Veidi mõtteid Londoni koolituse kohta

Käisin umbes kuu aega tagasi Londonis Anthony Robbinsi koolitusel. Olin alguses juba mitte minemas, kuid avastasin, et olin oma 100 eesmärgi nimekirja pannud kirja, et tahan kunagi osaleda mingil suurel massikoolitusel – ja enam kui 7000 osalejaga “Unleash the Power Within” (UPW) seda ju oli. Lisaks oli Madis kauplenud välja meile soodsad piletid ja mitu sõpra oli nagunii minemas. Nii, et otsustasin minna.

Kogu koolitus kestis 4 päeva – reedel kui UPW algas, olin suhteliselt kehvas tujus – mul oli kõva nohu, pea valutas ja koolitus tundus isegi minusugusele karastunud hype-mehe jaoks liiga ajupesu. Otsustasin, et teen vaikselt kaasa aga liiga hulluks ei lähe ja üle süte ei hakka ka kõndima, sest:

1. olin seda juba mitu korda Peebu koolitustel teinud
2. olin haige ja paljajalu külmal ja vihmasel asfaldil kõndimine ei tundunud hea mõte

Õhtu lõpuks aga lasi Tony meil otsida endale kellegi võõra inimese ja siis sujuvalt ära lubada, et kõnnite koos üle põlevate süte. Nii, et väljapääsu polnud 😉 Hilisõhtul kui me reaalselt põlevate lõkete suunas kõndisime, siis avastasin, et tegelikult on üks põhjus veel, miks ma seda teha ei tahtnud – hirm oli (viimasel kõndimisel Peebuga läksin liiga enesekindlalt peale ja sain paar päris head villi) 😉 Siiski suutsin ennast piisavalt häälestada ja kõndisin tulest läbi. Kui nüüd mõelda, et sama asja tegi enam kui 5000 inimest, siis võib juba ette kujutada, et enne ja pärast sütelkõndi oli päris palju ootamist Londoni paarikraadises ja vihmases ilmas keset tuulist parkimisplatsi. Olin suhteliselt kindel, et järgmine päev olen palavikus ja üldse voodist (õigemini küll narist – ööbisime Londoni kõige odavamas hostelis) välja ei saa.

Aga üllatus, üllatus – järgmine päev oli nohu kadunud ja olemine oli hoopis teine. Võtsin ka koolitusest täiel rinnal osa ja iga päevaga läks emotsioon järjest paremaks. 4. päeva lõpuks olime oma wolfpackiga ajud nii ära pesnud, et otsustasime kõik liituda 10 päevase puhastumise väljakutsega (keelatud liha, suhkur, kohvi, alkohol, piimatooted ja muu selline. Lubatud porgandid ja tomat ja palju vett). Päris naljakas oli, kuidas lennujaamas kõik kohvi asemel taimeteed luristasid ja burksi asemel pähkleid nosisid. Tänu toetusgrupile pidasime ka Eestis väljakutsele vastu ja peab tunnistama, et 10 päeva tervislikumat toitumist andis mulle energiat juurde küll. Aga nagu looduses ikka (selle seaduse nimi oli vist entroopia) muutub kõik hea vaikselt tagasi keskpärasuseks. Nii olen ma vaikselt tagasi jõudnud 1-2 tassi kohvini päevas, hommikul söön endiselt muna ja vahest lasen ka jäätisel hea maitsta. Mõned muutused olen aga teinud ka pikaajaliselt:

1. Ärkan tund aega enne teisi ja võtan aega iseenda jaoks – käin väljas jalutamas, mõtlen asjade üle, mille pärast tänulik olla, planeerin oma tulevikku ja tuletan endale meelde, et iga päev on kingitus, see on meie enda kätes ja tuleb elada täiega.
2. Jätsin maha kange alkoholi joomise eesmärgiga purju jääda – kui ennast ja oma keha armastad, siis ei ole ratsionaalset põhjust, miks ennast ise mürgitama peaks.
3. Saavutasin puhastumise käigus 85 kg kehakaalu ja hoian seda edasi.
4. Erinevaid dieete on palju ja sageli on need vastukäivad – üks soovitab süüa palju liha, teine üldse liha vältida. On aga teatavad ühisosad, mis igal juhul peaksid kasulikud olema. Minu arvates on selleks juua palju vett, süüa palju juur- ja köögivilju ning süüa vähem suhkrut ja tühjasid süsivesikuid (a la makaronid ja sai). Söön ikka kana ja liha ja kala (see ei meeldi taimetoitlastele ega käi kokku Robbinsi poolt õpetatavaga) ja söön vahel ka puuvilju ja putru (see jälle ei meeldi lihasööjate dieedi pooldajatele).
5. Pean meeles, et kõik tunded mida ma soovin, on juba praegu minu sees olemas. Ei ole mõistlik teha liiga palju reegleid, et ennast õnnelikuna tunda. Võid juba praegu olla kohe õnnelik. Sama mõttearendust on viljelenud ka Eesti rikkaim inimene, Oleg Ossinovski.

Panin paika ka 5 eesmärki, mida tahan 2014 aasta jooksul saavutada:

1. Elan täiega, proovin uusi asju ja ei hoia ennast tagasi. Puhkus ja “mitte-midagi tegemine” on aeglane surm.
2. Kolin perega 2014. aasta lõpuks vähemalt kuuks ajaks Tenerifele elama.
3. Olen elu parimas vormis nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka vaimselt – osalen nii Samsung Cup kui Marimetsa Kappi rattamaratonisarjades.
4. Aitan inimestel saada oma rahaasjad kontrolli alla ja olen heaks eeskujuks – käin koolides lastele rikkaks saamisest rääkimas ja teen endast parima, et RSÕ jõuaks võimalikult paljude lugejateni.
5. Löön kaasa Toidupanga tegevusel ja aitan inimesi mitte ainult kehatoidu, vaid ka vaimutoiduga.

Hea tervis, hea füüsiline vorm ja elurõõm on ka rahalise poole pealt väga oluline. Mida vanemaks elad, seda rohkem jõuab liitintress Sinu heaks töötada (vt. ka Warren Buffetti näide). Mida tervem oled, seda rohkem saad elust mõnu tunda (kaasa arvatud igasugused seiklused, mida rahaga on võimalik osta). Ja kui puudub elurõõm, siis pole ka rahalisest rikkusest eriti kasu. Samas aga meenub mulle kohe, et kui raha üldse poleks, siis poleks ma ka sinna koolitusele raatsinud minna 😉