Kuidas teenida 10% tootlust?

Olen Rikkaks saamise õpikus ja mujal ka rääkinud, et investor võiks eesmärgiks seada 10% tootluse. Viimasel ajal olen saanud aga kirju, et kuidas siis reaalselt tänasel päeval seda 10% tootlust saavutada, kui isegi Inbank ei maksa enam hoiusele intressi rohkem kui 2,25%. Vaatamegi mõningaid võimalusi. Ütlen etteruttavalt ka ära, et tegu ei ole soovitusega kuhugi investeerida ja tulemuste eest ma ei vastuta 😉

Panin Googlisse ka otsingusse, et “kuidas teenida 10% tootlust” ja üks esimesi vastuseid mis tuli, oli minu enda artikkel Õpetajate lehes “Kuidas teenida risikivabalt 18% aastatootlust“. Sellest võikski alustada ja sealt seda tootlust ehitama hakata. Ehk siis, kui Sul on mingeid kohustusi, mis on suuremad kui 10% aastas, siis maksa need ära ja oledki tootluse kätte saanud. Mida aga teha siis kui Sul on kõik kallid laenud makstud? Loogiline oleks hakata edasi mõtlema, et ehk leiad kellegi teise, keda hädast välja aidata. Oletame, et Sinu vennal või õel on krediitkaart intressiga 18% ja sellel on paartuhat eurot jääk. Võite omavahel 10% (või ka 12 või 15) juures kokku leppida ja saate mõlemad parema tulemuse, kui see, et üks maksab pangale 18% intressi ja teine hoiab oma raha pangas 1% intressiga. Muidugi tuleb siinkohal aga arvestada riski, et kui midagi hapuks läheb (näiteks jääb vend töötuks), siis kaotad lisaks rahale ka hea läbisaamise sugulasega. Lisaks pidavat tänupüha kalkun kuidagi kehvemini maitsema, kui üks vend teisele võlgu on (Dave Ramsey väitel).

Mõtleme aga siit edasi. Oletades, et me ei taha võtta 100% oma venna maksevõime riski oleks hea mõte leida ühe suure laenaja asemel hoopis 100 või 1000 väiksemat laenajat. Ehk siis olla justkui ise pank. Selleks on hea kasutada P2P laenuportaalide abi, mis võimaldavadki investeerida laenudesse (näiteks Bondora ja Omaraha, Lätis ka Mintos ja Twino). Muidugi ei tee nad seda tasuta ja teatav osa tootlusest liigub investorilt vahendajatele, kuid samas muutub laenude andmine oluliselt lihtsamaks ja ka hajutamine võimalikuks.

Eelnevast tulenevalt ongi esimene koht, kus on 10% tootlust jahtida, erinevad laenuplatvormid. Muidugi on ka siin riskid – ühelt poolt platvormi risk (seda saab vähendada platvormide vahel hajutamisega) ja teisalt üldine majanduslik ja juriidiline risk. Hetkel julgen siiski väita, et 10% tootlust peaks olema võimalik platvormide vahel hajutades kätte saada küll. Intressid on küll ajas alla tulnud, kuid kui mõelda, et raha läheb 20% kuni 200% intressiga välja, siis võiks ju täiesti loogiliselt eeldada, et isegi pärast tegevuskulusid ja laenukahjumeid võiks sealt ka midagi alles jääda. Ka mõned HLÜd pakuvad 10% juures olevaid tootlusi (reeglina on muidugi ka nende ärimudel seotud kiirlaenudega). Näiteks rahahoius pakub 8% ja Ere 9%. Need hoiused pole kuidagi garanteeritud ja seega on riskantsemad kui näiteks Inbank.

Teine koht 10% tootluse saamiseks on aktsiaturg. Eesti börsil on neli ettevõtet, mis on suutnud investoritele pakkuda pikaajalist 10% ületavat tootlust – Tallinna Kaubamaja, Merko Ehitus, Tallinna Vesi ja Harju Elekter. Muidugi sõltub börsil väga palju ajastamisest – ostes aktsiaid 2007, oled ilmselt siiamaani miinuses, ostes aktsiaid 2009, oleksid peaaegu kõigega plussis. Sellest tulenevalt on hea mõte oma oste ajas hajutada. Balti börsil jälgiks ma eelkõige aktsiate dividende – kes pole suutnud neid maksta, pole reeglina suutnud ka aktsionäride vara kasvatada (case in point, Baltika!). Hetkel on võimalik aktsiaid soetada 5-6% tootluse juures, nii et 10% kogutootluse saamiseks peab eeldama ka aktsiahinna edasist tõusu. Eks see sõltub paljuski ettevõttest, kuid näiteks Tallinki aktsiasse investeerides eeldan ma pikaajaliselt hetke hinna juures teenida kindlasti rohkem kui 10% tootlust. Elame näeme. Kes investeerib indeksitesse, siis 10% tootlust on veidi keerulisem saavutada, kuid selle eest on ka riskid väiksemad. Pikaajalisele tootlusele annab olulise lisatõuke võime börsikrahhide ajal turule värsket raha paigutada. Ma ise investeerin näiteks Berkshire aktsiasse eeldusel, et saavutan sealt 10 aasta raames 10%+ tootluse. Selleks peab ettevõtte turuväärtus 10 aasta pärast olema 830 miljardit dollarit (eeldusel, et vahepeal dividende ei maksta ja aktsiaid tagasi ei osteta).

Kinnisvaras 10% tootluse saavutamine eeldab kas haldussuutlikkust või finantsvõimendust. Reeglina mida väiksemad korterid ja mida väiksemas asulas, seda suurem üüritootlus. Kuulsin näiteks, et Valgas pidi üüriäri käima stiilis: “ostad 1000 euroga korteri, teed 1000 euroga remondi ja üürid 100 eurot kuus välja”. Siia muidugi tuleb lisada veel, et “ja müüd 1000 euroga hiljem maha”. Ehk siis riskid ja haldusrõõmud on väikelinnades suuremad. Sama lugu kehtib ka Tallinna ja Tartu mikrokorterite kohta. Võib juhtuda, et üürilist on raske leida või siis temast hiljem jälle raske lahti saada 😉 Kindlasti pole tegu passiivse investeerimisega. Laenuraha võimaldab tootlust tõsta (see kehtib tegelikult ka kahe eelmise kategooria kohta), kuid suurendab jälle riske, et kui midagi pekki läheb, siis läheb täiega.

Kokkuvõttes, päris riski- ja jamavaba kohta, kuhu kindlalt oma raha 10% teenima panna, ei ole. Veidi tuleb ikkagi riskida, hajutada ja projekte uurida. Aga veidi järele mõeldes on see ju täiesti normaalne. Miks peaks keegi Sulle maksma 10% riskivaba intressi, kui minu 30 aastane kodulaen maksab mulle hetkel 1,8% ja pangad annavad ettevõttele laenu 2,5% intressiga? Ja isegi maailma edukaim investor peab nägema kurja vaeva, et seda 10% saavutada. Siit tuleb muidugi ka paradoks, mis teeb Sinule ja minule investeerimise lihtsamaks Buffetti ja teiste gurudega võrreldes. Mida vähem raha, seda lihtsam on kõrge intressiga raha liitintressitada (vägivaldselt eestindatud ingise keelne verb to compound).

Ja lõpetuseks, olulisem kui 10% tootlus, on vältida -100% tootlusi. Ehk olla ettevaatlik igasuguste kiirelt-rikkaks skeemidega.