Kas tegutseda füüsilise või juriidilise isikuna?

Eraisiku kasuks räägib alustamise lihtsus – teha ei ole vaja muud kui avada pangakonto ja investeerimiskonto ja võibki investeerimisega alustada. Samuti on eraisikuna investeerides lihtsam teenitud passiivset tulu kasutada – raha võib lihtsalt ära kulutada ja mingit aruandlust ja raamatupidamist sellega ei kaasne. Miinuseks on aga asjaolu, et reeglina tuleb investeerida maksujärgse rahaga (ehk siis kõigepealt on raha pealt juba maksud makstud) ning sageli tuleb teenitud passiivse tulu pealt veel omakorda maksta tulumaksu. Ettevõtte kaudu investeerides on Eesti hetkel kehtivat maksusüsteemi kasutades võimalik investeerida ilma makse maksmata ja ka teenitud tulu pealt ei tule makse tasuda enne kui see tulu on firmast välja tarbimisse võetud.

Ma ise olen kasutanud investeerimiseks mõlemaid süsteeme – alustasin eraisikuna, siis asutasin investeerimiseks osaühingu ja mingil hetkel investeerisin dividendiaktsiatesse taaskord eraisikuna.

Esimene küsimus, millele tuleks vastata, on see, kas Sul oleks võimalik teenida aktiivset sissetulekut mitte palgatuluna, vaid läbi oma ettevõtte. Näiteks kinnisvaramaaklerid tegutsevad reeglina mitte eraisikust palgatööliste, vaid hoopis osaühingutena. Ameteid, kus palga asemel on võimalik ettevõtlusega tegeleda, on tegelikult palju. Teoorias võib ka näiteks õpetaja või ajakirjanik palga küsimise asemel esitada oma tööandjale arve osutatud teenuste eest. Miks sellist tulu saamist eelistada? Esimene põhjus on maksud. Kuigi käesoleva õpiku eesmärk ei ole olla maksukäsiraamat, on oluline mõista, et maksude optimeerimine kiirendab oluliselt rikkaks saamist. Lihtne näide. Oletame, et Sinu palk ajakirjanikuna on 1000 eurot kuus kätte. Sealt on siis maha võetud tulumaks 21% (tulumaksuvaba osa on hetkel 144 eurot kuus). Lisaks maksab tööandja sinu palga pealt 33% sotsiaalmaksu. Samuti maksab tööandja 1,4% ja töötaja 2,8% töötuskindlustusmaksu (see langeb 2013. aasta alguses vastavalt 1% ja 2% tasemele). Lisaks läheb 2% veel palgast II pensionisambasse. Kui me kõik need maksud kokku lööme, siis selgub, et tööandja jaoks läheb Sinu 1000 eurone palk maksma 1733 eurot.

Palgafond (tööandja kulu): 1 733
Brutopalk : 1 289
Netopalk (summa, mis kantakse töötaja kontole): 1 000
Sotsiaalmaks (33%): 426
Tulumaks (21%): 228
Töötuskindlustusmakse (tööandja 1,4%): 18
Töötuskindlustusmakse (töötaja 2,8%): 36
Kogumispensioni makse (2%): 26

Ettevõttena tegutsedes saaksid Sa aga esitada oma tööandjale arve näiteks 1700 eurole kuus ja saaksid kõik selle ka oma ettevõttesse. Loomulikult kaasneb sellega ka sotsiaalhüvedest (pension, tervisekindlustus) ilma jäämine, aga samal ajal on võimalik maksta endale siiski palka oma ettevõttest. Oletame näiteks, et Sa saad hakkama 500 euroga kuus (ülejäänu plaanid investeerida!) – sellisel juhul oleks Sinu ettevõtte kogukulu 839 eurot kuus. Kui palgatöötajana oleks Sul jäänud investeerimiseks 500 eurot, siis nüüd jääb Sulle investeerimiseks ettevõtesse 1700-839 = 841 eurot. Ehk ligi 70% rohkem – seda tootlust on investeerimisega päris keeruline saavutada. Teine põhjus tulu saamiseks läbi ettevõtte on võimalus viia osad kulud firma kuludesse (näiteks telefoniarve, osa autokuludest jne.) ja nõnda veelgi vähendada endale makstavat palgakulu. Seega on kokkuvõttes mõistlik tegutseda juriidilise isikuna, et oma teenitud aktiivsest tulust rohkem enda kontrolli alla saada. Siinkohal soovitan soojalt enne tegutsemist rääkida maksu- või raamatupidamisspetsialistiga, et täpselt välja selgitada, kuidas Sinu olukorras käituma peaks.

Juhul kui selline süsteem Sinu töö puhul võimalik ei ole (töötad näiteks riigikoolis õpetajana), tuleks järgmisena mõelda, kas ettevõte tasuks asutada investeerimise jaoks. Siin sõltub palju investeerimisobjektidest (nendest räägime edaspidi pikemalt). Ettevõtet on mõistlik kasutada juhul kui on plaanis investeerida üürikinnisvarasse. Sellisel juhul ei pea üüritulult tulumaksu maksma (kuni raha firmast välja võtmiseni) ja saab ka korteri renoveerimisega seotud kulud tuludest maha võtta. Sama on laenudega, ettevõte võimaldab tulumaksu edasi lükata. Üldine rusikareegel on see, et kui investeeringutelt teenitud tulu on plaanis ära kulutada (ehk siis elada passiivsest sissetulekust), on mõistlik investeerida eraisikuna. Kui aga teenitud passiivne sissetulek on plaanis edasi investeerida, on mõistlikum tegutseda juriidilise isikuna. Eesti dividendiaktsiatesse ja pangahoiustesse tasub investeerida eraisikuna, sest dividendide pealt maksab Eesti seaduste järgi tulumaksu dividende jagav ettevõte ja pangaintress on hetkel tulumaksuvaba. Välismaa ettevõtete puhul on mõistlikum toimetada juriidilise isikuna.

5 Responses

  1. rrannamagi

    Laene on ka parem hallata juriidilise isikuna kui võimendad näiteks dividendiaktsiaid, et kui võimalik siis juriidiline isik tasub igal juhul ära. Eraisikuna ei ole väga mõtekas laene hallata.

  2. Rene

    Eesti dividendiaktsiatesse tasub investeerida eraisikuna, välismaa dividendiaktsiatesse tasub investeerida ettevõtte kaudu, sest välismaa dividendid on ettevõttele tulumaksu vähenduskõlblikud.

  3. Ostap

    Kasutades investeerimiskontot ei pea maksma tulumaksu enne, kui sealt arvelt raha välja võtad. Tulumaksustatud dividendid lähevad kirja sissemaksena ja tulumaksustamata dividendid ei kuulu automaatselt maksustamisele.
    Ja ettevõtte raamatupidamisega ei pea tegelema.

  4. Indrek

    Küsimust segadust tekitaval teemal.
    Minu ettevõte B omab ettevõtte A aktsiaid ja saab A-lt divivende. Kui saaksin A-lt dividende eraisikuna näiteks 1000 siis maksaks tulumaksu 250 ettevõte A, ning eraisikule täiendavat maksukoormust ei ole.
    Kuidas käib arveldamine aga ettevõtete vahel? Kas A maksab B -le kõik 1250, ning B maksab tulumaksu 250 kui oma (ainu)omanikule dividende maksab? Või maksavad mõlemad ettevõtted dividende makstes tulumaksu(B-lt omanikuni jõuaks siis 800). Või on siin mõni kolmas vastus?

    Ette tänades
    Indrek

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *