Juuni keskpaik juba käes ja suures suves olen unustanud ära nii eelmise kuu palga maksmise kui ka blogiposti. Eile maksin lõpuks palga ära, täna siis aeg blogipost teha. Ega eriti seda maid ei mäletagi, kuidagi väga kauge juba. Aga õnneks on telefonis pildid ja siis saab meenutada, et:
- mai alguses olime perega Pärnus ja lapsed sattusid juhuslikult mingile toredale rattavõistlusele
- Maria avas koos Elinaga oma meigi- ja fotosalongi Sisvibe Stuudio
- Väiksemad lapsed hakkasid jälle tsiklitrennis käimaõ
- Jako lõpetas edukalt muusikakooli
- Väisasin Merko aktsionäride koosolekut
- Jätsime hüvasti oma kalli vanaisaga
- Tegin rattaga otsa Haapsallu
- Asutasime Madisega oma uue investeerimisfirma Redwood Capital
- Jõime ohtralt veini Osteria il Cru avapeol (kusjuures sain Masterchefi staare kohapeal oma silmaga näha!)
- Külastasime Haapsalu Marienholmi arendust, tegime seal intervjuu, proovisin SUP lauda ja ööbisime Tiny Marienholmis ka
- Tegime Hugoga Muhus isa-poja nädalavahetuse, sai ohtralt muru niidetud ja saunatatud
- Tegime Mammuga loomaaias isa-tütre päeva, sai ohtralt jäätist söödud
- Valmis sai uus kuur
- Käisin Šveitsis Genfi järve gran fondot sõitmas koos SportTraveliga, väga lahe oli!
- Andsin Soome investorajakirjale pikema intervjuu
- Mai lõpetasime jälle Pärnus.
Vot nii see kuu siis läks.
Rattasõidust võiks lausa pikemalt kirjutada. Olime Margoga mõned aastad tagasi poolele järvele juba ringi peale teinud (Genf-Lausanne-Genf) ja seega ma teadsin, et väga ilus ring saab olema. Aga tegelikkus oli veel palju parem, sest kõige ilusamad vaated olid just Lausannest Prantsusmaa poolele sõites. Lisaks oli meil sõidule eelneval ja järgneval päeval aega ka kohalike vaatamisväärsustega tutvuda ja näiteks Olümpia muuseumis ära käia. Väga soovitan, seal oldud kahest tunnist jäi kindlasti väheks… Šveits üllatas ka oma krõbedate hindadega, kuigi siin on oma osa ka järjest tugevnenud frangil. Kohvi eest 8 eurot maksta oli minu jaoks esmakordne kogemus. Samas restoranides olid toidud jällegi igati mõistliku hinnaga…
Aga liigume investeerimise ja rahamaailma juurde ka. Mais juhtus selline tore asi, et mulle laekus minu investorkarjääri suurim ühekordne dividend. Arvake, kes maksis? Ei olnud see ei Merko ega ka Tallinna Kaubamaja, leedukatest rääkimata. Tegelikult oli tegemist hoopis ettevõtlustuluga ja maksjaks Scandium Kinnisvara. Eestis on selline veidi valesti läinud seadus, et dividende saanud ettevõtte saab lõplikule kasusaajale dividende ilma topeltmaksustamiseta edasi maksta üksnes juhul kui osalus on vähemalt 10%. Mis eriti nõme, välismaiste dividendide puhul saad selle enammakstud tulumaksu ettemaksuks deklareerida ja selle arvelt hiljem vähem maksta. Eestis aga on ainukeseks lahenduseks 10%+ osalus. Kuna me olime vahepeal Scandiumis müünud töötajatele ka aktsiaid, siis ei jäänudki mul muud üle kui turult osa aktsiaid kõrgema hinnaga tagasi osta, et oma algne 10% osalus tagasi saada. Tehtud see sai ja igati uhke tunne oli kui divikad kontole laekusid, ikkagi Scandiumi ajaloo esimesed!
Aktsiates oli sebimist veelgi, nimelt selgus, et SFG suuromanik ikkagi dividende väikestega jagada ei taha ja nii läks see investeerimistees lörri. Olin kogunud SFG-d enda eraisiku investeerimiskontole lootuses, et varem või hiljem see dividend sinna potsatab, kuid börsile potsatas hoopis kaval plaan teha aktsiatele ülevõtmispakkumine turuhinnaga ja aktsia varem või hiljem börsilt minema viia. Eks sellega see saaga vist ka lõppeb, tundub, et kõigil on hea meel kui ettevõte börsilt kaoks. Panin selles valguses suurema osa oma eraisiku aktsiatest müüki ja ilmselt saab härra Tool ka minu ettevõtte aktsiad peagi endale. Tagant järele tarkusena ütleksin, et tees oli õige, riskid olid õigesti hinnatud ja midagi kahetsema ei pea. Riskid vahepeal realiseeruvadki, vabalt oleks võinud minna ka teistpidi.
Veel üks ettevõte sai mais tähelepanu, nimelt otsustas oma DelfinGroupi pakki vähendada suuromanik Kesenfelds. Mulle pakuti selle raames ka tasustatud koostööd, olin alguses omajagu skeptiline, sest ei uskunud, et turg suudaks niivõrd suure pakkumise vastu võtta. Aga kõigi üllatuseks läks aktsiate müük edukalt ja ma ise sain ka aktsiaid juurde osta. Tänu algsele paanikamüügile isegi odavamalt kui seda suuromanik pakkus. Soetasin juuni alguses ka ettevõtte võlakirju ja üldiselt olen nende tegevusega rahul.
Üks väike samm inimkonnale, kuid suur samm minule juhtus maikuus veel. Nimelt jõudsime koos pikaajalise sõbra ja äripartneri Madis “vältimatult rikkaks saamise valem” Pajoga lõpuks ideest teostuseni oma ühise investeerimisfirmaga. Pikalt mõtlesime nii nime kui ka formaati ja algne Vikunja Varahaldus või Pajo & Roosaare sai lõpuks nimeks hoopis Redwood Capital. Nime idee kasvas välja USA lääneranniku rahvuspargis nähtud maailma kõrgeimatest puudest ehk ranniksekvoiast (inglise keelse nimega Redwood), mis saavad alguse imeväiksest käbikesest. Umbes selline on ka meie visoon oma ühise investeerimisfirma osas – alustasime 20 000 eurose omakapitaliga ja eesmärk on seda aastakümnetega liitintressi abil päris suureks kasvatada… Jõudsime esimesed investeeringud juba ka mais ära teha ning erinevalt traditsionaalsetest startuppidest oleme me juba rahavoo positiivsed 😉 Võtsime veidi laenuraha ka 8% intressiga sisse – kui keegi on samuti sellest huvitatud, siis võib mulle või Madisele kirjutada.
Kinnisvaras laekus selle hooaja esimene Airbnb raha Pärnust. Mai oli veel rahulik, kuid seejärel on sisuliselt kuni augusti keskpaigani korter täis broneeritud. Samuti on meil üüriküpseks saamas Muhu maja, kus ka veel mõned ajad saadaval on. Kui kellelgi on huvi perega puhkama minna, võib samuti mulle roosaare@gmail.com e-kirja saata. Scandium läks livesse oma uue Marati projektiga ja Marienholmis on majade ehitus täies hoos ning poolsaarel said valmis asfaltteed – kes Haapsalusse satub, tasub oma silmaga kaema minna! Mina igatähes olin meeldivalt üllatunud, et esimese korruse korterite nime all müügis olevad korterid asuvad tegelikult ca 5 meetri kõrguses maapinnast ja vaated on juba sealt vägevad! Everaus omakorda ostis Scandiumilt välja 50% osaluse Luigel ja viib selle projekti nüüd oma jõududega lõpuni. Päris omapärane kogemus oli korraga olla nii müüja kui ka ostja saabastes, kuid kokkuvõttes olid mõlemad osapooled rahul – Scandium saab keskenduda Marati, Marienholmi ja Pärnu Bellevue projektidele ning Everaus saab Luiget edasi arendada kuluefektiivsemalt.
Leave a Reply