Täna käisid meil siis kodus jälle üle hulga aja päkapikud ja poetasid Jakole sussi sisse auguraua. Pool tundi hiljem oli Maria töölaual lebanud diplom lumehelbekujulisi auke täis… Kuigi aknast välja vaadates ei osaks seda arvatagi, on kätte jõudnud jõulukuu. Novembrile tagasi vaadates tuleb tunnistada, et kuu läks seekord kuidagi eriti aeglaselt ja sinna mahtus päris palju.
Ilmselt tuleks kuu kõige olulisemaks sündmuseks lugeda Kinnisvaraga rikkaks saamise õpiku valmimine. Nagu pildilt näha, sai minu töölauast sujuvalt postkontor ja kogu pere (vanaema pealekauba) oli ametis raamatute postitamisega. Kokku läks meie näppude vahelt läbi enam kui 600 raamatut ja selgus, et see tähendas oluliselt rohkem tööd kui oleks ette kujutanud. Aga ma ei kurda, väga tore oli jõuluvana mängida ja lisaks saime sellega rahaliselt kaetud ka detsembris-jaanuaris toimuva puhkuse. Senine tagasiside on olnud ka päris positiivne (kuigi oleme tuvastanud ka esimese kirjavea). Algselt olin ma veidi solvunud kui inimesed ütlesid, et “nii arusaadavas keeles raamat, hea lihtne lugemine” aga tegelikult on see ju siiski kompliment! Kui raamat on nii keeruline, et seda keegi lugeda ei viitsi, pole sellest ju ka suurt tolku!
Lisaks raamatute postitamisele jõudsime Kallega saada käe valgeks ka raamatuesitlejana. Tunnistan ausalt, et algul olin ma päris hirmul. Kohapeal selgus, et Rahva Raamatu töötajad olid meie eest kõik korraldusliku poole juba ära teinud ja meie Kallega saime lihtsalt juttu puhuda ja shampust juua. Kokkuvõttes oli väga tore õhtu, seda enam, et mul oli samal päeval ka HTG töövari Mariann kaasas ja mul oli hea meel, et ta sai ka midagi muud näha ja teha kui marke kleepida 😉
Veel tasuks novembrist ära märkida osalemine Peeter Pärteli korraldatud Kinnisvarakoolitusel. Sain sealt päris mitu uut tuttavat ja tore oli ka vanade tuttavatega pikemalt juttu puhuda. Kolm päeva olime puhtalt kinnisvaralainel ja see aitas tegelikult päris hästi kaasa, et ka enda kinnisvaraportfell ja tulevikuplaanid läbi mõelda. Peab ka ära mainima, et aastaga on toon läinud postiivsemaks ja seega oleme jõudnud sammukese buumi tipule lähemale. Kui eelmisel aastal oli õhus ärevus ja hirm ja mitmed esinejad olid oma korterid müüki pannud, siis seekord jäi kõlama mõte, et “ehk jõuab ühe kortermaja ikka veel enne krahhi ära arendada”. Nõustuti, et majandus üldiselt jahtub, kuid odav intress ja kasvav palgatase hoiab kinnisvaral tuld all. Elame-näeme.
Aga asja juurde ka. Kiire kokkuvõte, mis novembris erinevates varaklassides toimus.
Alustamegi seekord kinnisvarast. Taaskord ei toimunud suurt midagi 😉 Maksime ligi 4000 euro eest laene tagasi ja esitasime Swedbanki Stroomi korterite refinantseerimisplaani. Oleme aasta jooksul kõik sealsed 18 korterit korda teinud ja välja üürinud (müts maha Kalle ees!) ja hetkel toodab see portfell rahavoogu veidi enam kui 4000 eurot. See kannataks ära veidi suuremat laenu kui olemasolev 200 000 eurot. Sellest ka refinantseerimisplaan. Lisaks saaks siis tagasi maksta omanike poolt suurema intressiga sisse laenatud raha. Kuu lõpus sai uuele üürnikule välja üüritud ka meie kõige esimene korter Kopli tänaval – seekord üüriks siis 360 eurot. Arvestades, et korteri ostmisele ja renoveerimisele kulus meil kokku umbes 33 000 eurot, siis on praegune üüritootlus päris muljetavaldav (13%). Lähemalt võib sellest korterist lugeda KV-õpikust lk. 23-29.
Laenuäris oli suhteliselt passiivne kuu – andsin välja kaks laenu otse ja mõned laenud läbi Omaraha ja Mintose ka. Üks äramärkimist vääriv nüanss ka – üks laen läks suitsusaunasinki valmistavale ettevõttele ja lepingutasuna tuli mulle postiautomaati hoopis suurem kogus suitsusinki. Kogus oli selline, et sõime seda terve nädala ja jätkus ka sugulastele. Nii, et aitäh! Kes soovib jõuludeks ehedat kodumaist sinki või põrsast tellida, siis kiirustage tellimusega, sest nõudlus on suur!
Teise laenuga toetasin terase importi Eestisse, nii et ehk satub minu postkasti peagi ka mõni teraskang 😉
Muuseas, Citadele pangast laenu võtnud pidid saama igal aastal sünnipäevaks pangalt suure tordi…
Bondorast võtsin taaskord vaba raha välja, kuu jooksul laekus mulle intresse 707 eurot. Hapude laenude summa kasvas minu andmetel kõigest 50 eurot, kuid peab tunnistama, et Bondora on selle summa nägemise keerulisemaks teinud ja nüüdsest kuvatakse statistikalehel hapu summana üksnes tänaseks maksmata põhiosa, mitte kogu laen. Mainin ära, et oma excelis tõmban ma ikka kogu laenu punaseks kui paar kuud makseid pole laekunud. Aga see selleks. Korraks tekkis mul isegi mõte panna proovi mõttes Bondora laenumasin uuesti käima ja vaadata kuhu ja kuidas need laenud siis lähevad. Taavi Pertmani artikkel aga tõmbas mul taaskord hoogu maha ja niikaua kuni ei saa mõistlikult investeerida üksnes Eesti laenudesse, pole plaanis seal ka raha välja anda. Omarahas toimus taaskord vaikne tiksumine, seadsin küll investeerimistingimuse liberaalsemaks (annan nüüd taaskord laenu ka 800-900 skoorile), kuid välja läks kuu aja jooksul endiselt vaid alla 1000 euro. Täpsemalt siis 930 eurot. Intressi teenisin 345 eurot ja laenukahjumeid 25 eurot. Pole midagi teha, mulle meeldib süsteem, kus saad igakuiselt oma kahjumi kätte, mitte ei pea jääma ootama mingit müstilist tulevikus toimuvat taastumist. Kuigi teisel juhul võib Su tootlus olla isegi suurem. Aga võib ka mitte olla. Tundub, et minusuguseid on veel ja see seletab ka Mintose ja Twino populaarsuse kasvu – inimesed on pigem nõus 12% tootlusega koos tagasiostugarantiiga kui oodata punases laenude taastumist. Eraisikule on see tagasiostugarantii ka mõistlikum, sest makse peab vähem maksma. Mintosest laekus novmbris intressi 54 eurot ja endiselt keerleb mul seal 5000 eurot. Ahjaa, kes veel Mintost ei kasuta, siis liituge minu lingi kaudu, saan iga uue investori eest 5 eurot kommiraha!
Aktsiad olid novembris ilmselt minu jaoks kõige tegusam varaklass. Mulle laekus Merko kapitalitagastus summas 920 eurot ja IB kontole laekus dividende kogusummas 76 eurot (Potash ja Apple). Ostsin kuu jooksul juurde 50 Apple aktsiat (hinnaga 116 ja 114 dollarit) ja 50 Berkshire aktsiat (hinnaga 132,15 usd). Samas panin viimased LHV kontol olnud 200 BRK aktsiad müüki (134,5 ja 133 dollariga) – nüüd on mul LHV kontol üksnes Balti aktsiad. Kokkuvõttes sain LHV-s Berkshirega kahjumit ligi 700 eurot, seda eelkõige tänu dollari tugevnemisele (olin aktsiad kontole ostnud 142 ja 137,8 dollariga). Teenustasudeks kulus ka 100 dollarit, sellega oleks saanud IB-s osta siis 20 000 BRK aktsiat. Ostsin juurde ka 20 000 Tallinki aktsiat hinnaga 0,81-0,85. Kokku on Müügigurul nüüd 30 000 Tallinki aktsiat. Eraisikuna müüsin 1000 Tallinna Vee aktsiat ja ostsin ka selle eest algselt Tallinkit, kuid kuu lõpus panin selle siiski müüki ja vähendasin selle raha eest oma võimendust.
Novembris tuli välja ka SAF Tehnika dividendiettepanek – ettevõte maksab detsembri lõpus aktsia kohta dividendi 0,34 eurot. Sealt tuleb Müügigurule siis selle aasta suurim dividendisaak – 3400 eurot.
Päris mööda ei saanud ka kasiinost – ostsin endale pikaajalise spekulatsioonina 500 SUNE aktsiat IB-sse hinnaga 3,36 dollarit. Loogika siis selles, et kui ettevõte jalad alla saab, siis võiks aktsia hind mitmekordistuda. Kui ei, saab selle raha maha kanda. Tuleb tunnistada, et sellel aastal pole eriti hästi kasiinos läinud – nii NADL, SDRL kui ka nüüd SUNE on hetkel sügaval punases. Aga lohutan ennast, et vähemalt ei pidanud ma nende panuste tegemiseks tasuta alkoholi tarbima, nagu Vegases kombeks.
Detsembris on tore komme ka üksteisele head teha. Kutsun siinkohal kõiki lugejaid üles jätma ära üks väljas söömine kuus ja selle asemel teha püsiannetus Toidupangale, et ka Sinust kehvemal järjel olevatel peredel oleks veidi rohkem toitu laual. Kui iga lugeja teeks püsikorralduse 5 eurot kuus, oleks Toidupangal juba pool vajaminevast rahast koos!
Ahjaa, viimane aeg on ka mõtlema hakata jõulukinkide peale. Teatavasti on parim kink raamat ja mis saaks veel parem olla, kui saada hea raamat hea hinnaga 😉 Seega rõõmusta oma sõpru värske kinnisvararaamatuga või veelgi parem, osta 30 eurot maksev komplekt mõlemast Rikkaks saamise raamatust. Kirjutan sinna pühenduse sisse ja panen SmartPostiga Sinu poole teele! Tellida saad siit.
roosaare
Kopeerin siia ka püsimakse andmed – on lihtsam teha seda!
Saaja nimi: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond
Saaja pank: LHVBEE22XXX AS LHV Pank
Saaja konto: EE627700771001368591
Summa: 10.00 EUR
Makse kirjeldus: Toidupank Jaak Roosaare
Viitenumber: 00260000029000000009
Ruudi
Sinu blogi kaudu olen ka mina leidnud tee mintose ja tweeno juurde. Ja olen endale mõlemas ka konto teinud. Neid aga lähemalt uurides tekkis kerge “paranoia” ja kahtlus, et kui miski on liiga hea, et olla tõsi, kas ta ka siis on tõsi. Peamine mure seisneb selles, et mis juhtub garanteerija potentsiaalse defaulti korral. Kas laenuandja on nende laenude kaasomanik või ta sisuliselt finantseerib garanteerijat? Kuna garanteerijad annavad tagasiostu garantii, siis peavad nad ilmselt investoritelt saadava raha enda buukis üles võtma kui kohustuse (sama nagu regressiga faktooring). Kui peaks juhtuma, et laenuvõtja ja garanteerija mõlemad samaaegselt defaultivad, kas siis tagatise müügist saadava raha eest kaetakse kõigepealt laenuandja nõuded või lähevad need pankroti pessa ja investorid peaksid seda sealt taga ajama hakkama peale seda, kui tagatud nõuded on rahuldatud? Ehk oled Sa selle kodutöö juba teinud ja tahad seda jagada? Kui mitte, siis pean ilmselt ise ühe lepingunäidise “kapsaks” lugema. PS! Peale konto avamist helistati mulle mõlemast firmast ja oma paranoiale ma sealt vastust ei saanud, kuna need härrad seal ei saanud küsimusest hästi aru ja püüdsid mulle selgeks teha, et “relax mister, its all risk free”.
roosaare
Tore, et keegi seda lähemalt uurib. Ma ise pole suuri summasid sinna paigutanud ja arvestan, et see “garantii” võib igal ajahetkel ka ära kaduda. Sisuliselt Sa ju laenad raha CreamFinancile või Mogole lihtsalt odavama intressiga kui nemad seda edasi laenavad ja kui Mogo õhku lendab, siis istud ise nende laenude otsas. Juriidiliselt olen ma aru saanud, et ma ikkagi ostan need laenud endale ja kui hapuks lähevad, siis ostetakse mult tagasi.
Taavi
Mis intressiga Omarahas laene välja annad? Oled intressi ajapikku alandanud, et rohkem laene välja läheks? Mis Omaraha tootluseks näitab?
Parimat
Teet
Sama küsimus mis Taavil
roosaare
30-34% bruto. Olen alandanud. Välja enam eriti ei lähe, mingi 4 laenu 10 päeva jooksul. XIRR näitab 27%.
Sander
Väga sisukas ja huvitav ülevaade taaskord!
Küsiksin ka veel Omaraha kohta. Kas Sul lühema perioodiga laene ka välja läheb (6 kuud kuni 1aasta) ja kui jah, siis mis intressiga? Kuna seal järelturgu pole, siis ei tahaks väga pikaks ajaks raha kinni panna.
Miks Sa otsustasid kehvema skooroga laenudesse ka uuesti investeerima hakata?
roosaare
Väga mitte, 90% on ikka 5 aasta omad. Lugesin kellegi blogist, et see 800-900 skoor oli ka ok olnud.
Rahakratt
Meeldiv lugemine ja raamatu esitlus oli hea! Ma siiamaani toitun nendest esitlusel pakutud Oravakese kommidest, millest omal taskud täis panin. Puhtalt süümekate pärast lähen nüüd ostan omale ka su uue raamatu.
Margo
Väga huvitav ja hariv lugemine. Milline on sinu seisukoht Hoiu- ja Laenuühistute osas? Näiteks Rahahoius ja sarnased, kes pakuvad 12% intressi hoiuselt.
Aarne
Vahepeal mainisid, et huvi osta Siauliu Bankas aktsiat. Kas ei ostnud, liiga suur risk? Või ei ole saada head dividendi?
Richard
Tekkis selline küsimus, et mille põhjal otsustasid Tallinna Vee aktsiat praegu müüa?
Kas usud, et hind võib lähiajal langeda või olid põhjused mujal?
Tervitades.
roosaare
Oli vaja raha muuks otstarbeks ja osakaal portfellis liiga suur.
Andreas
Ruudi, kui oled läbitöödelnud Mintose ja Twino lepingud, siis ootaksin ka huviga mis seal tegelikult on ja võiksid siia ka postitada, kui mahti saad 🙂
Jaak,sa ise ei plaani Twino platvormil investeerida?
roosaare
Ma endiselt ootan juba nov keskel lubatud juriidiliste isikute võimalust seal.
Meelis
Tänud raamatute eest! Hea lugemine , abiks uute suurte sihtide seadmisel!
Olavi
Kas omarahas maksad ka portaalile mingit boonust, et investeering kiiremini toimuks?
roosaare
Ei ole maksnud