Väga kerge on takerduda igapäevasesse rutiini ja tegeleda nende asjadega, millega Sa juba pikka aega oled tegelenud. Vaatad telekat, sõidad rattaga ja loed raamatuid, sekka mõni kinos käik ja väljas söömine. Mõnus ja harjumuspärane! Aga elu teeb ägedaks kui vahepeal sunnid ennast mugavustsoonist välja ja teed midagi, mis esmapilgul pole üldse Sinu teema. Näiteks lähed surfama või hoopis hotyoga trenni.
Sundisimegi ennast mõned nädalad tagasi Mariaga sõitma Sakust Piritale surfiklubisse, et ära proovida lauaga aerutamine ehk SUP. Maria oli seda korra varem proovinud, minu jaoks täiesti uus teema. Küll on aga mul 100 eesmärgi nimekirjas ära mainitud surfamine Uus-Meremaal – nii, et miks mitte algust teha siin samas Pirital. Ja kuigi ilmad olid juba jahedad, oli väga äge! Avastasime, et Pirita jõgi on täiesti omaette maailm ja kaob täiesti tunne, et oleksid Tallinnas. Saime teada, et umbes iga 3 tunni tagant tuleb laeva poolt tekitatud suur laine, mille otsas ma isegi pikali laua peal olles oskasin peakat (Märt ütles, et termin on nosedive) panna. Ja mis minu jaoks suurim üllatus – kogu see lõbu ei olnud üldse kallis! Ligi 2 tunnine matk koos kalipso, juhendaja ja varustusega (pluss hiljem dushi ja sauna kasutus) maksis vaid 10 eurot nägu. Käisime nädal hiljem veel ja seekord juba ilma juhendajata omal käel. Väga äge sport!
Teine põnev kogemus on kuumjooga (hotyoga). Minu esimene kokkupuude sellega oli käesoleva suve alguses Nashvilles, kui Maret meid Erkiga pool-vägisi Bikram joogasse viis. Nüüdseks siis tean, et see Bikram jooga on eriti karm versioon sellest kuumast joogast. Tallinnas saab kuumjoogat harrastada Arigato spordikeskuses ja kuna meie poeg käib samas kohas judos, siis on võimalik kaks asja ühendada. Olen tänaseks käinud juba neljal korral ja iga kord imestan, kuidas on võimalik, et ma üldse ei paindu (või noh, kuidas on võimalik, et kõik teised painduvad!). Ja jällegi – pole üldse üle mõistuse kallis – viimased kaks korda olen käinud 3 eurot kord ja muidu on võimalik osta 40 eurone 10 korra kaart.
Miks ma sellest nii pikalt kirjutan? Sest päris pikalt olen ma uued tegevused enda jaoks välistanud, sest “need on kallid, keerulised ja pole minu jaoks”. Tegelikult tasub proovida ehk hakkab meeldima! Ja kui ei hakka, pole ka hullu – maailmas on väga palju uusi asju, mida veel kogeda. Ja veel on põnev ja mõtlemapanev näha, et olen ikka teatud valdkondades täiesti koba.
Muidugi on tore tegeleda ka tuttavate tegevustega – näiteks pühapäeval toimunud Tartu Maraton oli väga mõnus. Sellist ajastus ilma osas annab ikka otsida! Oleks rada pikem olnud, oleks ehk ka 500 sekka suutnud sõita aga kahjuks lõppes rada enne ära 😉
Leave a Reply