Aprill 2023 kokkuvõte 🚲

Käes on juba 7. mai ja istun hetkel University of Iowa campuse Starbucksis ja katsun eelmise kuu kokku võtta. Oleme Madisega Nebraskas Berkshire meetingu tuuril ja kuna peatume Southwesterni DSL-ide juures, siis nad panid Madise tanki ja vanemate kohvile esinema. Mina saan samal ajal ülikoolis ringi vaadata ja blogi kirjutada.

Kui peaks aprilli kuidagi ühe sõnaga kokku võtma, siis on selleks sõnaks jalgratas. Kokku tuli aprillis 56 treeningtundi, 1275 kilomeetrit ja enam kui 12 000 tõusumeetrit. Nagu arvata võib, siis seda mitte Eestis, vaid suures osas Hispaania mägedes. Nimelt sai aprillis ellu viidud ammune unistus ratturite kevadlaagris osalemisest. Super äge kogemus! Olin tegelikult juba mitu korda lähedal reisi tühistamisele ka, esmalt seetõttu, et Marial oli samal ajal Balis fotoreis (keegi peab ju lapsi hoidma!) ja teiseks olin veel lennukile minnes natuke haige põetud gripist. Aga õnneks said lapsed vanavanematega ilusti hakkama ja tervis läks mul ka kohe päikest nähes müstiliselt korda.

Hispaanias hakkas silma see, et kõik hinnad olid Eestist odavamad (eriti õlu!), päikest ja mägesid oli rohkem ja kinnisvara tundus ka väga odav. Nii, et järjest enam sai kinnitust mõte, et mingil hetkel peaksime ikka oma talve hakkama seal veetma. Reisilt tulles veetsime Mariaga nädalavahetuse Haapsalus Tiny Marienholmi minivillat testides, mis oli ka väga lahe kogemus. Olla ühelt poolt keset linna, teiselt poolt keset metsikut loodust oli väga äge. Tegime sauna ja nautisime öiseid linnuhääli, lisaks mõnus õhtusöök Haapsalus Wiigi kohvikus. Väga tore nädalavahetus oli! Aprillis oli ka koolivaheaeg, mille veetsime seekord Jakoga Helsingit ja Stockholmi külastades. Olles ise Tallinki aktsionära ka, siis oli päris äge laevadel toitu, jooki ja showd nautida. Stockholmis oli meil aega napilt üle kuue tunni ja sellest jäi väga väheks. Veetsime pool ajast paradokside muuseumis ja teise poole kuninga paleed külastades. Linn oli väga äge ja palju suurem (ja suursugusem) kui mul meeles oli. Ka laevasõit saarekeste vahel oli tore.

Investeerimises oli rahulik kuu, sest veetsin rohkem aega rattasadulas kui arvutis. Samas oli passiivse tulu poolest selle aasta parim kuu ja teenisin ühe kuuga rohkem intressi kui aastatel 2006-2011 kokku. Üks suurem laen tuli tagasi ja suunasin nii selle kui ka kogunenud intressi uude 12% intressiga laenu. Mida rohkem ma oma investeeringuid vaatan ja analüüsin, seda sagedamini jõuan järeldusele, et tegelikult on 12% intress ikkagi väga hea tulemus ja järgides 72 reeglit, kahekordistub kapital iga kuue aastaga. Pole ju sugugi paha! Panime aprilli lõpus kokku ka järjekordse Planet42 laenusündikaadi (kus intress oli lausa 16% aastas) ja suunasin sinna ka mulle vahepeal tagasi makstud laenu. Hea näha, et ettevõte suudab ikka laenu tagasi ka maksta, mitte ainult intresse 😉 Kellel on huvi laenude vastu, siis ilmselt paneme ka mais ühe laenuringi kokku, intress jääb hetkel 14-16% vahemikku. Et saada rohkem infot (vahepeal paneme muid laenuringe ka kokku, näiteks 12-14% intressiga kinnisvaralaene), siis võib ennast siin kirja panna. Laenus osalemiseks on vajalik ettevõtte olemasolu (kes laenudes tahab toimetada, siis OÜ suhteliselt vajalik lahendus).

Aktsiatest laekusid mulle selle aasta esimesed suuremad dividendid – oma panuse andsid LHV, Delfin Group, Ignitis, Siauliu Bankas ja COOP Pank. Jagasin Instagrammis ka infot selle kohta, et läbi ettevõtte välisaktsiaid omades on võimalik dividendidelt kinni peetud tulumaks deklareerida ettemaksuks ja kunagi dividende makstes selle võrra oma maksukohustust vähendada. Dividend Investor Märten on selle kohta kirjutanud põhjaliku juhendi ka. Eriti palju tehinguid aktsiatega ei teinud, ostsin juurde ühte naistepesu tootjat, lootuses korralikele dividendidele. Suur oli minu üllatus, kui ettevõtte juht tegi börsiaruandes ettepaneku dividende mitte maksta. Marineerisin pikalt, mida oma aktsiatega edasi teha ja otsustasin, et veidi lihvin positsiooni väiksemaks, et võimaluse avanedes oleks püssirohtu odavamalt juurde osta. Nii, et aprillis ostsin ja mai alguses müüsin. Rikkamaks sellise kauplemisega kahjuks ei saa 😉

Kinnisvaras annab turg lootust, et hullem külmumine on möödas ja nii nagu pärast esimest koroonaehmatust (kui turg korraks külmus), on ka nüüd ostjad turule tagasi jõudmas. Müüki on läinud nii Keila kortereid, kaks paarismaja Kindlusepealse projektis ning ka mõned krundid Kangrus.  Tõusev euribor on samas ikka korralik pidur, eriti mis puudutab ärikinnisvara ja arendusprojekte. Väga raske on saada äriplaani toimima kui maja brutotootlus on 7-8% ja samal ajal finantseerimiskulu on 4,5%+euribor. Aga usun, et Euribori tipp on kas tehtud või tegemisel ja langevate intresside kontekstis on jällegi rahavooga kinnisvara päris hea investeering.

Järgmises postituses katsun Omahas kuuldu ja nähtu kokku võtta, seniks aga saab lugeda Investor Toomase artiklit Berkshire Hathaway miitingust.