Käes on 5. aprill, istun Calella kesklinna kohvikus päikesepaistes ja taastun kolme viimase päeva rattatreeningutest. Viimane päev 40 aastaselt 😉 Jubedalt tahaks juba väntama, kuid märtsis põetud gripp pani korraliku põntsu vormile ja nii tuleb kuulata oma keha (ja Garmini kella) ning täna ja homme rohkem taastuda. Väikese põksu plaanime pärastlõunal Margoga teha, kuid pigem rahulikult. Tegelikult oli eile ka rahulik plaan, kuid tee mere ääres oli nii mõnus, et kokku tuli ikka üle 80 km ja 1000 tõusumeetri. Kell näitas taastumiseks 4 päeva ;( Aga see kõik on aprill, vaatame märtsi ka üle.
Esimesed 10 päeva möödusid Märtsis meil endiselt Tais puhkuselainetel. No väga mõnus oli, põrkasime kolme saare vahel ringi (Koh Samui, Koh Phangan ja Koh Tao), nautisime igapäevased Pina Coladasid, kookospähkleid ja 7-9 eurot maksvaid massaže. Kokku oli meil broneeritud 5 erinevat majutuskohta ja trend oli selline, et iga järgmine oli ägedam kui eelmine. Viimased päevad veetsime ca 2 miljonit dollarit maksvas villas (mental note – kõik mis maksab üle miljoni, on targem rentida kui osta!), mille eest küsiti 860 eurot ööd. Olime seal kahe perega ja ruumi jäi veel ülegi (üks kahe inimese tuba jäi tühjaks, sest lapsed eelistasid kõik ikkagi ühes toas magada). Ütleks, et hinna ja kvaliteedi suhe oli super – otse rannas, hinnas olid SUPi lauad ja oma kokaga hommikusöök ning isiklik autojuht, kes meid ringi sõidutas. Kuna mul suri telefon eelmisel saarel snorgeldusreisil ära (mental note – veekindlus ei tähenda veel mereveekindlust!), siis pilte sellest villast pole, kuid igaüks võib ise netist vaadata ja broneerida – tundub, et hetkel on mingi soodukas ka!
Taist võiks veel pikalt muljetada, meie teine lemmikmajutus oli Koh Tao mägivilla. Need ka netis täitsa saadaval ja igati soovitan. Kuna me olime kahe perega, siis tuli seekord võtta kaks eraldi villat, kuid need olid kõrvuti ja sai üsna kergelt üksteisel külas käia. Meie olime Phandara Song nimelises villas ja see vaade, mis elutoast otse basseinile ja alla merele avanes, oli ikka võimas!
Lõpetuseks mainin veel ära, et Tais saime Mariaga oma Priority Passid ka tööle ja tagasi lennates oli päris hea lastega erinevates lounge-des aega parajaks teha. Sõime-jõime Bangkokis, Ammanis ja Kopenhagenis ilmselt suhteliselt sama summa eest kokku, mis need kaardid aastaks maksid (340 dollarit pere peale kokku).
Sellega ka märtsi ilus osa lõppeb. Tagasi koju jõudes olin ma juba algselt kohaliku s***a suusailma suhtes vaenulikult meelestatud ja kulus vaid kaks päeva kui üks laps tõi lasteaiast koju enteroviiruse ja teine B gripi. Minule hakkasid vist külge mõlemad ja nii olid 3-4 päeva sellise kondivalu ja palavikuga maas, et igasugune eluisu kadus ära. Seejärel tekkis mingi köha ja kurguvalu ning nädal hiljem sain oma häälest ka lahti. Küsisin arstilt ettevaatlikult, et kas see on normaalne, et nädal aega pärast grippi veel nii kehva olla on ja vastati, et igati normaalne. Uurisin, et kas võib vaikselt jälle trenni ka teha (mul läks kolm päeva hiljem lennuk Hispaaniasse 14-päevasesse rattalaagrisse) ja arst mõtles natukene ning ütles, et väikesed jalutuskäigud ei pruugi paha teha. Aga ikka enesetunde järgi. Nii ma siis lendasin 31. märtsil ilma hääleta ja kahtlaste tunnetega Barcelonasse treeninglaagrisse. Õnneks tegi päike, kohalik õlu ja rattasport imesid ning tänaseks (5. aprill) on kurk korras ja vorm päris hea.
Enne kui rahateemade juurde läheme mainin veel ära, et Maria lendas minust päev varem fotoreisile Balile ja nii saime elus esimest korda kõik lapsed vanaemadele kaheks nädalaks ära parseldada. Päris huvitav kogemus ja tekitab põnevust 50+ vanuse osas kui lapsed suured ja ise oma asjadega hakkama saavad…
Nii, aga vaatame rahateemad ka üle! Alustame laenudest, sest lõviosa minu investeerimisportfellist on paigutatud just erinevatesse intressi genereerivatesse instrumentidesse. Märtsis oli mul selle aasta rekordiline passiivse sissetuleku kuu, sest nii Everaus, Creditstar kui Inclusion (Planet42) maksid mulle korralikult intresse. Sain paar laenu tagasi ka ja saatsin uuele ringile. Kuu lõpus panime kokku järjekordse Planet42 laenusündikaadi ka, sealt hakkab siis alates maist intress tiksuma. Laenudes on üldse aktiivsed ajad, saime Madisega kahasse anda välja ühe 18% kinnisvaraga tagatud laenu ning olen saanud päris mitu kirja väikearendajatelt, kus uuritakse laenuvõimaluste järele. Aprilli alguses kaasasime ka Everausi Kindlusepealse villade projekti 300k uut laenuraha, panin sinna ka ise jupikese raha tööle.
Kinnisvaras on tunda, et kevadpäike soojendab turgu ja päris mitmes projektis ujusid järsku uued ostjad peidust välja. Euribor tegi panganduskriisi tuules ka mõned languspäevad ning jutt 5-6% euriborist on asendunud 3-4% euriboriga. Lisaks on pangad tulnud välja erinevate sooduspakkumistega, et laenuturule taas elu sisse puhuda. Vaatame ka ise hetkel paari laenu refinantseerimist soodsamaks ja hetkel on tunne, et pangad on muutunud oluliselt koostööaltimaks, et oma laenumahte säilitada. Ostsime Scandiumiga ühe uue põneva arenduse ka ning saime ehitusload nii Haapsalu kui ka Mustamäe projektile. Täpsemalt uuest projektist veel kireda ei saa, kuid kohe kui info avalik, saan ilmselt ka oma lugejatele seda jagada. Everausis läksid müügiks mõned Keila korterid ja huvilisi tuli kõvasti meie Kangru Kodu kõrghaljastusega kruntide projektile. Üürid on ka korralikult tiksunud ja uute (oluliselt odavamate!) energiaarvete valguses plaanime neid kevadel ka veidi kergitada (sest ka meie laenukulud on euribori tõusust tulenevalt kasvanud!)
Aktsiates oli taaskord kõige rohkem sebimist, märts jääb meelde korraliku volatiilsuse ja pangandusjooksuga. Pärast SVB pankroti sain päris mitu kirja, kus küsiti, et kas peaks ka igaks juhuks oma tugrikud LHV-st välja võtma. Ja mitte LHV aktsiast, vaid pangakontolt! Õnneks rahustati turg taaskord keskpankade poolt kiirelt maha ja rahatrükk pandi jälle käima (USA-s vähemalt). ECB vennad ja õed üritavad küll külma kala nägu teha ja intresse edasi tõsta, kuid turg ei taha neid eriti uskuda. Kuidagi jabur on see olukord, et ühe jalaga paned majandusele pidurit (tõstad intresse!), teise jalaga lisad gaasi (riiklikud toetused ja keskpankade erakorralised likviidsusmeetmed).
Rahakratt
Sa võtad seda Die With Zero asja vist ikka päris tõsiselt? Kisub täiesti reisiblogiks juba. Saatsin Epp Petronele ka väikese vihje, et tema sarja raamatu saaksid teha: Minu Raha.
roosaare
Mul jäi blogi pooleli, kohvi sai otsa ja tuli rattaga sõitma minna. Aga jah, eks peab suviseks ettekandeks valmistuma 😉 Aga linnuke siristas, et härra on ise ka kõvasti reisima hakanud viimasel ajal 😉
Aivar
Kas oskad öelda, kes võiks Eestis olla selline inimene, kes teab, kas on võimalik ja millised toimingud on vajalikud, et Funderbeamil noteeritud ettevõtte osakud üle kanda (välis)börsinimekirja (kui nt FB-l noteeritud ettevõte teeb paralleelse noteeringu börsil)?
Jaak Roosaare
Ilmselt keegi OMXilt, kirjutaks sinna ja uuriks.