Juuli 2019 kokkuvõte

Lõpuks ometi üks rahulik hetk, et saab arvutis istuda ja vihmase ilmaga juulikuu kokku võtta. Vägev kuu oli: laulupidu, Lottemaa külastus, Investeerimisfestival, Ämari õhushow, Metallica kontsert, Etappe du Tour, kohtinguõhtu Mariaga Fotografiskas, Elva rattavõistlus ja nii see kuu läks. Kõigest võiks pikemalt kirjutada, kuid kuna juba on august poole peal, siis emotsioon juba möödas. Mainiks siiski kiidusõnadega ära Investeerimisfestivali korralduse ja sisukuse, väga äge nädalavahetus oli. Kuigi tuleb tunnistada, et Bolti (ja eelkõige selle esimese ringi investorite , kelledest üks ka mu hea tuttav on) peale mõeldes läks tuju veidi ära. Mina pean aastakümneid rabelema, et mingigi kapital kokku ajada ja siis teised pistavad mõned tuhanded sisse ja saavad multimiljonärideks. Ei saanud isegi magada öösel, pea oli täis erinevaid ükssarvikuideid, millega mina ka kiirelt rikkaks saaksin… hommikul aga Hugoga putru süües (nagu ikka oli poiss koos koiduga üleval!) jõudsin järeldusele, et pere kõrvalt on uut Bolti ikka väga ebamugav (kui mitte öelda võimatu) käima lükata. Rääkis ju ka Markus Villig, et ettevõtte käima tõmbamine tuli une ja kõige muu arvelt. Nii, et minu ainus lootus suurele rahale jääb ikkagi investeerimine 😉 Helistasin oma tuttavale ka ja palusin, et ta järgmine kord mulle ka teada annaks, kui tulevane ükssarvik esimeses ringis raha tõstab 😉

Teiseks mainiks lähemalt ära Metallica, mis oli üks esimesi asju minu ämbrinimekirjas figureeris. Olin selle juba vahepeal maha kandnud, sest tundus, et bänd enam väga ei tuurita ja vähesed kontserdid mis ma USA-st leidsin, olid kõik välja müüdud. Ja siis, oh ime, tuuakse legendid otse minu kodulinna, ca kilomeetri kaugusele minu lapsepõlvekorterist. Vot siis! Käisime Mariaga näppu viskamas, väga äge oli, rahavast oli küll veidi palju (päris esiritta ei saanud). Ostsin järgmiseks suveks Rammsteini piletid ka ära!

Metallica kontserdilt panime samal öösel otse Tallinna lennujaama, et paar päeva hiljem juba Prantsusmaa mägiteid vändata. Selle aasta Etappe oli paras kavalpea – esmapilgul tundus lihtsam kui eelmised, sest rada oli lühem ja mingeid 10%+ tõuse justkui ei olnud. Nii vaatasingi, et mis seal ikka, lõputõus on tõesti jube pikk (36 km), kuid tõusunurk väga hull ei ole. Mis oli kahe silma vahele jäänud, oli see, et kui keskmine tõus on 5% ja seal sisaldub paar lauget või isegi laskumist, siis on omajagu 8-9% kilomeetreid. Ning samuti see, et juba esimene tõus tõmbas nii kapsaks ära, et lõputõusu alguseks olid jalad juba omajagu krampides. Kokkuvõttes võib öelda, et oli vist üks elu raskemaid sõite – juba pärast esimest tõusu olin suhteliselt kindel, et lõppu ei jõua, kuid kuidagi kilomeetri haaval sai ikkagi tehtud. Lõpuks olin finishis 8 sekundit enne kui kontrollaeg lõppes ja sõiduajaks enam kui 11 tundi. Usun, et oli pingutuselt täiesti võrreldav raudmeestega. Ainuke asi mis lihtsamaks tegi, oli võimalus tee ääres puhata ja pikemad söögipausid. Aga finishis oli pisar silmis ja emotsioon missugune! Seda enam, et keegi kavalpea oli lõppu viimaseks kilomeetriks valusa tõusu ja kruusatee organiseerinud 😉 Naljakas mõelda, et enne sõitu oli minimaalseks eesmärgiks pandud vähemalt meie presidendiprouale ära teha. Pole vist vaja mainida, et Kersti sõitis turvade saatel must nagu postist viimase tõusu jalamil mööda… Pärast sõitu käisime järgmisel päeval veel Annecys ujumas ja lubasime, et järgmisel aastal jälle. Ja meie Margoga lubasime kõvasti kaalust alla võtta (nagu ka eelmistel aastatel!) Lisaks panime ennast kirja Haanja100 võistlusele.

Aga läheme investeerimise teemadele ka. Juuli oli minu mäletamist mööda börsidel suhteliselt igav kuu, küll aga sai päris mitu laenutehingut tehtud. Alustamegi laenudest. Omarahas laekus 813 eurot, kahjum oli 100 eurot. Kandsin laekunud raha (ca 2000 eurot) välja, et eralaene rahastada. Mintoses (liitu soovituskoodiga siin) tiksus intressi 157 eurot ja Bondoras (liitu soovituskoodiga siin) 235 eurot. Põhiline intress tuli aga kinnisvaraarendustest (Uuesalust ja Scandiumist). Andsime oma sõprade ühisrahastusgrupiga kokku laenu välja ligi 800 000 euro eest (kui tahad ka osaleda, jäta oma kontaktid siia), seega sai piisavalt ka notaritel külas käidud. Üks kiire õppetund ka – hüpoteeke on hetkel võimalik kustutada ainult notari juures, kuigi oleme justkui digiriik ja varem sai vastava avalduse ka ise internetis teha. Enam ei saa, tuleb notarit külastada!

Kinnisvaras oli niipalju põnevust, et meie Duo Loftide projekt läks avalikult müüki – 10+ korterit juba müüdud ka. Laavas ootasime endiselt oma kasutusluba, kuid vähemalt saime Lionpackiga oma ostu ära vormistada ja tänu km-i tagastusele tehingu lukku lüüa. Kogemused on siiani päris head, vakantsus puudub ja üürid on kõrgemad kui olime arvestanud. Saaks nüüd kasutusloa ja 5% intressiga pangalaenu ka, oleksime väga rahul. Elvas maadleme endiselt pangalaenu saamisega – valmimas on hindamisaktid ja loodetavasti saab augustis refinantseerimisega ühele poole. Kes aga tahab 7% intressiga Elva üürikorterite tagatisel meile laenu anda (pangast ilmselt alla 6% nagunii ei saa), siis kirjutage julgesti roosaare ÄTT gmail. Ostsime Pärnusse ka ühe suvekorteri, mida lühiajaliselt välja üürida, kuid kätte saime selle alles augustis.

Aktsiaturul oli juuli kõva tõusukuu. IB portfell tegi kõige aegade kõrgeima taseme ja kasv oli laiapõhjaline. Suurima panuse andis Apple aktsia ralli. Samas on august alanud põnevalt ja esmaspäeval toimunud kukkumine viis juuli kasvu suuresti minema. Põnevad ajad! Mind ajab eriti kukalt kratsima intressipoliitika – Taanis pakutakse väidetavalt juba 0% intressiga 20 aastast kodulaenu ja 10 aastase laenu puhul on võimalik isegi raha teenida (ehk siis negatiivsed intressid). Mis imelikul ajal me küll elame? Igal juhul tundub mulle, et taaskord võidavad need, kellel on kõige rohkem laenu, sest ilma inflatsioonita on sellest olukorrast küll keeruline välja tulla. Seniks aga meeldib mulle strateegia, et võtan IB-st 1,5% intressiga laenu ja ostan 3-5% tootlusega dividendiaktsiaid. Juurde ostsin juulis Nordeconi, endiselt usun, et ettevõte suudab pakkuda vähemalt 6% dividenditootlust ja tänu tugevale portfellile on majanduse aeglustumisest neil rohkem võita kui Merkol. Aga elame näeme. Dividendid laekusid juulis Tallinkilt ja Olainfarmilt. IB-s laekus dividende vähem kui eelmisel aastal juulis, täpsemalt 806 dollarit (miinus 15% tulumaksu). Põhjuseks Uniti dividendikärbe.

Selline kuu siis. Tuletan lõpetuseks meelde, et 15. septembril on meil toimumas iga-aastane kinnisvaraseminar. 100 esimest sooduspiletit on juba müüdud, kuid 50 järgmist piletit on ka saadaval 50 eurot soodsamalt tavahinnast (sooduskoodiga “99”). Nii, et kui huvi on, tasub ennast varakult kirja panna!