Tundub, et RSÕ sõnum, et rikkaks saadakse läbi säästmise ja investeerimise, hakkab vaikselt massidesse jõudma. Saan üsna stabiilselt 1-2 korda nädalas sarnaseid e-maile:
“Olen Tanel ja olen väga tänulik, et avasid minu silmad läbi “rikkaks saamise õpiku”. Nüüdsest otsin kõik võimaliku infot mis mind õpetab hakkama saama investorite maailmas. Kahjuks ei ole mu inglise keel nii hea, et ennast mugavalt tunda, sellepärast on tore kui eesti keeles keegi viitsib asjaga tegeleda ja õpetust jagad. Kirjutan sulle sellepärast, et väikest nõu küsida. Mure selles, et tegin raamatu järgi enda pere rahaasjad korda. Nüüd saaks investeerida 850eurot iga kuu, siin tekib väike segadus. Kuidas sina paigutaks 850eurot? Kas algul oleks mõtekas ainult Bondorasse investeerida või peaks seda kuidagi jagama Tallinna veega?”
Iseenesest ju väga lihtne ja loogiline küsimus. Sain rahaasjad korda, nüüd on tekkinud igakuine raha, mida saaks investeerida, aga KUHU??? Ja siin läheb vastamine oluliselt raskemaks. Raha säästmiseks ja rahaasjade kontrolli alla saamiseks on üsna puust-ja-punaseks reeglid, mida on lihtne ka ilma inimest või tema olukorda tundmata kasutada (näiteks: “maksa ära oma 18% intressiga krediitkaart”, “tee eraldi pangakonto, millel on üks kaart ja millega teed kõik kulutused”). Investeerimine on aga nagu moodne kunst, kus puuduvad absoluutsed reeglid ja ilu on rohkem vaataja silmades.
2012. aasta oktoobris olen kirjutanud sarnase postituse pealkirjaga “Kuhu praegu investeerida?”. Siiski on tegemist küllaltki ümmarguse jutuga teemal, et “hajutame kolme varaklassi vahel”. Proovin siis veidi lähemalt kirjutada, kuhu ma ise investeeriks (või veelgi parem, investeerin) erinevate varaklasside lõikes. Teatavasti ütleb vanasõna, et soovitused on väärt täpselt nii palju kui nende eest makstakse, nii, et ma mingit vastutust tulemuste eest ei võta 😉
Tanelile oleks esimene soovitus teha enda jaoks pikaajaline plaan, mis sisaldaks endas rahalisi eesmärke. Oletame näiteks, et tal on eesmärgiks saavutada II astme rahaline vabadus ja selle jaoks on vaja iga kuu teenida investeeringutelt 1000 eurot. Nüüd on meil mingi selge sihtmärk, mille poole liikuma asuda (hea oleks ka teada, kui suur % see 850 eurot sissetulekutest on – kui oletame, et Tanel on 50% klubis, siis peaks ta saama hakkama 850 euroga kuus). Mulle endale meeldib Exceli tabel, kus ühes tulbas on mu kulud ja teises passiivsed tulud.
Teiseks sammuks võiks olla enda jaoks sobivate varaklasside valimine. Tean paljusid inimesi, kellele meelib kinnisvara, kuid kes ei suuda kuidagi rahulikult aktsiaid hoida. Samas tean ka vastupidiseid juhtumeid. Oletame siinkohal, et mingi eelistust Tanelil ei ole.
Kolmas samm peaks olema kaitsemäng – tagada endale varaline puhver juhul kui peaks midagi juhtuma töökoha, auto, maja veetoru või kellegi tervisega. Üks töövahend on siin kindlustus (Eestis muidugi on tasuta haigekassa ja enamik autosid on nagunii kindlustatud) – sellest teemast võiks kunagi hiljem pikemalt kirjutada (enamasti tasub võimalikult kiiresti jõuda välja ise-kindlustuseni). Lisaks kindlustusele on abiks rahapuhver – üldiselt soovitatakse, et puhvriks oleks 3-6 kuu elamisraha (meie näite puhul siis 3000-6000 eurot). See raha on mõistlik panna ilma kaardita kontole ja osta selle raha eest (eriti abikaasale) meelerahu. Puhvri olemasolu aitab vältida varade sundmüüki rasketel aegadel – vanasõna ütleb, et mida kiirem müügiga on, seda kehvemat hinda saab!
Nüüd on aeg rünnakuks! Investeerimise alustamiseks on mõistlik teha eraldi konto, kuhu iga kuu siis see 850 eurot peaks automaatselt laekuma (kontole on soovitav panna ka ilus nimi, näiteks kuldkana või hane konto). Siin on ka hea koht, et otsustada ära, kas investeerida eraisiku või juriidilise iskuna. Lühidalt öeldes tasub eraisikuna tegutseda üksnes aktsiate varaklassis, kõik muud valdkonnad eeldavad ettevõtte loomist (muidugi, kui valikus on kas raha lihtsalt ära kulutada või investeerida eraisikuna üürikorterisse, siis on ok ka eraisikuna investeerida!). Paari kuuga on meie kuldkana kontole kogunenud veidi üle tuhande euro ja nüüd siis on aeg mõelda, kuhu konkreetselt raha paigutada.
Laenu andmine ja intressid
Väikeste summade puhul on siin parimaks sihtmärgiks Bondora laenukeskkond. Kuna laenud lähevad alates maist välja aeglaselt, siis on mõistlik siin alustada KOHE. Mina olen näiteks juunis suutnud välja anda 8 laenu (Eesti, AB800-1000). Kui panna ühte laenu 50 eurot, siis on meil pool investeeritavast rahast juba paigutatud. Võib ka panna 100 eurot, siis muudeks varaklassideks ruumi ei jäägi. Peaks arvestama, et mõistlik on hajutada vähemalt 100 laenu vahel. Tootluseks eeldaks 12-15%. Nagu ikka, tasub enne peale lendamist ennast veidi harida – heaks lugemisvaraks on Tauri Alase blogi ja Taavi Pertmani Rahafoorum.
Aktsiad ja dividendid
Teiseks võimaluseks on alustada dividendiaktsiatest portfelli loomist. Seda on ok teha eraisikuna (saab kasutada investeerimiskontot – seega tuleks teha eraldi pangakonto, kus raha hoiad ja aktsiatesse paigutad – muid tehinguid ei tohiks selle kontoga teha). Eestis vaataks ma Olympicut ja Merkot, kui hind veidi alla tuleks siis ehk ka jälle Tallinna Vett. Ka Nordeconist võiks tulevikus jälle dividendilooma eeldada. Tootluseks 5-10%. On ka võimalus hakata pikaajaliselt ostma mingit indeksfondi (VOO on vist kõige soodsam) või Berkshire Hathaway aktsiaid (BRK küll dividende ei maksa, vaid investeerib need uutesse äridesse – maksude mõttes on see soodsam kui dividendide re-investeerimine). Üldiselt on praegu siiski hinnad kõrged (võivad alati veel kõrgemaks minna!) ja suurt tootlust (10+%) raske eeldada. Kes on aktsiates algajad, siis LHV endine fondijuht Rait Kondor korraldab juulis mõned koolitused, kuidas aktsiatesse investeerida.
Kinnisvara ja üür
Kinnisvarasse investeerimine eeldab hetkel kas laenuvõimet või vähemalt 20 000+ euro olemasolu. Hetkel on veel saadaval kortereid Endoveri poolt renoveeritud üürimajja (ostsime ka ise sinna sõpradega 20 korterit). Kõige odavamad saada olevad 12 ruudused korterid maksavad seal 18 900 + 2000 eurot panipaik. Tootlus jääb ilma laenuraha kasutamata ka ilmselt kuhugi 5-10% vahele. Kellel raha napib, siis teoreetiliselt on läbi ühisrahastuse võimalik sinna majja investeerida ka väiksemaid summasid (Crowdestate.eu vahendusel). Iseasi kas neil vajalik summa kokku tuleb, et asi ära tasuks.
Nii siis laveeriks nende varaklasside vahel – ühel hetkel on hea aktsiaid osta, teisel ajal jälle laenu anda!
SK
Mina soovitaks inimestel mõtelda ettevõtlusega tegelemise peale. Kuus 850 eurot kõrvale panna suutev inimene peab minigil alal spetsialist olema ja saaks mõtelda oma teenuste müügile läbi isikliku ettevõtte.
aironike
850€ Kuus ei ole mingisugune ulme perekohta. 2×850€ palka on arvatavasti igal väärikal pikajalisel oskustöölisel olemas. Kui Bondora väljavõttetele tuginedes siis isegi rohkem. Aga igal autojuhil kes ~1400€ kuus teenib ei soovitaks kohe ettevõttet luua ja roolikeeramise spetsialistiks pidada oleks ka narr. Enda eelarvet vaadates, kui oleks ilma pangalaenuta kodu olemas siis ei oleks ulme panna kõrvale üle poole enda palgast + naise sissetulekud. Siiski ettevõtlusesse ei hüppaks peaees, sest ega ettevõte ei ole püha lehm mis ainult udarast šhampust annab.
Roosaare
SK – väga hea idee! Lisaks aitab mingi tegevus põhjendada juriidilise keha loomist nii endale kui ka maksuametile. Laenude andmisele on lisaks ka muud põhitegevust vaja (kui ei taha hakata rahapesukaitse jms tegelema).
Taavi Ilves
Kas kuskil on kirjas ka see nõue et kui järsku laenude andmisest tekib käive üle 50% PEAB registreerima krediidiasutusena, ise ei ole sellist punkti suutnud seadusest leida. Olen näinud, et äriühing kelle PÕHI ja PÜSIV tegevusala on finantstehingud, peab olema finantsasutus, aga millega seda mõõdetakse ja määratakse. Kui asi on tume ala, piisab ka mõnest arvest aastas vast mingist muust tegevusalast. Äki keegi teab täpsemalt. Endal seda muret õnneks hetkel pole 🙂
Argo
Kas mitte majandusaasta aruandes Äriregistrile ei pea välja tooma, mis tegevusvaldkond kõige suurema osa aastakäibest tekitas?
Taavi Ilves
Seda küll, aga see otseselt ei tohiks kohustada millekski kui seaduses pole kirjas. Samas võib selle klassifitseerida investeerimistegevuse alla ka. Või näiteks olukod kus aastal 2014 annad kõvasti laenusid välja ja alles 2016 näiteks moodustab intress üle 50% tulust ja samas siis enam laenusid ei väljasta ja nagunii ei saaks enam neid rahapesu kontrollnõudeid täita. Seepärast tahaks näha täpset seadust, kuna tundub et hetkel see pole nii must ja valge ja võib olla on tõlgendamisvõimalusi 🙂
Argo
Eks ta ole.. elu tahab elamist. Mina kajastan Bondorat ja Omaraha oma ettevõtte raamatupidamises pikaajaliste investeeringutena. Bilansipäeval liidan laenuportfellile ootel oleva raha ja lahutan punases põhiosa. Tulemust käsitlen portfelli hetke reaalväärtusena. Maj.aasta aruande tähtaeg on ukse ees – raamatupidaja andis selle skeemi vist isegi ühele audiitorile läbinärimiseks. Loodan et ta jääb rahule. Elame – näeme.
Simmo
Tere!
Olen Teie blogi nüüd mõnda aega lugenud ning võtnud siit palju aluseks oma rahaasjade korraldamisel. Varasemalt investeerinud ei ole, kuid olen teema kohta palju lugenud ning investeerimine üldiselt väga huvitab. Siiani ei ole leidnud endale sobivat kohta, kus teeniks piisavalt intressi, et asi mõtekas tunduks. Kuna olen ise ka ettevõtja, siis endiselt olen oma mitteinvesteerimist alati õigustanud sellega, et ei ole mõtet paigutada ettevõttest raha investeeringutesse, kui ettevõttes saaks sama raha kiiremini teenima panna.
Kuid olen nüüd just oma sissetuleku käsile võtnud (suuresti tänu Teie blogile) ning investeerin 30% sissetulekust Bondorasse. Proovisin alguses erinevaid isepakkujaid ja andsin välja erineva krediidigrupi, laenugrupi ja riigiga laene, kuid olen nüüd jäänud ikkagi Eesti AB 700-1000 portfelli juurde (tundub kõige mõistlikum piisava tootlusega).
Oleks paar küsimust:
Kas netotootlus on Teie portfelli puhul reaalselt 12-15% ? Olen lugenud, et mõni investor on ka netotootluse 20% kanti saanud (pikaajalise), kas see on bondora puhul reaalne?
Kas müüte ka oma viivisesse läinud laene järelturul? Tundub uskumatult hästi koostatud portfell olevat, et viivises laenude osakaal ainult 1% on. Oleks väga õnnelik, kui ise suudaks sama tulemuse saavutada:)
Kas investeerite bondorasse eraisikuna?
Väga tänuväärne on ka see, et Te sellist blogi üldse peate- väga palju kasulikku infot ning huvitavat lugemist!
Roosaare
Simmo – 1. Mul näitab lehel ka kõrgemat, aga arvutan seda hetkel nii, et võtan iga kuu laekunud intressist maha sama kuu jooksul punaseks läinud summa – väga kirve viis, aga midagi ikka! 2. Pole müünud, eks see punane hakkab nüüd kiirelt kasvama, sest veebr-märts panin päris suures koguses raha sisse. 3. Investeerin OÜ-na.
Simmo
Tänan vastuse eest! Olen mõelnud ise ka mingi hetk OÜ-na investeerima hakata, kuid selleks pean veidi veel ootama, sest põhiettevõtte kaudu pole võimalik investeerida ning eraldi ettevõttet looma pole mõtet hakata, kui see finantsasutuseks muutub.
Aleksandr
Ma ei ole veel bondorasse investeerinud, kuigi plaanis on seda teha lähitulevikus. Aga mul on küsimus, miks on parem investeerida OÜ-na?
Kristi
Eraisikuna ei saa punases laene maha kanda ning tulumaksu peab ka kohe maksma.
Priit
Kas FIEna on võimalik punases laene maha kanda, või ainult firmana?
Aleksandr
Aga mis see mahakandmine mulle firmana annab, kui raha nagunii ei saa?
Priit
Aleksandr ! Küllap sa ikka tulu teenid,kui sa just väga-väga suuri lollusi ei tee.Mahakantava osa saab tulust maha arvata ja nii tuleb tulult vähem makse maksta.Eraisikuna selline võimalus puudub ja maksta tuleb intresside pealt täielik tulumaks,vaatamata sellele et osa sinu investeeringust on punases ehk sisuliselt kadunud.Teadmata on mulle aga kas FIEna on võimalik kahjumit maha arvestada.Kas keegi teab?,Kristi,Jaak?
Kristi
Minu teada ei saa FIE maha kanda.
Aleksandr
Priit, tänan vastuse eest, nüüd on see arusaadavam. Aga ma ei saanud päris aru, miks ma eraisikuna pean tulumaksu maksma? Maksuamet ei kontrolli ju minu pangakontott palju mul bondoralt laekub või mis? Või see oleneb summast?
Kristi
Peale moraalse küsimuse, et tegemist on seaduserikkumisega on ka tagantjärgi karistus maksuameti puhul karm.
Roosaare
Aleksandr, politsei ka ei näe kui sa pimedas tänaval kellegi autost midagi varastad. See ei tähenda, et seda teha tohiks või peaks.
oik
Räägid dividendiaktsiatest ning soovitad BRK-B?
http://finviz.com/quote.ashx?t=BRK-B&ty=c&ta=0&p=m
Tundub et ettevõte pole dividende kunagi maksnud?
Miks just Berkshire?
Mis tasemete juurest võiks inimene seda endale vaikselt portfelli soetama hakata?
Roosaare
Vabandused, jäi taust lahti kirjutamata (lisasin selgituse nüüd postitusse ka). BRK tõesti dividende ei maksa aga maksude mõttes ongi dividendide maksmine tegelikult ebaefektiivne viis kapitali uuesti tööle panna. BRK investeerib kõik kasumi tagasi uute varade ostmisesse ja see on pikaajalise investeerimise mõttes oluline. 120% BV on see piir kust W. Buffett ise lubas aktsiaid tagasi osta. Ka SP500 fond pole dividendi investori jaoks ideaalne tööriist – tootlus on kole madal. Pigem on need vahendid head pikaajalise rikkuse kasvatamiseks ilma jooksva rahavoota.
Olari
Ütlesite, et aktsiatesse investeerimiseks tuleks teha eraldi konto, millega muid tehinguid teha ei tohiks. Miks nii?
Roosaare
http://www.minuraha.ee/public/Investeerimiskonto_juhend_15_12_2010_avalik.pdf
ABC
“On ka võimalus hakata pikaajaliselt ostma mingit indeksfondi (VFINX on vist kõige soodsam)…” Soovitada pikaajaliseks investeerimiseks turukapitalisatsiooni järgi kaalutud indeksit näitab kui vähe te tegelikult investeerimisest teate. Ilmselt loete vähe aga ometi räägite palju. Edu.
Andrus
Tere. Selline küsimus, et kellel on kogemusi nt investeerida iga kuu 100€ nii ,et see tooks tagasi mingi aeg juba pasiivset tulu igal kuul.
Ma algaja!
roosaare
Ma alustaks ühisrahastusest, kas siis Bondora, Omaraha, Mintos, Twino vms. Ja kui eraisikuna, siis valiks tagatud laenud.