Kas maksta laenud tagasi või võtta juurde?

posted in: Investeerimine, Laenamine | 3

Täna oli selline huvitav päev, et kohtasin ühte inimest, kes soovis minult laenata 40 000 eurot ja teist inimest, kellel seisis 40 000 eurot pangaarvel ja kes plaanis sellega maksta ennetähtaegselt tagasi oma korterilaenu. Hakkasin mõtlema, et kumb siis õigem on, kas kiyosakilikult ennast silmamunadeni “heade” laenudega kinni võimendada või daveramseylikult maksta ära kõik laenud hoolimata ülimadalast euriborist ja maksusoodustustest.

Ilmselt pole lõpliku tõde olemas, kuid tuletaks siinkohal meelde lihtsat tõsiasja – kui Sul laene ei ole, siis ei ole võimalik ka pankroti minna! Tavaliselt kipub nii olema, et kui kõik läheb hästi, siis on laenu juurde saada väga lihtne, kuid kui asjad allapoole hakkavad minema, siis keeratakse kohe ka laenukraanid kinni. Ega ilmaasjata ei öelda, et pank annab laenu nendele kellel seda vaja ei ole.

Tuleb meeles pidada, et varade väärtus võib ALATI kiirelt kahaneda, laenud aga ei kao iseenesest kuhugi. Hirmutavaks näiteks selle kohta on aktsiate tagatisel laenu võtmine (repo laen). Näiteks kui aktsiate väärtus on 10 000 eurot ja tagatismäär on 50%, siis on võimalik nende aktsiate tagatisel laenata juurde veel 5000 eurot. Mis aga juhtub siis, kui aktsiate väärtus ootamatul nulli kukub? Ütlete, et seda ei saa juhtuda? Ometi juhtus see alles hiljuti näiteks Snoras Banka aktsiaga Leedus. Ühel hommikul pandi pank kinni ja aktsiaga kauplemine lõpetati. Sellisel juhul tuleb tagasi maksta kogu 5000 eurot, aga vara mille jaoks seda raha laenati, enam ei eksisteeri.

Dave Ramsey räägib sageli, et hoolimata võimalikust lisatootlusest, mida laenuraha kasutamine annab, ei ole see tegelikult mõttekas, kui arvesse võtta ka riski. Warren Buffet toob näitena välja Vene ruleti – ta ei oleks nõus seda mängima isegi siis kui miljoni tühja laengu seas oleks üks laetud kuul ja mängimise eest makstaks talle miljardeid – see risk lihtsalt ei õigusta ennast, sest võimalik kaotus on liiga suur.

Heaks verstapostiks on vabaneda võimalikult kiiresti kõikidest võlgadest välja arvatud eluasemelaenust. Sellisel juhul on SInu finantsseis üsna heal järjel ja võib veidi vabamalt hingata. Eluasemelaen on reeglina kõige madalama intressimääraga, makstud intressid saab teatava piirini maksustatavast tulust maha arvata ja reeglina on laenujääk piisavalt suur, et selle tagasimaksmine võtab aastaid.

Laenamise kasuks (siinkohal siis mõtlen nö. “head” laenu ehk investeerimiseks mõeldud laenu – igasugune tarbimislaen või liising on NICHT-NICHT) räägib aga asjaolu, et see võimaldab rikkaks saamise protsessi oluliselt kiirendada. Kui mul on endal 10 000 eurot, mis teenib 10% aastas, siis ma teenin 1000 eurot. Kui ma aga laenan 10 000 euro tagatisel veel 10 000 eurot juurde 5% aastas, siis teenin ma 1500 eurot. Pangad ju ka “laenavad” raha inimestelt (hoiused), et seda raha investeerida (anda välja laene). Täna on Eesti kinnisvaraturul üsna lihtne saavutada olukord, kus üürnik maksab igakuiselt kinni eluasemelaenu ja lisaks jääb veel veidi raha üürist ülegi.

USA-s kohtasin ma sageli inimesi, kellel oli ühes taskus hoiuraamat 20 000 dollariga ja teises taskus maksmata krediitkaart samuti 20 000 dollariga.  Analoogne näide juhtus eelmisel aastal ka minul – avastasin, et kui mina olen LHV Pangast investeerimiseks laenanud raha 8,5% aastas, siis minu tuttaval oli LHV Pangas hoius 2% intressiga aastas. Kuigi ma olen LHV Panga väikeaktsionär, tundus selline panga nuumamine vähe mõttetu – ja lõime omavahel käed hoopis 5% juures.

Kokkuvõtvalt, pole olemas “absoluutset” tõde – iga inimene peab ise enda jaoks leidma sobiva vahekorra rahuliku une ja varade tootluse vahel.

P.S. Laenu võtta mingi asja ostmiseks, mille väärtus ajas ei tõuse, on igal juhul loll idee!!!

Mida Sina arvad – kas “head” laenud on olemas või tuleks siiski laenud ruttu tagasi maksta?

3 Responses

  1. Pets

    Siin ei ole ju mingit küsimust. Muiudgi tuleb võtta laenu nii kuis jõuate. Ja sisuliselt ei ole vahet kui palju ja milleks võtta, sest uksele on koputamas 3 maailmasõda, lisaks paistab kuu tagant astereoid ning mitte väga kaugel on kliimamuutused. Seega milleks enam oodata, kui lõpp ühel või teisel moel paistab tulevat. Elada tuleb täna, sest homset ei pruugi tulla. Eesti seisukohast veel vaadatuna, ütleb nii ajalooline kui iibe statistiline tõenäosus, et peagi on keegi meid okupeerimas või sureme niisama välja.

  2. Sulev Kraam (@sulevkraam)

    Esiteks tere tulemast WP klubisse, uus on ikka parem kui vana 🙂
    Kuigi ma eraisikutega eriti ei tegele, siis tahaksin täpsustada sinu jutu mõningaid punkte, et laenamine näiteks oleks piisavalt läbikaalutletud.
    Kõigepealt, sul on võetud mõned eeldused, mida tekstis välja pole toodud 1. jutt käib eraisikute laenamisest – ettevõtete laenamise v mittelaenamise argumendid on ilmselt vähe teistsugused; 2. mis on obvious, aga ikkagi oluline, et räägime Eestis laenamisest ja konkreetselt tänasest ajahetkest; 3. eluasemelaen võetakse pikaks ajaks, selle aja jooksul võib kõike juhtuda ja tänased argumendid: madal intress ja tulumaksuvabastus ei pruugi 5a pärast kehtida. samas on sul veel kuni 25 a laenu maksta..
    Seega, ma olen päri kuni selleni, et kui sul laenu pole, siis on elu lill ja pole vaja millegi pärast muretseda ja see (mistahes laenudest vabanemine, sh eluasemelaen) võib olla üks väga hea eesmärk. Nüüd edasi mõeldes ma nii kategooriline ei oleks. Näiteks autoliisingu intress on täna täiesti võrreldav eluasemelaenu intressiga ja kuna vara on reeglina 10 või rohkem korda odavam, siis reaalne intressikulu on suhteliselt väike. Lisaks on palju lühem periood ning kohustuslik kindlustus. Seega näiteks kui võtta auto liisinguga (või veel enam täisteenusliisinguga), siis saab eraisik piltlikult öeldes oma püsikulud sõiduvahendile lukku panna (jutt läheks pikaks, aga 1 näide: Subaru XV, 3 aastaks (garantiiperiood), sh tasuta hooldus – ainuke lisakulu on bensiin). Selmet 5000-10000€ lihtsalt välja käia saab liisinguga ühe kindla kulu eest kasutada autot ning ülejäänud raha hoopis investeerida (loe: anda Jaagule 5%ga laenuks 😉 – tuleb natuke arvutada, et teha õige sissemakse, aga lõpuks oled võidus, juhul kui investeerimisvõimalus (alternatiivtulu) on olemas. Liisingut võib võrrelda sel juhul üürimisega.
    Teine mõte on seoses eluasemega. Täna on laenu võtmine soodne ja võimalus, et 2 a pärast elad majas, mille väärtus on pool pangalaenust ei ole enam väga tõenäoline, tulenevalt konservatiivsemast pangandusest (omaosaluse suurus jne), aga need, kes 2008 kinnisvara turuväärtuse lähedase laenu võtsid ilmselt täna väga häppid ei ole. Samas selline olukord võib tekkida, kui keegi loeb blogi 5a pärast või elab kuskil teises riigis, nt Rootsis.

    Ja lõpetuseks mõttetera, et maal, poe nurga juures ma olen näinud härrasid, kes on suures plaanis debt-free. Aga samas on nad ka job-free ja house-free. Soojemates maades see on okei, aga meil veidi nutusem 🙂

  3. Norton Finance

    Kas olete võlgade ülevaatamisel või administreerimisel? Kas olete mustas nimekirjas? Kas te üritate igakuiste maksetega toime tulla? Kas soovite osta maja, autot või äri laenu, kuid võlgade läbivaatamise või haldamise all? Kui olete vastanud YES ühele mu küsimusele? Palun võtke meiega ühendust e-posti teel: nortonfinance2017@gmail.com

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *