Aeg on kiiresti veerenud ja üks tegus kuu jälle selja taga. Tuleb tunnistada, et oli päris tore kuu, kuigi vihma sadas veidi palju ja Ironmanis jätsin jooksu pooleli. Selle eest oli aga äge sõit Gran Fondo Tallinn-Tartu, kaks toredat perepuhkust Hiiumaal ja sõpradega puhkus Peipsi ääres (see sai juba siin mainitud ka). Investeerimises oli ka rekordkuu, nimelt sai meie SWIP-i laen refinantseeritud ja sellest tulenevalt sai maksta endale ja Kallele viimase nelja aasta jooksul kogunenud intressid välja. Ütleme nii, et tänu sellele sai juba augusti alguseks eelmise aasta passiivse tulu kogumaht ületatud ja minu passiivne sissetulek on läinud väga tugevalt intressi suunas kaldu. Samas on see intress tuletatud ikkagi kinnisvarast ja üüridest.
Esimest korda puutusin ka kokku sellise probleemiga, et oma puhasväärtust arvutada on päris keeruline. Mida rohkem on raha paigutatud mitte-kaubeldavatesse varadesse, seda subjektiivsem on nende hinnastamine. Näiteks mis numbriga peaks oma bilansis kajastama 33% osalust SpaceCube-s? Ligi 70% majast on müüdud, kuid ehitusega pole suuremas mahus veel alustatudki. Üldiselt olen võtnud sellise lähenemise, et vara hinnaks on sinna sisse pandud raha ja puhasväärtuse saame pärast objektiga seotud laenude maha lahutamist. Aga kui laen on kulunud ka muude projektide rahastamiseks ja laekunud ettemaksud on osaliselt rahastanud järgmise objekti ehitust? Minu jaoks läks üle mõistuse ära ja tajusin esmakordselt seda ideed, mida Felix Dennis oma raamatus “How to get rich” tutvustas. Et rikkaks hakkad saama siis kui sa enam ise ka täpselt aru ei saa, et palju Sul seda mammonat hinge taha on korjatud. Muuseas, kõigile keda huvitab VÄGA rikkaks saamine, siis suhteliselt kohustuslik lugemine. Jagatud link on tasuta allalaaditav PDF, nii et head lugemist! Nagu Felix ise ka kirjutab, siis valdav enamus otsustab selle raamatu lugemise ajal, et nad tegelikult ei tahagi väga rikkaks saada.Muuseas, Felix defineerib ka rikkuse tasemed:
£1 milliore—£2 million The comfortable poor (päris hea, onju!!!)
£2 million—£5 million The comfortably off
£5 million—£15 million The comfortably wealthy
£15 million—£40 million The lesser rich
£40 million—£75 million The comfortably rich
£75 million—£100 million The rich
£100 million—£200 million The seriously rich
£200 million-£400 million The truly rich
£400 million-£999 million The filthy rich
Over £999 million The super rich
Nii, et teekond rikkuse juurde on veel päris pikk. Aga jah, mainin veel ära, et võtmetegur suure rikkuse kokku ajamisel on osalus ehk inglise keelse terminiga equity. Selle saamiseks ja hoidmiseks tuleb teha igasuguseid trikke. Näiteks on toodud, et kui Sa ikka väga tahad rikkaks saada ja hakkad oma vennaga koos äri tegema, siis tuleb Sul mingi valemiga saavutada olukord, et kogu osalus ettevõttest kuuluks Sulle. Maksa vennale kas kõrgemat palka; luba, et kunagi tulevikus jagame osalused ümber (jee, right! – vaata ka filmi Founder McDonaldsist) või lihtsalt vingu ja ähvarda, kuni see on saavutatud. Kui Sa seda teha ei taha, siis ei ole sa ka moraalselt väärt väga rikkaks saama. Siinkohal meenub mulle ka Paul Alleni raamat, kus ta räägib, kuidas Bill Gatest temalt osalust välja vägistas või FB film, kus mingi vend välja dilutiti. Nii, et õppetund – osalust jagades väga rikkaks ei saa! Samas võib see teekond olla nii jällegi oluliselt meeldivam…
Aga tagasi asja juurde. Nagu juba eespool mainitud, siis oli august päris põnev kuu ka investeerimise vallas. Alustangi seekord kinnisvarast, mis on kasvanud sujuvalt minu suurimaks varaklassiks (kõlab nagu käes oleks buum?!?). Eelmisel kuul lubatud kolimine Danskesse siiski ei toimunud, sest LHV otsustas meist kümne küünega kinni hoida ja tegi vastutasuks isegi kõvema pakkumise kui Danske. Korraks tekkis isegi tunne, et pankade laenukraanid on lõplikult avanenud. See tunne muidugi kustus kiirelt, kui Elva Kodu laenulimiiti suurendama läksime 😉 Aga eks me oleme Kallega juba neli aastat head kliendid olnud ja igakuiselt LHV kasumirida enam kui tuhande euroga toetanud. Kokkuvõttes hoidsime kokku nii notaritasudelt kui ka pangatasudelt ja jäime ikkagi kodupanka edasi. Maksime lõviosa omanikelaenudest ära ja nüüd on meil SWIP-iga olukord, kus lisaks pangalaenule on jäänud veel ca 50 000 eurot maksta. Ja oleme reaalselt jõudnud ka olukorda, kus isegi pärast pangalaenu tasumist jääb iga kuu raha üle. Kuidas? Laen läks suuremaks, kuid intress väiksemaks ja tähtaeg pikemaks. Sellest tulenevalt kukkus igakuine laenumakse 3600-lt eurolt 3100-le eurole. Aga eks see kõik on ka omajagu aega võtnud, oleme ju SWIP-i portfelli ehitanud 2010. aastast alates.
Elvas sai lõplikult valmis meie 3. üürimaja ja ka korterid on kõik välja üüritud. Vaatasin, et täpselt aasta tagasi olin kirjutanud, et esimene maja valmis ja otsime 6-7% intressiga laenuandjaid, kes tahaksid meid finantseerida. Nüüd oleme siis portfelli pea-aegu kahekordistanud ja endiselt otsime investoreid, kes oleksid huvitatud meie üürimajade tagatisel laenu andma. Nii, et kui soovid paigutada alates 6-st kuust summa 10-30 tuhat ja soovid saada igakuist rahavoogu, siis võta ühendust (roosaare@gmail.com). Nagu juba mainitud, siis pangast pole Elva Kodusse õnnestunud laenu saada.
Scandium on olnud ka tegus, saime vahepeal kajastust ka LHV foorumis, kus ei jõutud ära imestada, et selliseid ruutmeetrihindu on keegi valmis maksma. Aga nagu me Kallega ka Äripäeva raadiosaates rääkisime, siis tegelikult ei osta investorid ruutmeetreid, vaid ühikuid. Ja õigesti ehitatud ja sisustatud üüriühikud on pigem väiksemad kui suuremad. Sellest ka keskmisest kõrgem ruutmeetri hind.
Uuesalus käib ehitus sellise hooga, et isegi laupäeval oli mul rattaga seal ringi sõites oht ekskavaatori alla jääda. Tundub, et trend korterist eramajja kolida on praeguse majandus- (ja eelkõige palgakasvu) tingimustes tugev. Aga koht on hea, iga kord kui seal rattaga mööda sõidan, siis mõtlen, et tahaks ka uues (maaküttega) majas elada 😉 Aga kuna me saime oma kodumaja ette ka hiljuti asfalti (no oleme ausad, tegelikult siiski mingi hübriidversiooni peenikesest kruusast ja bituumenist), siis pole plaani ära kolida. Sain arenduses rattaga sõites ka inspiratsiooni uurida lähemalt Husqvarna aktsiat (mis on muuseas päris põnev idee!), sest kohtasin päris mitut niidurobotit, kes vaikselt askeldasid.
Aktsiates oli rahulik kuu, ostsin IB-sse mõned Lowe’si ja Seadrill Partnersi aktsiad, muud olulist ei toimunudki. Dividende laekus kokku 281 eurot IB-sse ja 600 eurot Grindeksilt Müügigurusse.
Laenudes sain tagasi 5000 eurot CrowdEstate Endoveri projektilt (ja teenisin sellelt ka 678 eurot intressi). Lisaks laekusid veel mõned eralaenud ja nagu juba mainitud, siis SWIP maksis hoolsalt laene tagasi. Omarahast laekus intressi 1095 eurot (ja kahjumit tuli 235 eurot) ning Bondorast 609 eurot.
Vot selline kuu oli. September tuleb ka tihe – homme on Jakol esimene koolipäev, 8-9 septembril toimub Lätis SW tudengite kojujõudmise tähistamise pidu, 11. septembril esinen Äripäeva webinaril, 15. septembril esineb Tanel Padar ja toimub Eesti SW-kate suvelõpu tähistamise pidu, 16-17 septembril toimub Kinnisvarakoolitus ja nädal hiljem Tartu rattamaraton.
Lõpetuseks tahaksin veel õnne soovida kõikidele SW tudengitele, kes 2017. aasta suve edukalt on selja taha jätnud. Kokkuvõttes oli Europe1-l väga kõva suvi ja meie grupp Wolfpack tegi ka kõva kasvu. Olen päris põnevil uue hooaja osas, seda alustavad müügijuhid 3-10 oktoobril Hispaanias. Minu juhendatud Kristol läks ka päris hästi, esialgsete arvestuste kohaselt tuli auhinnareis Sizzler Tenerifel ära ja plaanime koos järgmisel aastal ka vähemalt 5-t uut tudengit juhendada. Nii, et kui oled tudeng ja tahaksid lähemalt kuulda võimalusest minu juhendamisel 2018. aasta suvel USA-s ennast raamatumüügiga proovile panna, siis jäta mulle oma kontaktid. Mul on muide päris hea track record juhendajana, 32-st tudengist on enam kui kolmandik selle auhinnareisi ka võitnud (ning teeninud selle käigus keskmiselt üle 8000 dollari tulu). Nende seas muuseas ka minu praegune äripartner ja hea sõber Kalle!
Varatasku
Kas sina tahad VÄGA rikkaks saada? 🙂 Seda on uuritud ühtpidi ja teistpidi ning leitud, et mingist piirist alates ei anna suuremad summad pangakontol/netoväärtuses elukvaliteedile enam täiendavat lisaväärtust (ja julgen väita, et see piir on üsna madal). Viidates Dennisele raamatule tekib küsimus, et kas on näiteks väärt oma vend või siis koostööpartner üle parda heita/eksitada/ähvardada selle nimel, et enda netoväärtuses vaataks vastu veel suurem summa? (kuigi tegelikult oli juba eelnevalt piisavalt). Kas olulisem on sisemine rahuolu ja teadmine oled käitunud heatahtliku ja moraalse inimesena või rahaline võit (ja sellega võimalik kaasnev väline tunnustus), mille oled tegelikult saanud kellelegi käru keerates? Osadele inimestele pakub eneseteostust ja rahulolu raha teenimise protsess ise ning eesmärk ei olegi raha iseenesest – sellest saan ma aru. Kuid üle laipade ja vahendeid valimata miljonite-miljardite poole liikumine tundub natuke lühinägelik ja mõttetu. Ehk on elus veel teisi avastamata rõõme kui lõputu raha poole püüdlemine 🙂
NB! Ei ole viitud sinu pihta, vaid lühikirjelduse mille raamatust edastasid.
roosaare
Täpselt nõus. Tegelikult jõudis ka Felix ju raamatus sellele järeldusele, et kusagil 10 miljoni juures oleks võinud juba hakata luuletajaks ja metsa istutama. Ja usun, et valdav enamus lugejad jõuavad ka sellele mõttele, et üle laipade pole mõtet ponnistada. Aga nii ilmselt ka filthy rich tasemele ei jõua 😉 Ma ise eelistan pigem Jüri Mõisa stiili, et olla suuruselt teine osanik ja pigem omada väiksemat osalust mitmes pirukas.
Nikita
Jaak, mis on SWIP ?
roosaare
SW Investment Properties OÜ
Madis Müür
USAs oli see piir $75 000 aastateenistus, millest ülespoole enam õnnetunne ei kasva teenistuse kasvuga. Tõenäoliselt sõltub ka elupaiga elukallidusest, Silicon Valleys oleks selle rahaga vaene, väiksemates maakohtades lausa lõpuboss, Tallinnas küllaltki sama. Passiivselt ära elamiseks enda portfellist sellise jätkusuutliku 3,5% kandis kulutamismäära puhul piisab umbes €2 miljonist. Pikk tee veel sinna minna.
Muidu mulle ka meeldib see väikeosaluse tee. Mõtteid on küll kuidas nii ise alustada ettevõtteid kui ka liituda vahemikus 5-40% osalusega mõne tuttava varases faasis ettevõtmisega. Kasvataks koos ettevõtte mõne aastaga edukaks ja võtaks ise passiivsema rolli.
Janno
Miljonid on tarbimisühiskonna pärand mis inimesi endiselt paelub. Eesti keskmine brutopalk on 1000+ euro ligidal. 300 000eur on selline summa, millega 4% kulutamismäära juures teeniks aastas 12 000eur =1000eur kuus, ehk suurusjärgus sama summa. Vahe on selles, et tavaline inimene maksab sellest summast ka kodulaenu ja autoliisingut, aga 300keur portfelli omanikul võiks need asjad ikka makstud olla. Ehk siis pole üldse tarvis miljoneid, 300keur’ga võiks terve ülejäänud elu elada ilma ülearu laristamata üsna mugavat ja muretut elu.
Raido
Tööl käiva inimese palk tõuseb aastas ~10%. Kui 300k on investeeritud isegi väga hea tootlusega (10%), siis 4% kulutamismäära juures jääb 6% reinvesteerimiseks. Seega peale esimest aastat on tööl käiva inimese palk 1100 eur ja investoril 1060 eur. 10 aasta pärast juba vahe veel suurem .
Futuur
Mingi 15 aastat tagasi loeti 250 miljonit USD summaks mille suurenemine elukvaliteedi tõusu enam kaasa ei too.
Eralennukit oleks tarvis ja jahti ja… Top eskort tüdrukute klubi liikmeks olemine maksab mill USD aastas.
Mõelge ikke suurelt 🙂
Eido
Kui teha 20+% (mõned suudavad ka jooksvalt 30+% teha) tootlust iga aastaselt, siis piisab ka alla 300 tuh., et kenasti hakkama saada. Kui tulemus jääb 5-10 juurde, siis ta võiks jah, üle selle olla. Nii et, vähem on rohkem teinekord ja parem uni tuleb ka, kui kedagi „üle ei lase“. Samas, olen tähelepannud, et mida suuremaks summa kasvab, seda raskem on raha tööle saada, s.t. enda raha sööb enda tulemust (sellepärast mõned teevadki poole väiksema summaga sama, mis teine poole suuremaga). Raha 5-10% tööle saada, pole ju teab mis raske (isegi Jaak pakub sinna vahemikku rahale töökohta, nii ta on).
Kas maksta ära eluasemelaen, mille intress on ca 0,6% (miinus inflatsioon) enne, kui 300 tuh. kokku saab, siis hetkel vist arvan, et ma ei maksa seda ikkagi enne ära (mis tast maksta, las tiksub)? Hiljem muutub niikuinii see makstav osa nii väikseks, kui sa 10-20 % aastas tootlust teha suudad. Kui palju see makstav osa mind ikkagi mõjutab näit. aastal 2030 (arvan, et siis ma ei saa arugi, et pank kontolt mingi summa on „sissevehkinud“ ja kehitan õlgu vaid)?
Küsimus ka (üldse vähen küsin):
1) kui osta SpaceCube-s korter, kas see tähendab seda, et kui Skandium on näit. kõik korterid 100% ära müünud, siis kogu maja koos konstruktsioonide, tehnoseadmete ja paneelidega katusel hakkab kuuluma (jagatakse ära protsentuaalselt korteri omanike vahel) korteri omanikele ja maja hakkab haldama firma x või on Skandiumil ka hiljem mingi „osalus“?
2) Kas panna ühisrahastuses olev portfelli väärtus varade hulka või siis panna varade hulka, mida ise ei saa kontrollida või siis lihtsalt raha hulk tootlusega y, varade ostmiseks?
roosaare
Hetkel on plaanis 1 korrus Scandiumile endale jätta. Paneele hakkab haldama eraldi OÜ, mis müüb majale elektrit. Muidu tuleb ikka korteriühistu ja ühistu siis otsustab, et kellelt maja üldhaldust tellida.
Mina olen oma net worthis ühisrahastuse varasid arvestanud nii, et see summa mis sisse olen pannud, loen varaks.
Eido
Ahjaa, tuli veel meelde see, et üks võimalus on teha tööd ca 480 kuud (40 a.) ja kõrvale mitte midagi panna, sest kõik mis on käes on minu oma+lisaaeg ja saada tulemuseks, näit. mis ta täna on, no 350€-450€ passivne pension (seda maksame ka ise solidaarselt ju hetkel kõikseemees jupi kaupa juurde). Ma valisin endale ise teistsuguse tempo (enda tempo, see on hea tempo, kuna ei pea teistele midagi tõestama) ja tegin selle keskmise pensioni ära ca 17 kuuga. Eks igaüks vaatab ise, kuidas saab. Kui nüüd peaks inimene siiski pensionile minema ja tahtma pensionit välja võtma hakata läbi kindlustusfirma, siis passiivne tulu suureneb päeva pealt kahekordseks.
PS. nüüd on ka sõber liitintress kenasti abiks.
TK
“350€-450€ passivne pension …..ja tegin selle keskmise pensioni ära ca 17 kuuga.”
Lihtsalt huvi pärast küsin, et kas see keskmine pension on sul nö. ühisrahastuse “pension” või midagi pikaajalisemat ja püsivamat ?
Hea meelega loeks lähemalt, kuidas nii kiirelt selline pension tekitada.
Eido
Rahakratt tegi ca 24 kuuga 500€/kuus, see teeb umbes sama suurusjärgu. Loe, mida Jaak ja Rahakratt kirjutavad ja võta üks väike jupp sellest ja hakka minema ning tee paremini ja saadki kena tulemuse ka piisavalt kiiresti (esimesed 10000 tundi on rasked, siis läheb kergemaks). Mul on eelnevalt ja käimas ettevõtlusega tegelemine, kust siis jõudumööda seda raha ka aeg ajalt sinna passiivsesse suunata saab (nüüd jälle suunan sinna aktsiivsesse ka, muidu jääb vaeslapseks). Tegelikult tiksub 1 kinnisvara ka juba ligi 10 aastat, lihtsalt nüüd on rohkem keskendunumalt lähenetud (mõtteid koondanud), et see rohkem toodaks (20 aastaga tiksub päriselt kätte). Nüüd siis jälle 2 kinnisvara, kuhu peab siis ka raha juurde sisse panema, et tööle hakkaks (iga asi omal ajal, elu on näidanud, et asjad võtavad rohkem aega, kui algul planeerid). Põhiline, mida tegema peab, on töö. Ka investeerimine/lugemine on moel või teisel töö (viimasel ajal on selle ajalise ressursiga üsna kitsas käes), ega raha ise laua sahtlist investeeringusse hüppa, tuleb ikka aidata ning ega raamatus kirjutatud tekst ka pähe karga, kui panna raamat padja alla. PS. Tuli meelde, kuidas kunagi sai töötukassale äriplaani kirjutatud mitmeid kordi, et saaks stardirahaga kiiremini minema, kuid nemad suutsid ikkagi välja nuputada iga kord, et ettevõtlusega pole mõtet tegeleda. Kui oleksin neid kõiki uskuma jäänud, siis poleks jõudnudki kuhugile, ka sinna 17 kuuga keskmisele pensionile (kas nemad on sinna jõudnud nii kiiresti?). Lisaks sellele on meil lastega pooleli päris rahaga päris mäng 1-12 klassini, kus reegleid aegajalt muudetakse, nagu päris elus. Huvitavaks läks siis, kui ühel kuul oli aktiivne taskuraha 0€ (esimene krahh) ja kogu taskuraha läks investeerimisse (ega see eriti lastel tuju ei tõstnud algul – nüüd saavad aru küll, kuidas sõber liitintress neid aitab (see annab neile ka julgust sünnipäeva raha tööle saata), s.t. nad pole enam üksi). Nüüd on mäng edasi liikunud ja nad saavad iga kuu juba aktiivse taskuraha asemel sama palju või natuke rohkem juba passiivselt (kohe on tulemas teine krahh, kuna reegleid muudetakse kogu aeg, nagu päriselt). Krahhid jätavad tegelikult kogu aktiivse taskuraha alles ja nüüd veel lükatakse osa passiivsest taskurahast veel mingisse klubisse. Lastel pole sellist piirangut, et peab 12% aastas tegema, neil lihtsalt ei ole sellist takistust ees ja nad võivad kindlasti rohkem teha või siis vähem (neilt võib saada aeg ajalt häid mõtteid, mis on tulnud ilma takistuste peale mõtlemiseta – lase mõtetel lennata).
Ursel
Kui kellelgi pakub huvi rikkuse (jõukuse) tasemeid võrrelda:
http://www.investopedia.com/financial-edge/0912/which-income-class-are-you.aspx