Sain täna sellise kirja:
“Tere, Jaak!
Oled kirjutanud investeerimissoovitusi inimestele, kellel jääb üle iga kuu teatud summa raha. Kuid mida peaks tegema see inimene, kel näiteks tekib ühekordselt mingi suurem summa raha (pärandus, kinnisvara müük vmt), ütleme näiteks 60 000 €.
Oleks väga tore, kui Sa kirjutaksid soovitusi ka sellistele inimestele. Olen vaadanud Äripäeva investor Toomase käekäiku, kuid igaüks ju ei oska ja ei taha aktsiatega kaubelda. Mida saaks teha inimene 60 000 euroga, kui tal pole suuremat aega ega huvi aktsiatega kaubelda, kuid on soov see summa 30 aastaga pensionilemineku ajaks mitme(kümne)kordistada.”
1. aprilli puhul tahaks kõigepealt soovitada bitcoini, binaaroptsioone või lihtsalt raha minu kätte anda. Hakkasin juba irooniaga kirjutama kui meenus tõsiasi, et ükskord võeti minu iroonilist juttu binaaroptsioonidest reklaamtekstina ja naljast oli asi kaugel.
Nii, et kõige esimene soovitus oleks sellises olukorras 9 korda mõõta ja alles siis kui oled täielikult asjast aru saanud, lõigata. Siinkohal meenub üks hiljutine sündmus, kus üks pensionär võttis enam kui 10 000 eurot laenu, et maksta internetiskeemitajatele raha, sest talle oli lubatud suurt rahasummat. Ahnus ajab vahest silmad uduseks.
Aga teema juurde. Kuhu paigutada 60 000 eurot nii, et 30 aasta pärast oleks seda raha kordades rohkem ja vahepeal eriti vaeva ei peaks nägema? Kõigepealt paneme ootused paika – liitintressi arvutus näitab, et raha 10-kordistamiseks on vaja seda kasvatada 8% aastas. 10% tootluse puhul saaksime juba miljonäriks ja 12% annaks tulemuseks ligi 1,8 miljonit eurot. Ehk siis esimene õppetund – pikaajalise investeerimise puhul on väike protsendierinevus päris suur euroerinevus (näiteks 1% erinevust 11% ja 12% tootluse vahel annab eurodes enam kui 400 000 eurot erinevust).
Kust aga sellist tootlust saada? Siin on võimalusi palju ja mingit kindlat soovitust ma anda ei oska. Võin vaid erinevaid võimalusi välja pakkuda. Kindlasti on oluline ka ajastus – ma ei julgeks ilmselt kõike 60 000 eurot korraga ära paigutada – eriti kui tead, et uut raha pole peale tulemas. Üks võimalus oleks jagada summa näiteks kolmeks – investeerida 1/3 täna, 1/3 aasta pärast ja viimane kolmandik 2 aasta pärast (vahepeal võib hoida raha lihtsalt hoiusel). Või siis oodata mingeid kindlaid hinnatasemeid. Statistiliselt liiguvad aktsiahinnad siiski ajas üles, nii et ootamine ei pruugi samas erilist efekti anda. Tuleks ka endale selgeks teha, kas vajame igakuist sissetulekut või mitte (ehk kas meil on mingi lisasissetulek) ja kas meil tekib ajas veel lisaraha mida investeerida (üldiselt teeb ajaline hajutamine tootluse paremaks).
1. Berkshire Hathaway
Ma ise paigutaksin sellise summa ilmselt Berkshire Hathaway aktsiasse ja tegeleks oma igapäevatööga edasi. Vahelduseks loeks Warren Buffetti ja tema järeltulijate kirjatükke, et enda käitumist õigustada ja hoida ennast kindlal teel ka siis kui aktsia peaks 20-30% kukkuma või vastupidi, väga kiiresti tõusma. Enne 30 aastat poleks vaja seda rahapaigutust siis rohkem näppida. Riskidest oli Äripäeva artiklis juba juttu ka, kuid põhiline siis asjaolu, et Warren sureb ära, mingi ettevõtte risk jääb (kuigi see on väga maandatud) ja firma on liiga suur, et hoogsalt kasvada. 30 aasta pärast maksab BRK üsna kindlasti ka dividende, nii et aktsiaid polegi vaja ilmselt kunagi ära müüa. Kui eeldada ettevõtte kasvuks 8% aastas ja tuleviku dividendimääraks näiteks 3%, siis tilguks sealt 30 aasta pärast ca. 18 000 eurot aastas dividende – parem ikka kui Eesti keskmine pension. Aktsiat võib osta vabalt läbi investeerimiskonto eraisikule ja kasutada võimalikult odavat maaklerit – LHV võtab sellisel juhul aastas hoiutasu 0,18% – see kõige hullem ei olegi.
2. Laiapõhjaline indeksfond
Siin võib siis valida kas näiteks VT (enam kui 7500 aktsiat 47 riigist) või näiteks SP500 fond IVV. Võib valida ka midagi, mis kaupleb eurodes (näiteks Swedbank pakub SP500 fondi DB X-TRACK S&P 500 ETF). Igatähes on siin oluline valida piisavalt laiapõhjaline fond ja madalad haldustasud ja mitte hakata ise portfelli kõhutunde järgi kokku panema. Tean mida räägin, kunagi panin endale kokku Swedbankis kasvukonto, mis investeeris 30% Hiinasse, 30% CEE riikidesse ja 40% Mongoolia ja muudesse sarnaste riikide aktsiatesse. Polnud just kõige targem valik 😉 Ka see investeering ei vaja eriti torkimist, tuleks valida veel fond, mis laekunud dividendid automaatselt reinvesteerib. Ühe miinusena ei pääse siin aga 30% dividendide tulumaksust, mis kinni peetakse.
3. Hakata ise enda varahalduriks
See on ilmselt kõige keerulisem võimalus. Üks koolkond (näiteks Peeter Pärtel) soovitaks ilmselt osta laenuraha kasutades üürikinnisvara ja seda haldama asuda. Isegi ilma laenuta on 60 000 euroga võimalik saada näiteks 2-3 ühetoalist korterit ja sealt tekitada siis 400-500 eurot rahavoogu kuus. Selle raha saab siis omakorda kuhugi edasi investeerida. Veelgi võimsama diili saab ilmselt kui panna 60 000 eurot sissemaksuks ja laenata 70% juurde – siis saab kokku juba 200 000 eurot millega on võimalik osta ilmselt ka juba väiksem kortermaja. AGA see kõik eeldab oluliselt rohkem riski ja aktiivsust kui kaks eelmist strateegiat (BRK ja SP500).
Võib ka ehitada endale hajutatud varade portfelli – midagi sarnast olen ma ka ise teinud. Osta näiteks üks 20 000 eurone korter, osta veidi dividendiaktsiaid (näiteks Tallinna Vesi või Tallinna Kaubamaja) ja anda ülejäänud raha eest Omarahas vms portaalis laenu. Tegevust ja aktiivsust on kindlasti rohkem kuid ma ei usu, et tootlus niivõrd palju kõrgem oleks, et see ära tasuks.
Ehk siis kokkuvõttes – minu soovitus on paigutada see raha Eestist eemale, hajutatult ettevõtete omakapitali ehk aktsiatesse. Ja parima valikuna valiks ma ise Berkshire Hathaway aktsiad.
Lõpetuseks tuletaks meelde, et kui Sul on mingeid 8+% intressiga laene, siis ma maksaks kõigepealt need tagasi (ja otsustaks, et enam kunagi neid juurde ei võtaks!). Eriti kehtib see igasuguste tarbimislaenude kohta. Makstes näiteks 15% intressiga väikelaenu tagasi, said Sa just 100% garanteeritult 15% tootlust – seda on investeerimisega väga keeruline saavutada. Küll aga pole sellest kasu kui Sa aasta pärast uuesti 15% intressiga laenu võtad.
P.S. Iga soovitus on väärt täpselt niipalju kui selle eest makstakse 😉
Rainer
Tere
Kuidas on võimalik Berkshire aktsiasse investeerida 60 000, kui ühe aktsia hind on hetkel ~200 000?
Ette tänades
Roosaare
On olemas ka B aktsia (BRK-B), mis on 1/1500 A aktsiast
Aleks
Mõned tähelepanekud.
a) pole absoluutselt vahet, millises valuutas SP500 indeksisse investeerida. Võid seda kas või grivnas teha, kui vastav fond olemas oleks. Lisaduvad vaid fondisisesed valuuta konvertimise kulud.
SP500 alusvarad on dollaris, ehk võtad igal juhul sisse dollari riski. Samas pikas plaanis taandub seegi risk väiksemaks, sest SP500 sisaldab ka palju suuri eksportijaid, kelle tulubaas suureneb dollari languse korral ning vastupidi.
b) 60000 => 200000. Tundub kena, aga elukondliku kinnisvara tootlus peale amorti jääb Tallinnas siiski 5-6% kanti (vähegi viisakamad elamised, kui 1-toalised urkad välistada).
Ma hästi ei usu, et pank isegi hetkel vastava ärilaenu madalama intressiga kätte annaks. Ehk kui just mitte inflatsioonile lootma jääda, võib tulemus siiski negatiivseks jääda antud näite puhul.
Või kui suured on hetkel sellise setupiga hüpoteeklaenude marginaalid?
Roosaare
Jah, euros investeerimisel pidasingi seda silmas, et fondid saavad reeglina soodsama kursi kui tädi Maali, eriti kui vahetada valuutat õhtul või nädalavahetusel (näiteks LHVs saab siis ikka eriti kirve kursi). Me saime ise täiesti uuele ettevõttele ilma lisatagatisteta ärilaenu 1-toaliste korterite ostuks 2,8%+euribor, seal mängib see stsenaarium välja küll.
Aleks
2.8% on hea tõesti. Kas omafin oli 30%?
Üürilepingud pidid ka vist enne laenusaamist olemas olema eksole? Või uskus pank puhtalt äriplaani?
Mona
Mul tekkis veel küsimusi – kui näiteks ostan BRK-B aktsiaid firmana, siis ainuke tingimus on vist, et firma peab 30 aastat kestma, eks?
Kas BRK-B ostmiseks on LHV investeerimiskonto parem kui näiteks USA OptionsHouse?
R=7
Jaak, kas sinu arvates on 1000€ eest iga kuu osta mõtekam kui koguda ja oodata suuremat finantskriisi, et siis korraga osta odavamalt?
Mulle kui algajale tundub osta keskmise hinnaga mõnes mõttes “ohutum”, sest saan lihtsamalt positsioone ringi mängida. Aga siiski arvan, eriti vaadates ajalooliselt Tallinna börsi graafikuid, et kriiside ajal saab ikka väga odavalt aktsiaid, mis teeb ka hilisema dividenditootluse paremaks.
Ja kas on õige mõelda nii, et mida parem keskmine ostuhind seda parem või on selline mõttemall liialt ohtlik ja võib pikas perspektiivis rohkem kahju tuua kui kasu?
Aleks
Otse loomulikult peab ostama osade kaupa. Mis sa arvad, et algaja julgeb põhjast osta, kui eelmiste kuudega on aktsia langenud -50%. Siis on hirm nii suur, et kõige riskantsem asi, mida julgetakse hoida on tähtajaline hoius
Ostap
Jaak, oled sa põhjalikumalt analüüsinud-võrrelnud erinevaid fonde, mis S&P500 peale on end ehitanud? Ntx SPY, IVV, VOO. Kas sinu toodud näitest võiks järeldada, et IVV on hetkel parim hinna/kvaliteedi suhtega instrument?
btc
Niisama ütlen, et sinu postituse ajal 1. aprill oli Bitcoini hind $240. Täna on see $4000
Seega see 60000 eurot oleks täna ~1 miljon eurot.
Kuhu paigutades oleks see sarnaselt kasvanud?
Järgides Sinu juhtnööre, saades umbes 10% aastas kasvu, oleks väärtus ideaaltingimustes ~€72k
Lihtsalt postitan, kuna näen et olid postitanud negatiivselt ja naeruvääristavalt bitcoini suhtes. Tasuks silmad lahti hoida uutele tehnoloogiatele 😉