Eesti meedias on viimastel nädalatel ilmunud nagu seeni pärast vihma arvamusartikleid rikkuse, rikkaks saamise ja vaesuse teemadel. Ukse tegi lahti ilmselt Raivo Heina artikkel Äripäevas, veidi hiljem ilmus lastekirjanik Tiia Sellilt arvamusartikkel Postimehes ja kohe ka kirjutis Madis Habakukelt (inspireerituna Tiia Selli artiklist) samuti Postimehes.
Tiia Selli artikkel sundis ka mind oma mõtteid kirja panema. Lisaks aitas motivatsioonile kaasa kõikide eelpool mainitud artiklite kommentaaride põgus sirvimine. Laias laastus tundub, et inimestel on endiselt arvamus, et rikkaks saab kas:
- Rahast filosofeerides, öeldes hommikuti endale, et “Raha, ma ARMASTAN Sind!” ja tehes muud vuuduud.
- Tänu rikastele vanematele, pettustele, skeemitamistele, ärastamistele jne.
Lisaks jääb mulje, et rikkus kui selline on pigem negatiivse alatooniga (rikas=rumal või vähemalt rikas=kultuuritu) ja parem on sellest eemale hoida.
Selliste arvamuste kultiveerimine meedias on karuteene eestlastele, kes niigi ajaloo keerdkäikude tõttu pole kunagi pikemat aega saanud rahulikult rahvuslikku rikkust ja kapitali kasvatada. Positiivne mõtlemine raha suunas on väga tore, kuid rikkaks saadakse siiski maisemaid kanaleid pidi.
Mis rikkus on? Rikkus on rahaline vabadus, et kogutud kapitali tootlusega katta oma igapäevased elamiskulud. Rikkaks saadakse väga lihtsalt – sissetulekust säästetakse osa (sellest saab kapital) ja investeeritakse see uut sissetulekut loovatesse varadesse. Eelnevast tulenevalt sõltub rikkus ja rikkaks saamine kolmest tegurist, mis kõik on väiksemal või suuremal määral meie endi kontrolli all:
- Sissetulek
- Säästumäär
- Investeeringute tootlus
Rikkuse valem on ka matemaatiliselt väga lihtne: sissetulek * säästumäär * tootlus = rikkus
Seega, selle asemel, et liigselt keskenduda mateeriavälistele jõududele ja õigele mõtteviisile, tuleks analüüsida oma elu ja tegemisi läbi nende rikkuse tegurite:
- Kas oled oma sissetulekutega rahul? Kuidas saaks neid suurendada ja mitmekesistada?
- Milline on Sinu säästumäär? Kuidas saaksid selle 50% peale?
- Milline on Sinu investeeringute tootlus? Kui see on alla 10% aastas, siis ehk peaks midagi ette võtma, ennast selles vallas harima või targematega nõu pidama?
Lõpetuseks üks rikkuse definitsioon raamatust “Rikkuse Mängureeglid”:
“Rikkaks saad ennast pidada siis, kui Sa ei ela kogutud rahast (see on Sinu kapital) ega ka mitte kapitali intressidest. Ei, rikkaks saad ennast pidada alles siis, kui hakkad elama oma kapitali intresside intressidest!”
oik
Ma ei tea küll kedagi, kes oma sissetulekutest säästes kunagi rikkaks saanud on. Healjuhul võime rääkida normaalsest äraelamisest mitte rikkusest. Rikkaks ei saada ju palgatööga. Richard Branson, Warren Buffett, Kamprad, Jobs jt küll sissetulekutest kõrvale panemisega rikkaks ei saanud. Ka ei pööranud nad säästmisele tähtsust. Ikka tehti sellesse mida usuti ning julgeti võtta risk.
Jaak Roosaare
Oik, kaks asja:
1. Vaata veel minu rikkuse def. ( Rikkus on rahaline vabadus, et kogutud kapitali tootlusega katta oma igapäevased elamiskulud) – enamiku inimeste jaoks tähendab rikkus ilmselt 2000-3000 eurot kuus passiivset.
2. Teiste mainitud meeste kohta ei tea aga Warren Buffetti elulugu olen ma küll põhjalikult tudeerinud – tema esimene algkapital tuli säästudest ajalehtede kojukandest ja teine (hilisem ja suurem) osa teenustasudest varahalduselt. Mõlemal juhul säästis ta peaaegu 100% oma sissetulekutest (legendaarne lugu kuidas te keeldus naisele mööblit ostmast enne kui 3 last oli peres). Kamprad minu teada oli ka hull kooner ja säästis iga viimase kui sendi kogutud kapitalist.
ahah
Huvitav on, et säästmine tähendab paljude jaoks niigi “väikesest” sissetulekust teatud osa kõrvale panemist. Aga säästa saab ju ka osa “suurest” sissetulekust. (Arutult) kulutada on võimalik kui tahes palju, selles suhtes on säästu suhe sissetulekusse vägagi oluline.
lauri
Mina peaks ennast küllaltki rikkaks, kui kuine passivne sissetuleks oleks 500 eurot (see on rohkem kui praegu kodulaenust üle jääb). Õnneks on kodulaenu lõppedes väga lihtne liituda 50% klubiga, sest olen seda siis juba 10 aastat harjutanud
Taavi Pertman
Ise olen ka veidi väiksemas mahus sarnast lähenemist kasutanud. Võtsin õppelaenu ja investeerisin selle ära. Nüüd maksan muudest tuludest õppelaenu tagasi ja kui ühel hetkel saab makstud, siis läheb ka see raha otse investeeringuteks.
Taavi Pertman
Kui natukene laiemalt mõelda, siis tegelikult päris paljude inimeste jaoks (kahjuks statistikat selles vallas ei oma) on rahast filosofeerimine ehk isegi vajalik.
Pean silmas siis seda gruppi inimesi, kes küll sisuliselt sünnist surmani igapäevaselt raha kasutab, aga mingil irratsionaalsel uskumusel põhinedes ei tohi sellest mitte mingil juhul teadlikult mõtelda ega selle mõistlikumast kasutamisest arutleda.
Justkui rahast ja selle kasutamisest mõtlemine oleks mingi surmapatt. Teadlased on tõesti mõnes eksperimendis avastanud, et rahast mõtlemine teeb inimesed isekamaks ja ebamoraalsemaks (Näiteks: http://economix.blogs.nytimes.com/2013/06/13/how-money-affects-morality/ ), aga siinkohal räägime ikkagi ju üldises plaanis finantsilistest eesmärkidest, mitte kogu aeg sellele mõtlemisest 🙂
See rikkuse tõesti üks lihtsamatest, mille poole püüelda. Samas täiendaksin seda ehk nii palju, et need kulud, mida kapitalilt teenitavad tulud katavad, peaksid endas sisaldama ka 10-20% osa, mis läheb investeeringuteks/säästudeks.
Seda just seetõttu, et vastasel juhul näiteks kaotad korterist üürniku ära või tekib vajadus ühekordseks suuremaks väljaminekuks ja oled jälle vaene.
Alternatiivina võiks ju ka lihtsalt mingi mustade päevade fondi omale teha, aga mõte siiski sama, et sul peaks ikkagi ka puhver olema, enne kui saad öelda, et oled jõudnud rikkuseni.
Lugeja küsimus: kuidas oma rahaasjad kontrolli alla saada? » RahaFoorum
[…] Roosaare mainis ka oma postituses ühte võimalikku finantseesmärki, mis võiks suuremale osale meist sobida ehk tema tõlgendust […]