Möödunud laupäeval oli mul taaskord au esineda Peeter Pärteli poolt korraldatud intensiivkoolitusel aktsiatest. Kohal oli enam kui 100 investeerimishuvilist ja tagasisidet lugedes tuleb tunnistada, et mul õnnestus päris mitut inimest veenda, et aktsiad pole siiski nende jaoks. Mis tähendab, et tasus koolitusele tulla!
Samas tuleb tunnistada, et hoolimata minu ponnistustes seletada, et aktsiad ei ole varaklass mitte vara tekitamiseks, vaid pigem vara kasvatamiseks, sain ikka küsimusi, et kuidas optsioone kaubelda või mis maakleri juures oleks kõige parem päevakaubelda. Ja päris mitu inimest tulid rääkima, kuidas nad on ka aktsiatega tegeledes kooliraha maksnud ja kõigest ilma jäänud. Sellest tulenevalt oli minu eesmärk rääkida eelkõige mitte aktsiatesse investeerimisest, vaid ettevõtetesse investeerimisest. Sest mis see aktsia muud on, kui pisike tükk (loodetavasti) kasvavast ja kasumit tootvast firmast. Minu enda arengus investorina oli see eristus päris tähtsal kohal – aktsiakurss ei ole number iseenesest, vaid näitab ettevõtte väärtust (alati tasub aktsiahind aktsiate arvuga läbi korrutada, et saada kätte ettevõtte turuväärtus). Selline mõtteviis aitab kauplemise vältimisele ja pikaajalisele investeerimisele oluliselt kaasa.
Erinevalt eelmisest koolitusest kirjutasid seekord päris mitmed inimesed tagasisides, et nad said aru pikaajalise indeksfondi (näiteks VOO) investeerimise ideest ja plaanivad seda ka päriselt rakendada. Mul endal tiksub USA-s Southwesterni poolt loodud kasumijagamise fond, mis on investeeritud S&P500 indeksfondi. Ma ei pea igapäevaselt selle pärast muretsema ja pikaajaliselt (mul on see olnud juba kauem kui 7 aastat) on tootlus olnud päris korralik, kordades parem kui minu III samba fondil Eestis. Kellel pole aega ja huvi igapäevaselt aktsiatega tegeleda, siis valige üks kolmest investeerimisstrateegiast:
- Indeksfond VOO või VT või midagi sama odavat ja hajutatut. Ideaalis saab seda hoida LHV Broker kontol tasuta või siis neelata alla 0,3% aastas haldustasu. Raha tasub sinna paigutada iga kord kui 1000 eurot on kokku kraabitud ja kui võimalik, siis valida dividendide automaatne re-investeerimine.
- BRK-B aktsia sarnase ostugraafikuga nagu VOO – siis pole vaja ka dividendide pärast muretseda.
- Balti dividendiaktsiad a la Eino Juttikala. Riskiks on vähene geograafiline hajutatud, plussiks aga maksuefektiivne rahavoog.
Rääkisime ka võimendusest ja sellest, kuidas LHV Pank laenab aktsiate tagatisel 5,5% aasta intressiga. Kes iganes seda kasutada plaanib, siis on oluline ära märkida, et tegemist on väga ohtliku strateegiaga ja suurim viga mida tehakse, on see, et võimenduse eest ostetakse aktsiaid juurde. Kui üldse laenu kasutada, siis hajutatud portfelli ja muude varuks olevate rahaallikate korral. Ja ka siis tuleb jätta rohkem varu kui arvad.
Üldiselt on tunne, et turgudel on veel kasvuruumi – mingit optimismi ruumis küll ei paistnud ja pigem ootasid inimesed 2016. aastal toimuvat “suurt pauku”.
Ahjaa, mitmed osalejad olid veidi pahased, et Peeter nii palju rääkis ja vahele segas – aga see oligi ju tema korraldatud koolitus ja nagu me Kaidolt DISCi abil õppisime, siis D kvadrandi puhul tuleb sellega ka arvestada 😉
Aleks
Väga kasulik koolitus, tore, et Jaak ja Peeter said jagada palju praktilist kogemust!
Kas järgmine kord on võimalik arutelude arvu vähendada? Enamus inimestel polnduki midagi arutada. See oli kahjuks kasutu osa minu jaoks.
Arno
Kui üldse laenu kasutada, siis hajutatud portfelli ja muude varuks olevate rahaallikate korral. Ja ka siis tuleb jätta rohkem varu kui arvad.
Need laused jäid segaseks minu jaoks.
Roosaare
Peangi seda silmas, et ei maksa liiga uljaks minna sellega
Taavi Pertman
See võimendus on jah üsna libe tee, mis võib päris valusalt kätte maksta. Eriti andis tunda ilmselt kõigile, kellel flash crashi ajal (http://en.wikipedia.org/wiki/2010_Flash_Crash) positsioonid sees olid võimendusega ja siis tagatise vähenemisel korraliku kahjumiga aktsiad müüki paisati ning paari hetke pärast hind jälle algse koha peal tagasi oli.
Ütled, et soovitasid vaadata ettevõtte väärtust selle põhjal, et aktsiahind x aktsiate hulk. Huvi pärast küsin, et mis meetodi soovitasid ettevõtte reaalse väärtuse hindamiseks, et siis oleks ka sellest eelmisest korrutisest näha, kas hind on kallis või odav?
Targo
Kirjutad: “Ideaalis saab seda hoida LHV Broker kontol tasuta või siis neelata alla 0,3% aastas haldustasu”
Millistel asjaoludel seda tasuta saab hoida?
Roosaare
Minu andmetel on Broker ilma hooldustasuta.