Käes on juba sügav august, kuid juuli kokkuvõtet pole ikka veel kirja saanud. Üks põhjus selleks on asjaolu, et juuli lõpus sai blogi uue kuue ja kolis wordpressi serverilt ära. Sellega seoses vabandan juba ette kõikide apsakate ja viperuste eest, mis juba olnud või veel tulemas. Ka uue lehe kujundus ei ole veel sugugi valmis – tuunime jätkuvalt kujundust kenamaks ja fonte loetavamaks. Samas lubati augusti algusesse ilusaid ilmu ja seega ei tahaks liiga pikalt aega arvuti ekraani taga raisata. Tegelikult on ka tänane postitus tehtud Hiiumaal Pihla talus, kus muuseas on päris kange koduõlu ja rasvased lestad.
Tegelikult on ka kõrvalolev pilt päris augustist, nimelt osalesin nädalavahetusel oma elu esimesel triatlonil Pühajärvel. Juulikuud sobib see iseloomustama siiski hästi, sest vähemalt pool juulist elasin hirmuga selle võistluse ees ja üritasin vaheldumisi veel trenni teha ja võistluseks puhata. Tuleb siiski tunnistada, et päev enne starti analüüsisin oma ettevalmistust ja jõudsin järgmiste tõdemusteni:
1. Ujumine – suutsin juunis-juulis käia ujumas kokku kahel korral. Esimesel korral ujusin umbes 300 meetrit ja olin suht läbi, teisel juhul tuli ehk 500 ära aga siis olid ka krambid jalas. Ehk siis polnud kunagi järjest kilomeetrit ujunud.
2. Ratas – olen 2015. aastaga sõitnud veidi üle 3500 kilomeetri ja ratta pärast eriti ei põdenud. Välja arvatud fakt, et alates juunikuisest rattamatkast on vahest põlv kusagil 70-80 kilomeetri peal valutama hakanud.
3. Jooks – siin olin ma kõige rohkem hirmul. Käisin juunis-juulis kokku vist neljal korral jooksmas ja igal korral oli enne 5. kilomeetrit kas põlved või achilleus nii valusad, et jätsin jooksu pooleli. Ainuke kord kui ma 10 km reaalselt suutsin ära joosta, oli USA-s juuni alguses masina peal. Asfaldil või kruusal hakkasid jalad siiski valutama.
Seega kokkuvõttes tabasin ennast umbes samasuguselt mõttelt nagu tüüpiline mitmendat suve raamatumüüja pärast esimest tööpäeva – “kurat, oleks võinud ikka rohkem trenni teha!”. Aga lohutasin ennast, et ilmselt on minusuguseid diletante veel ja vähemalt viimaseks ei jää. Kohapeal muidugi selgus, et liiga palju triatloniga varem mitte kokku puutunud inimesi stardist ma ei tuvastanud – olin üks vähestest, kellel puudus triatlonikalipso ja rattaparklas oli ka lisaks minu rattale ehk vaid paar ilma sarvedeta ratast. See eest oli aga metsikus koguses kettaid, voolujoonelisi karbonraame, sisse-ehitatud joogisüsteeme jms. Sain taaskord kinnitust faktile, et triatlon on spordiala, kuhu annab lõputus koguses raha uputada (näiteks müüdi mulle 5 euro eest rihm, kuhu sai oma numbri kinnitada). Aga see selleks.
Kokkuvõttes aga ei olnudki nii hull – ujusin vaheldumisi krooli, konna ja selili ja päris viimasena veest välja ei tulnudki. Rattasõit oli mõnus ja sain igal ringil ikka mõnekümnest triatleedist mööda ka (nagu sõber Erki oli enne starti mind lohutanud, on päris mõnus tunne sõita oma suvalise maantekaga spets-triatlonirattast nagu seinast mööda). Ja kuigi jooksu alguses olid jalad krambis, siis vaikselt läks olukord paremaks ja lõpuks ei olnudki nii hull. Kokku tulemuseks 4:45 ja viimaseks ei jäänudki! Üks 100-st eesmärgist sai siis jälle tehtud!
Aga räägime rahaasjadest ka. Juulis juhtus palju põnevat. Ilmselt suurim samm minu jaoks oli Interactive Brokersi konto avamine. Asusin algselt seda looma ettevõttele, kuid pärast paaripäevast ponnistust jätsin asja katki ja otsustasin eraisiku kasuks. Põhjuseks siis e-mail, kus sooviti saada kuut erinevat dokumenti, millest suurimat peavalu valmistas mulle ettevõtte põhikiri, mis lubaks kasutada võimendust (“The document must clearly authorize the applicant to conduct margin trading. Please circle and bold the authorization language.”). Lisaks oli vaja mingit kommunaalteenuse arvet, kuid mu ettevõte asub minu koduaadressil ja seega ühtegi kommunaali siia firma nimele ei tule. Nii jäigi firmale konto tegemine pooleli ja tegin konto hoopis eraisikule. See käis kiirelt ja kergelt, aega läks umbes 15 minutit ja saata oli vaja pilt passist ja kommunaalarveks sobis Starmani PDF arve. Hetkel ootan maksuametist endiselt vastust, kuidas investeerimiskonto süsteemi oleks õige kasutada IB konto kaudu investeerimisel. Plaan (ja kunagine vestlus Tark Investori foorumis seda ka kinnitas) on teha eradi LHV konto ja see siis lugeda investeerimiskontoks maksuameti jaoks. Muidu aktsiatega juulis ühtegi tehingut ei teinud, mulle laekus Silvanolt 2000 eurot dividendi ja sellega aktsiate varaklassis tegevus piirdus.
Välja antud laenudes oli parajalt aktiivne kuu – üle hulga aja tuli raha rohkem koju tagasi kui välja läks. Kokku laekus mulle hüpoteeklaenude põhisummasid enam kui 100 000 euro ulatuses ja välja laenasin vaid kaks uut laenu kokku 32 500 eurot. Seega läks minu passiivne tulu väiksemaks, kuid samas sai ka enda laenukoormust vähendatud. Nüüd augusti alguses annan veel ühe 12 000 eurose laenu ja kuu lõpus ostan LHV-lt tagasi oma OEG aktsiad. Kandsin 2000 eurot ka Mintose keskkonda ja laenasin kiiresti 50 ja 100 euro kaupa välja. Intressid on seal küll madalamaks läinud, laenud läksid välja 12,5-11,5% vahemikus.
Bondorast kandsin taaskord raha välja, ligi 2500 euro väärtuses. Juulis laekus põhiosa 1511 eurot ja intressi 934 eurot. Punasesse läks juurde laene 356 eurot ehk siis vahelduseks jälle positiivse tootlusega kuu. Omarahas laekus 448 eurot põhiosa ja 325 eurot intressi, raha läks välja nii aeglaselt, et uut raha ei pidanudki sisse kandma ja kuu lõpus oli raha veel kontol üle ka. Kogu juuli jooksul läks välja vaid 470 eurot, mis on kõige aeglasem tulemus. Ilmselt peab kas intressi langetama või riski juurde võtma. Kaldun pigem intressi langetamise suunas 😉
Kinnisvaras oli põhiline tegevus Airbnb valdkonnas – Haapsalu korteris oli liiklust isegi liiga tihedalt ja kuu lõpus panime ka oma enda kodu Airbnb lehele üles – saime eile ka esimese broneeringu augustisse. Üürikorterid tiksusid stabiilselt ja taaskord sai jälle ligi 4000 euro ulatuses pangalaenu tagasi makstud.
Lisaks jääb 2015. aasta juulit meenutama veel minu esimene kogemus Viljandi Folgilt. Ütleme nii, et midagi nii ägedat ja emotsioone tekitavat sellest suvest ei meenugi – panime Mariaga plaani paika, et järgmisel suvel oleme kogu festivali Viljandis (seekord olime üksnes reedese päeva). Oleme saanud ka omajagu ringi matkata, SUP-i lauaga merd ja järve sõita ja muidu ka looduses akusid laadida. Oma Berkshire hiigelraamatu lugemisega olen jõudnud 700. leheküljeni (siinkohal abiks ka rohked vihmased ilmad). Juuli lõpuks sai enam-vähem lukku ka sügisel ilmuva kinnisvarast rääkiva raamatu algtekst.
Märt
Põlve kohta kontrolli oma hüppeliigese liikuvust, eriti kui achilleus ka valus on siis võib olla probleem hoopis hüppeliigeses.
Kui hüppeliigese liikuvus pole piisavalt hea siis läheb liiga palju survet põlvele ja põlv annab valuga teada, et sa teda ei koormaks, kuigi reaalselt põlvel midagi viga pole.
Vaata erinevaid ankle mobility teste googlest ja peaksid aru saama, kui üks hüppekas või hoopis mõlemad liiga vähe liiguvad. Probleem võib olla ka puusa liikuvuses aga hüppeliiges on rohkem levinud põhjus.
Teiseks küsimus, et miks just praegu OEG aktsiat osta?
roosaare
Olen OEG aktsiate tagatisel kasutanud repolaenu, augusti lõpus lõppeb laenuleping ja ostan aktsiad tagasi. Positsiooni suurendada hetkel pole plaanis.
roosaare
Ja tuli lõpuks ka vastus Maksuametist:
“Finantsvara (TuMS § 17.1 lõiked 2, 3) võib soetada ka EMP lepinguriigi või OECD liikmesriigi investeerimisühingu ehk maakleri kaudu. Kui tehing finantsvaraga tehakse maakleri, mis ei ole krediidiasutus, kaudu, siis tuleb finantsvara müügist saadud raha viivitamatult kanda LHV kontole (investeerimiskontole) ning finantsvara soetada üksnes LHV kontol oleva raha eest (TuMS § 17.2 lõige 1 punktid 1 ja 2). Kui on toimitud eespooltoodud kirjelduse kohaselt, siis ei pea maaklerile, Interactive Brokers, tehtud rahakannet väljamaksena deklareerima.
Lugupidamisega
Reet Mets
Maksu- ja Tolliamet”
Hajutaja
Jaak, väga hea blogi ja mõtted. Tundub, et juuli võid igati edukaks lugeda ja selle üle on ainult hea meel.
Küsin sinu arvamust (alustava) investori investeeringute hajutamise kohta. Inimene, kellel on võimalus kuus investeerida ca 500-700 eur. Mis on sinu seisukoht, kas pigem see summa igakuiselt paari instrumendi vahel ära jagada või “lasta ühte kaussi”, kuni seal on natuke tõsisem summa koos (nt paar tuhat eur) ja alles siis järgmist täitma hakata?
roosaare
Minu enda kogemus on, et 500-700 eurot kuus mahub ilusti ära Mintose, OmaRaha ja ehk ka Bondora keskondadesse ja aktsiaid pole vaja torkima hakatagi. Kui siiski on soov aktsiaportfell üles ehitada, siis kusagil 1000 eur peaks olema Balti aktsiate puhul min. summa tehingu jaoks. Kui aga ehitad globaalse portfelli, siis IB-s on teenustastu 1 dollar ja min. kuutasu (sisaldab tehingutasusid) 10 dollarit.
Eks see varade hajutamine ja oma portfelli kokku panemine on nii lai teema, et ühtset vastust pole siin kellelgi anda.
huviline
küsimus, et kui interactive brokersi konto ja lhv investeerimiskonto vahel liigub raha nö siis, kuidas tuludeklaratsiooni täitmine välja näeb? kas tuleb iga tehing ikkagi maksuameti lehel ettekanda või on seda piinarikast protsessi kuidagi võimalik vältida või mis lahendus sellele on? Üsna vaevarikas ja tüütu on see tegevus, et panna kõik usa turu tehingud euroopa keskpanga kursi järgi(mis tollel päeval oli) maksuameti blanketti. Vabandust ette ära oma võhiklikkuse pärast 🙂
roosaare
Eks targemad võivad kommenteerida ja kui raporti aeg, siis saan ennast ka kurssi viia, kuid esmapilgul on mul jäänud mulje, et kuni sealt raha välja ei kanna, siis pole vaja ka midagi eriti deklareerida – ehk siis maksuametit ei huvita sinu konkreetsed tehingud, vaid raha sisse- ja väljaliikumine investeerimiskontol. Näiteks kandsin ma 10 000 eurot oma LHV investeerimiskontole ja sealt raha edasi IB kontole. See, et ma seda 10 000 eurot nüüd seal IB kontol keerutan, ei tohiks maksuametit huvitada, nende jaoks on oluline, mis summa laekub LHV investeerimiskontole. Loodan, et sain sellest ikka õigesti aru.
huviline
Ahaa selge, kindlasti väärtuslik info selles suhtes ,aitäh. Tundub loogiline täitsa, ma ei ole teadmatusest eriti julgenud neid lahtreid seal täitmata jätta, ilmselt elu muutub vähe lihtsamaks nüüd tänud. Kindlasti kaalun ka IB konto avamist 🙂
Jaak.
Kui saladus pole, kui suur on Sinu Omaraha tootlus?
Ja milliste riskitasemega laenudesse investeerid? Olen Bondoras välja laenanud suhteliselt suure summa. Kaalun võimaliku alternatiivina Omaraha, endal eelnev kogemus puudub.
Ettevaatlikuks teeb foorumitest loetud Omaraha omanike ülbus, järelturu puudus, reeglite jooksvalt ümbertegemine (laenude tagasiostu muudatus mingi aeg tagasi, ei tea ju mis järgmisena ja kuidas).
Samas on ka Bondoral oma puudused, millest endal ka tunne et peaks natuke tagasi hoidma. Peale vanade portfellihaldurite sulgemist polegi uut raha lisanud. Sellest ka huvi muude portaalide vastu.
roosaare
Ma ise eelistaks hetkel vist hoopis Mintost. Seal on 10-14% intress aga tagatud autode või kinnisvaraga. Omarahas mul tootlus ca. 25% enne mahakandmist ja ca. 20% pärast hapusid laene. Aga mul oli välja antud ka kõrge intressiga (26%+ netointress) laenud, nüüd enam pole sellega välja ammu läinud, tõmbasin intressid madalamaks nüüd (20%). Nüüd läks paari päevaga 1000+ euri välja.
Aleks
Väga huvitav info @ IB vs investeerimiskonto. Ehk põhimõtteliselt võib IBs siis investeerimiskonto egiidi all kasvõi optsioone ja futuure treidida. Kuigi muidu need investeerimiskonto lubatud tehingute alla ei kuulu.
Selles mõttes, et mitte paha pärast, aga lihtsalt kui mõni selline tehing satub sisse, siis on jube keeruline seda maksuametile korrektselt kajastada. Ehk siis peaks optsioonide jaoks olema siiski eraldi IB konto, mis on seotud teise LHV kontoga (mis ei ole deklareeritud investeerimiskontona).. Kas IB võimaldab kahte kontot? Ühesõnaga enne kui näiteks optsioone ostma/müüma hakkad, siis uuri seda teemat
Joosep
Aleks, investeerimiskonto eesmärk on see, et IB keskkonnas olevaid üksikuid tehinguid ei pea kajastama. Kannad LHV-s olevale investeerimiskontole 10€, sealt IB-sse, keerutad seda seal ja kui tagasi kannad ning kasumi välja võtad, siis maksad tulumaksu.
Copy-paste LHV lehelt:
Mis on finantsvara?
Investeerimiskonto kaudu saab tulumaksu maksmist edasi lükata eeldusel, et tehinguid tehakse kindla finantsvaraga. Enamjaolt on selleks avalikult pakutavad väärtpaberid, investeerimishoiused ja investeerimiskindlustusega elukindlustuslepingud.
Väärtpaberite alla kuuluvad börsil kaubeldavad, aktsiad, võlakirjad, optsioonid, futuurid ja muud väärtpaberid; alternatiivturul kaubeldavad aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid; investeerimisfondide osakud; väärtpaberid, mille osas on tehtud avalik emissioon; teatud eriliigilised tuletisinstrumendid; rahaturuinstrumendid (lühiajalised võlaväärtpaberid).
Väärtpabereid võib investeerimiskonto süsteemis lühikeseks müüa. LHV poolt pakutav võimenduse süsteem on samuti aktsepteeritud, sest investeerimiskontol olev raha võib olla tagatiseks finantsvara ostmisel.
EL-i ja OECD riikide väärtpaberite omandamisel piiranguid ei tehta, muude riikide (India, Venemaa) väärtpabereid võib omandada, kuid sellisel juhul peab seda tegema EL-i või OECD liikmesriigi panga või investeerimisteenuste pakkuja vahendusel.
tim
Tere Jaak.
Kas Airbnb tulusid tuleb deklareerida?
roosaare
§ 16. Renditulu ja litsentsitasu
(1) Tulumaksuga maksustatakse tulu kinnis- või vallasvara või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõigusega või servituudiga koormamise eest.
Ehk siis tuleb jah. Kuigi ma usun, et ma olen ilmselt üks vähestest kes seda teha plaanib 😉