Mai 2023 kokkuvõte

Käes on 5. juuni ja katsun möödunud kuu kuidagi purki saada. Tuleb tunnistada, et see on omajagu raske – mai tundub kuidagi nii kauge juba! Hämmastav mõelda, et alles napp kuu aega tagasi olin USA-s Omahas. Vahepeal sai käidud veel Lõuna-Prantsusmaal abikaasa juubelit tähistamas ja vanema pojaga Narva kandis Roheliste rattaretkel. Kuu lõpus osalesin Tartu Rattarallil ka. Nii, et kokku tuli 548 km ratast ja 3341 tõusumeetrit. Pole paha!

Lubasin eelmises postituses anda ülevaate Berkshire meetingul toimunust ka. Vanahärrad olid endiselt uskumatult heas vormis – meie Madisega hakkasime ikka poole peal nihelema ja käisime kohvi tegemas, sellal kui nemad aga järjest küsimusi vastasid. Kuna miitingut on võimalik järgi vaadata, siis ei hakka sisu ümber jutustama. Minu jaoks oli üks põnev koht see kui küsiti Occidental Petroleumi kohta ja Buffett tõi rõhutatult välja, et neil pole plaanis ettevõtet üle osta (aga nad võivad, kuid ei pruugi aktsiaid turult juurde osta). Turgude avanedes müüdi OXY paari päevaga 56 dollari kanti ning vanahärra pidas peenikest naeru ja ostis aktsiat mõlema käega kokku. Hästi mängitud ikka! Mul on endal enam kui 500k mahus optsiooni (alusvara arvestades siis) positsioon OXYle vahemikus 55-65 dollarit, mis aegub 16. juuni.

Muidu oli miiting äge, kuigi suhteliselt sarnane eelmise aastaga – isegi väljanäitus oli sama paigutusega. Kui oleks ainult miitinguks kohale lennanud, oleks ilmselt veidi pettunud. Aga kuna olime Madisega ka planeerinud korraliku roadtripi Challengeriga ja paar vaba päeva Chicagos, siis oli igati lahe reis. Berkshire miitingu juures mainiks veel ära, et käisime Madisega õhtusel vastuvõtul nende juveeliäris Borsheimis ka, kus tasuta kokse pakuti. Naljakas, et ole sa kui rikas tahes, tasuta gin tonicu järel olid kõik nõus seisma 10+ minutit järjekorras. Et siis klaas käes minna 20000+ kella ostma 🙂 Lisaks avastasime, et meemilaadne riietuskood – teksad, tennised ja Patagonia vest – ruulib täiega. Päris palju oli selliseid isasid, kellel vanus seal 50+, korralik päevitus näos ja Rolex käe peal, kes siis oma vinnilisi võsukesi juveelipoes ringi vedasid ja neile Berkshire aktsiate omamise võlusid tutvustasid.

Reisile sai muuseas lennatud Finnairi äriklassis, mille Madis mulle oma punktide eest organiseeris. Lisaks väisasime erinevaid lounge nii Tallinnas, Helsinkis kui ka Chicagos. Helsingis saime lisaks heale dzinni koksile ka lausa tasuta dushiruumi kasutada, mis USA-st tagasi tulles oli päris mugav. Kohe järgmisel päeval lendasime varahommikul Nizzasse, kus heade sõpradega sai abikaasa juubelit tähistatud. Pean tunnistama, et olin selle Lõuna-Prantsusmaa osas väikest viisi eelarvamustega, kuid tegelikkus kujunes sootuks teistsuguseks. Inimesed olid sõbralikud, ka väga roostes prantsuse keelega sai hakkama (sest kõik rääkisid inglise keelt) ja hinnad ei olnudki niiiii hullud kui ma kartsin. Kalle rentis meile ühel toredal päeval kaatri ka ja nii saime ka oma kaptenipaberid kasutusse panna.

Matkasime mingit ägedat matkarada, külastasime Monacot ja nautisime ohtralt kohalikku toidu- ja veinikultuuri. Leppisime Mariaga kokku, et teinekordki võib siia ilma lasteta tagasi tulla (ja siis Negresco hotellis ka ööbida).

Roheliste rattaretk oli ka väga tore – olen sellel üritusel osalenud keskkooli lõpus ja kunagi kui esimene laps (Jako) oli alles beebi. Seekord aga väntasime koos Jakoga, kellel oli võhma vähemalt sama palju kui minul. Väga põnev oli ennast Narva ajalooga kurssi viia ja erinevaid loenguid kuulata (teiste seas näiteks Leo Kunnas). Kui esimese öö miinuskraadid kõrvale jätta (ikka jube külm oli telgis, ma olin kell 4 hommikul valmis juba kusagile hotelli sõitma), siis oli tipp-topp rattamatk. Järgmisel kevadel toimub see muuseas Tartu ümbruses ja meil on plaanis osaleda.

Aga investeerimisest ka. Kui aktsiatest alustada, siis lihvisin mais oma Merko ja Enefit Greeni positsiooni vähemaks ja võtsin kuu kokkuvõttes juurde SFG aktsiat (mida küll esimese ehmatusega pärast dividendide mitte-maksmise eelnõud hoopis müüsin). Oma rolli mängis siin tugev esimene kvartall ja teooria, et ühel või teisel kujul see kontol olev raha (mis muuseas nüüd ka intressi teenib!) lõpuks ikka aktsionäride kontole jõuab. Dividendidest laekusid kontole COOP Panga divikad, mida oli küll oluliselt vähem kui meie neile intressideks maksame 😉 Kuu lõpus märkisin 17 000 Delfin Groupi aktsiat ka, mida veidi vähem juunis siis kätte sain. Oma meelest liiga palju tehinguid ei teinudki, kuid juuni alguses võeti mul kontolt ligi 200 eurot maha, selgitusega, et sai liiga palju börsil müratud. Eks siin oleme ise teiste investeerimispropagandistidega ise süüdi, et neid väikeinvestoreid börsile nii palju on tulnud. Vanasti müüdi aktsiaid ikka 100ste pakkidega, nüüd nokitakse 1-10 kaupa.

Laenudes oli veidi vaiksem – seotasin endale Bigbanki AT1 võlakirju, mis maksavad (siis kui kõik on hästi) 12% aastas kvartaalset intressi. Lisaks ostsin juuni alguses veidi juurde Creditstari 2025. aasta võlakirju ja panime kokku ka ühe sündikaatlaenu Planet42-le. Paar laenu läks välja ka tuttavatele kinnisvarameestele.

Kinnisvaras saime oma Lionpacki laenuportfelli refinantseeritud – raha anti juurde ja intress läks madalamaks. Tänusõnad siinkohal Madisele ja COOP Pangale!