Mis asi on aktsionäride üldkoosolek?

Igal kevadel kui jääpurikad tilkuma hakkavad, kutsuvad börsifirmad kokku aktsionäride üldkoosoleku (lisaks on siis loota dividendisaaki!) Käisin eelmisel nädalal Tallinna Kaubamaja koosolekul ja kogemus ühtis varasematega. Kes ise kohal käinud pole, siis võin muljeid jagada.

Mis on üldse selle koosoleku mõte? Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, et kinnitada ettevõtte eelmise aasta tulemused, kasumi jaotamise ettepanek ja vajadusel valida uusi liikmeid nõukogusse. Vahel satub päevakorda veel mõni punkt (näiteks uue audiitori valimine või põhikirja muutmine). Tegelikkuses on enamike otsuste tegemiseks piisav 51% häälte olemasolu, nii et väikeaktsionäril erilist rolli hääletustulemustes ei ole. Nõukogu ja enamusomanikud on nagunii otsused ette ära otsustanud ja koosolek on vaid formaalsus. Siiski on kohal päris kirju seltskond:

1. Kõige esimeses või tagumises reas istuvad reeglina ülikondades ja lipsuga nõukogu liikmed, kes omavahel on head sõbrad ja kes tegelikkuses asjade üle otsustavad. Keskmine vanus üle 50.
2. Pigem tagapool, hajutatud ühtlaselt üle terve saali, istuvad samuti ülikonda kandvad (vahel harva on näha ka viigipükse ja kampsunit) pikaajalised väikeaktsionärid, kellel sageli on vanust rohkem kui ettevõtte aktsiaid. Kuulujuttude järgi pidi eriti legendaarne olema Harju Elektri koosolek, kus pool Keila linna pensionäridest pidid korra aastas lipsu ette panema ja koosolekule kogunema. Ilma eranditeta võtab vähemalt üks pensionäride esindaja ka sõna ja siunab repliigi korras Ansipi valitsust, kõrgeid hindu ja sõltuvalt tulemustest kas siis kiidab või laidab ettevõtte juhtkonda möödunud aasta eest.
3. Reeglina tagapool istuvad veel alla 50 aastased (pigem isegi vanuses 30-40) teksades ja pintsakus (kuid ilma lipsuta) tegelased, kes esindavad investeerimisfonde. Sõltuvalt ettevõttest võib nende osalus olla päris suur ja seega on neil vahel ka hääletusel otsustusõigust. Ilma eranditeta suruvad nad ruumi sisenedes juhatuse esimehel ja nõukogu liikmetel kätt.
4. Teiste sekka on ära paigutunud ka kari noori väikeinvestoreid (mina nende seas), kes õpivad ametit selleks ajaks kui nad on kasvanud suurinvestoriks 😉 Reeglina teksades ja kampsunis, ülikonda kohtab väga harva. Enamasti on kohal ka palju küsimusi (ja sageli teravaid) küsiv hr. Talpsepp.
5. Rahva ees seisab või istub juhatuse esimees, kes vaatab närviliselt kella ja harjutab mõttes oma kõnet. Tema suurimaks hirmuks on aktsionäride poolsed küsimused ja eriti asjaolu, et ta ei või neile reeglina vastata (sest infot pole veel läbi börsisüsteemi avaldatud).
6. Viimase elemendina koosolekul on alati kohal ka nahkvestiga (vestil on värvilise niidiga tikitud sõna “tuljak”) härra, kes istub võimalikult lähedal nõukogu esimehele ja teda pidevalt sinatades ettepanekutega tüütab. Tema nime võib igaüks ise aktsiaraamatutest välja otsida, kuid siinkohal on oluline teada, et tegemist ei ole olulise osanikuga, vaid talle kuulub kõikidest Tallinna börsil noteeritud firmadest 1 aktsia.

Kogu see kirju seltskond moodustab siiski vaid imetillukese osa kogu ettevõtte omanikeringist. Näiteks Tallinna Kaubamajal on enam kui 3000 aktsionäri ja viimasel koosolekul oli kohal 41 osalejat. Siinkohal kiitus korraldajatele – tulijate hulka oli päris täpselt ennustatud ja saalis oligi umbes 50 tooli…

Miks ma siis ikkagi koosolekutel käin? Kui jätta kõrvale maised rõõmud nagu nahkvestis mehe poolt tehtud show, tasuta pastakas, kohvi ja vahel ka saiake (arvake mida andis joogiks Tallinna Vesi?), siis on asi põhimõttes. Olles aktsionär, olen ma ühtlasi ettevõtte omanik. Omanik peab oma vara suhtes tundma huvi ja loodetavasti veidigi kirge. Teine põhjus on info, mida on võimalik kõnedest välja lugeda. Selleks peab oskama otsida ridade, mõtete ja kehakeele vahelt, kuid mõned järeldused on siiski võimalik teha. Samuti on koosolekul võimalik juhtkonnale esitada küsimusi. Sellel kevadel on mul veel plaanis väisata Olympicu, Tallinna Vee ja Harju Elektri koosolekuid. Loodetavasti tekib veel muljeid, mida jagada.

Mida on koosolekul osalemiseks vaja? Eraisikust investoril piisab üksnes isikut tõendavast dokumendist, ettevõtte puhul on vaja ka B-kaarti väljatrükki.

P.S. Kuulujutud räägivad, et Harju Elektri koosolekul pidi lausa seapraadi saama 😉