Muljeid Tallinna Vee aktsionäride koosolekult

Käisin täna Tallinna Vee aktsionäride koosolekul senise juhatuse esimehe Ian Plenderleithiga hüvasti jätmas ja BBQ wrappi nosimas. Lisaks sai traditsionaalse ilusasti kujundatud aastaraamatu (seekord veidi väiksemas formaadis, aga noh, kasum oli ka väiksem). Mida head siis kõrva jäi? Nagu ikka, oli kogu koosoleku kõige oodatum osa Iani lõppsõna seoses konkurentsiameti vaidlusega. Seekord teatas Ian üsna väsinud näoga, et minnakse Hollandi arbitraazhikohtusse valuraha nõudma ja koosolekul loeti ette Alar Jõksi kiri, mis soovitas Eesti riigi vastu kohtusse minna. Väike positiivne noot jäi õhku seoses asjaoluga, et uueks ministriks on sots Urve Palo ja IRL on valitsusest minema kihutatud, kuid üldiselt oldi meeleolus, et mingit mõistlikku kompromissi saavutada ei õnnestu. Seega on õhus suhteliselt must-valge stsenaarium:

Kui Tallinna Vesi võidab, siis peab Eesti riik maksma praeguse seisuga ca. 50 miljonit eurot valuraha – see sisaldab saamata jäänud tulu 17,1% kumulatiivsest hinnatõusust (2011-2013) kuni aastani 2020. Kui üldse mingit hinnatõusu ei tule (konkurentsiamet võidab), on kogunõue 2020. aastaks hinnanguliselt enam kui 91 miljonit eurot (arvestusega, et tuleviku inflatsioon on 2,8% aastas). Tallinna Vee kodulehel on üleval ka tabel, kus saamata jäänud tulud täpsemalt kirjas on (reaalselt on praeguseks saamata jäänud tulu kogunenud 10,5 miljonit eurot). Kompensatsiooninõude kasutamise kohta vihjas Ian, et see võib vabalt maanduda erakorralise dividendina aktsionäride pangakontol.

Ehk siis, kui Tallinna Vesi võidaks vaidluse ja saaks kehtestada uued, 17,1% kõrgemad tariifid, oleks praeguseks hetkeks ettevõttel riigi vastu nõue 10,5 miljoni euro ulatuses (ca 0,50 eurot aktsia kohta). Edaspidi kasvaksid siis hinnad iga aasta inflatsioonimäära võrra. See omakorda võiks aktsiahinna viia ilmselt vähemalt 2-3 eurot ülespoole. Kui võtta, et 2014. oli P/E suhe 13,5 (ning div. tootlus 6,7%), siis võiks positiivse stsenaariumi korral ennustada aktsia hinnaks isegi 17-18 eurot. Ilmselt käiks aktsia ära ka kõigi aegade kõrgeimal tasemel, mis oli 18,59 eurot (veebruari alguses 2007).

Kui Tallinna Vesi kaotab, siis peab ettevõte ilmselt maksma tagantjärele tarbijatele kuni 30 miljonit eurot kahjutasusid (see summa käis koosolekul läbi) ja edaspidi oleks ettevõtte kasum umbes pool praegusest. Aktsiahinnale tähendaks see ilmselt samuti umbes 50% juukselõikust (tegelikkuses vast veidi vähem, sest kõige mustem stsenaarium oleks siis laualt kadunud ja edasised vaidlused omaksid vaid upside-i). Lisaks tuleb arvestada, et veehinnad langeks küll 29%, kuid neid oleks samal ajal korrigeeritud taas üles inflatsiooni võrra 17,1%. Seega kui asjad lähevad Tallinna Vee jaoks hästi, on oodata ca 5 eurost aktsiahinna kasvu ja kui halvasti siis ca. 5-7 eurost langust. Üldiselt jäi koosolekul kõlama suhtumine, et enam ei viitsita riigiga lolli mängida ja asutakse ise rünnakule – mis on muidugi ka riigile hea, sest iga aastaga läheb kahjunõue üha suuremaks ja kõigile oleks parem, kui see keberniit juba läbi saaks. Täpsemalt saab vaidluse arengutest lugeda siit.

Paar põnevat uudist aktsiatest veel. Olainfarm avaldas üllatuslikult tugevad aprillikuu müüginumbrid, käive kasvas enam kui 70%. Grindeksi vähemusosalusega fond ABLV Fond üritab sundida ettevõtet dividendi maksma – ettepanek on maksta välja 0,52 eurot aktsia kohta, mis teeks dividenditootluseks üle 7%. Eks peagi (10. juunil) ole siis näha, mis tuumikomanik Kirovs sellest arvab.