks ajaks laenata inimesel, kelle neto kuupalk on natuke alla 2000 euro ning laenukoormus 7%? Kus see loogika siin on? Tõesti ei saa aru.

  15. Rain Mölderkivi

    Tead Valdek. Nii palju kui on inimesi on erinevaid arusaamu asjadest. Ma olen kuulnud lugusi pangatöötajatelt, kus töötaja teenib 5k+neto ja kuu lõpuks peab smslaenu võtma v matemaatika õppejõud on pidevalt smslaenu klient. Inimeste finantskäitumine võib olla jahmatav..

  16. Roosaare

    Rainiga nõus. Lisaks mõtlevad inimesed väga erinevalt laenuvõtja rollis olles (“mis see paar eurot kuus intressideks maksta pole”) ja investori kontekstis (10+% tootlus on juba veidi “kahtlane”).

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *