August 2022 kokkuvõte

Käes on 5. september ja istume Mammuga kinniste ninadega kodus. Mammu teeb CocoMelonit vaadates auru ja mina võtan eelmise kuu kokku. Nii uskumatu kui see ka ei ole, siis suvi lõppes täpselt siis kui ma hakkasin mõtlema, et ei jaksa enam puhata. Tahaks veidi jahedamat ilma, lapsed lasteaeda saata ja ei jaksa enam neid Mojitosid Pärnu Kuubas libistada… Ja täpselt nii ka läks – tegime Pärnus 28. augustil viimase suvepäeva, ehitasime lastega liivalosse ja 29. augustil alustasime kodus oma sügisese rutiiniga. Oleks ma teadnud, et see toob kaasa ka sügisese külmetuse, oleks ehk oma soovidega veidi tagasihoidlikum olnud. Aga eks siin tuleb süüdistada Mammu esimest päeva lasteaias, kust mingi kuri viirus juba koju kaasa toodi ja möödunud nädalavahetuse tuulist ja külma ilma golfiväljakul kui me jahedust trotsides oma rohelist kaarti taga ajasime.

Kui 2022. aasta august lühidalt kokku võtta, siis oli see aeg perega. Eriti lastega. Alustasime sõpruskonnaga Kääriku spordilaagrist, seejärel käisin Jakoga Helsingis, väikestega Pärnus Lotemaal, olime perega nii Muhumaal kui Hiiumaal. Väga äge ja tore oli, pilte vaadates tuleb soe tunne hinge! Aga ähmaselt on ka meeles, et eriti kui kõik lapsed korraga kodus olid, oli parasjagu stressirikas ka. Ikka keegi kedagi kiusas, teine võttis kolmandalt mingi asja ära ja kolmas ütles esimesele, et ta on väike titt… Ja kõik see toimus suure kisa saatel. Aga no lohutame ennast sellega, et vähemalt riik on otsustanud meid selle stressiga toime tulemise eest premeerida uuest aastast vähe kopsakama toetusega 😉 Tegelikult ma muidugi ei kurda, lapsed on elu õied ja nüüd paar päeva mis nad lasteaias olid, oli kuidagi lausa imelikult vaikne kodus. Aga jah, sain augustis lõplikult aru, et sügisel tahaks ikka mingit töökohta ka endale ja niisama puhata ja kodus tiksuda enam ei jaksa. Seega ongi siin hea teada anda, et alates 1. septembrist on mul lausa kaks uut rolli – Scandiumis olen poole kohaga investorsuhete juht, fookusega meie energiaärile ning Everausis olen projektipõhine finantsjuht. Jälle on olemas soe kontor ja kohvimasin, mida pikkisilmi oodata, toredast kollektiivist rääkimata! Rattaga veeresin augustis veidi alla 500 kilomeetri, seega midagi eriti head trennilainel ei toimunud.

Nii, aga liigume investeerimisteemadesse ka! Augusti alguses jätkus juuli aktsiaralli ja ka minu portfellid tegid 25. augustil taaskord kõigi aegade kõrgemad tasemed ära. Siinkohal tuleb tänusõnad edastada OXY töökale kollektiivile ja investoritele, kes selle alles nüüd on avastanud. Samal päeval käisin ka Äripäeva raadios kinnisvarast rääkimas. See päev jäi ka turgude tipuks, päev hiljem olin mina Äripäeva perefirmade konverentsil ja härra Powell lasi USA-s aktsiaturge põhja. Konverents oli muidugi nii äge, et ma aktsiaid jälgida ei jõudnud, alles hiljem avastasin, et korralik verelaskmine on käimas. Nokkisin veidi Berkshiret juurde ja läksime nädalavahetuseks veel suve nautima. 31. augustil sain aga GMO-lt kirja, kus nende juht Jeremy Grantham (keda ka eelnevalt olen tsiteerinud ning kellele olen ka tänuvõlgu eelmise aasta suured kasumid) ennustas, et karuturu ralli on lõppenud ja meid ootavad ees uued madalamad tasemed. Vaatasin siis kuu lõpus veel portfelli selle pilguga üle, kas tahaksin nende positsioonidega näkimadalaid minna testima ja otsustasin, et paarist asjast ikka loobuks. Võtsin veidi vähemaks Metat, panin korraliku kahjumiga kinni oma MicroStrategy puti ja kärpisin veidi Rheinmetalli ning OXY-t ka. Rheinmetalli puhul tuleb tunnistada, et graafik näeb päris kole välja ja ma ei imestaks kui varsti oleme 100 euro juures tagasi. Tundub, et kõrged energiahinnad ja jahtuv majandus on suurem argument kui sõda ja kaitsekulutuste kasv (üks on kohe, teine alles pika vinnaga). Pean siin endale tuhka pähe raputama ja tunnistama, et oleks võinud väiksema entusiasmiga seda ettevõtet 200 euro tasemelt kokku osta. Aga turuga ei vaielda.

Baltikumist ostsin juurde Ignitist päris mitmel korral. Võtsin Käärikul veidi aega, et nende numbrid üle vaadata ja tundub veidi kummaline, et samal ajal kui teised roheenergiatootjad buumivad, saab neid alla raamatupidamisliku väärtuse osta. Mulle meeldib eriti see, et neil on juba olemas see müstiline pump-hüdroakumulatsioonijaam, mida meie juba aastaid Paldiskisse ja Ida-Virumaale planeerime. See on päris tulus riistapuu – ostad elektrit öösel või 2-3 aasta pärast päikselisel päeval liimes nulliga ja müüd veidi hiljem tipuhinnaga. Aga eks Leedus on alati aktsiad odavamad olnud kui Eestis…

Laenudes panin augustis kokku veel ühe sündikaadi Planet42-le ning kaasasime raha ka Scandium Kinnisvarasse Magma Stuudiote ehituse finantseerimiseks. Kui kellelgi veel huvi Planet42 laenu vastu, siis võib mulle kirjutada roosaare@gmail.com. Ja kui on soov 10% intressiga Scandiumile laenu anda, siis saab huvi märkida siin. Sain esimese osa tagasi ka paar aastat tagasi hapuks läinud arenduslaenust ja veel ühe vana aegunud laenu intressid.

Kinnisvaras oli rahulik. Lõpuks jõudis kasutusloani Vesiroosi kortermaja Pärnus ja saime Scandiumiga lukku Nuumabaasi päikesejaama ostu, loodetavasti jõuab veel enne lõplikku kaamost sinna ka paneelid peale… Üürisime paaril korral Pärnu korterit Airbnb-s välja ja 28. augustil sai hooaeg läbi ka. Kokku laekus 2022. aasta suvel üüri 5755 eurot. Olime arvestanud ligi 8000 euroga, kuid kahjuks tühistasid meil haigestumise tõttu kaks pikemat broneeringut augusti alguses ning nii jäigi saak planeeritust väiksemaks. Siiski katab see aasta kommukad ja suurema osa laenuintressi ära. Haapsalu projektis said esimesed bronnid lukku ja huvi on olnud erakordselt tugev. Selgus, et päris paljudel on kas juured või mingid mälestused seoses Haapsaluga ja eriti just suuremad merevaatega korterid on läinud nagu soojad saiad.

Septembris ja üldse sügisel ootavad meid ees “huvitavad” ajad. Euribor on sisuliselt suvega läinud 0-st 1,3 peale, dollar muutunud eurost tugevamaks ja elektrihinnad teevad uusi rekordeid. Sain enda koduse elektri börsipaketi 9. augustil vahetatud Alexela fikseeritud rohesärtsu vastu (14,3/18,3 senti kwh) ja tulemus oli kohe näha ka. 1-9 augustini oli arve 126 eurot ja 9-31. augustini 105 eurot, kuigi keskmine tarbimine oli sisuliselt sama. Olen muidu ikka börsiusku olnud ja tegelikult oli äge, et öösel sai sageli elektriautot sisuliselt tasuta laadida. Aga kogu see gaasijama on hetkel viinud selleni, et ka öösel ei kukkunud vahepeal elekter alla 30 senti kwh ning arvestades, et kütame maja sisuliselt elektriga (maaküte, elektrikeris saunas), ei tahtnud seda riski võtta, et november-detsember on elekter 60 senti kilovatt ja väljas miinus 20. Paljud tuttavad plaanisid ära oodata universaalteenuse hinna ja siis otsustada, kuid näiteks Alexela hetkel enam samasugust paketti nagu ma leidsin, ei paku.

Pikemas perspektiivis (2-3 aastat ja edasi) olen ma tegelikult energiahindade osas pigem sellisel arvamusel, et Eestist saab võimas elektri eksportija ning suurema osa aastast on elekter väga odava hinnaga või lausa tasuta. See tuleb meie päikesepaneelide armastusest ja plaanidest ehitada ligi 7 MW tuulikuid. Seega tasub endiselt nii transpordis kui ka kütteseadmetes vaadata elektri suunal. Tuleb see eelolev raske talv üle elada ja lohutada ennast mõttega, et mõne aasta pärast on elektriautodega sõit sisuliselt tasuta. Muuseas, arvestades valitsuse toetusskeemi, võib olla fikseeritud elektripakettide omanikel odavam talvel kütta elektriradikaga kui gaasiküttega.

Lisan siia juurde (6. septembril), et Bigbank tuli välja huvitava võlakirja pakkumisega, mis võiks päris paljude investorite portfelli sobida – kui siiani on pangad pakkunud meil 5-6% intressi, siis 8% tundub juba päris tummine. Eriti arvestades, et minu arvates oleme järgmisel paaril aastal pigem deflatsioonis ja ma ise ei näe euribori ka eriti kõrgemale tasemele kui 2-3% ronimas. Erinevalt hoiusest on võlakirjal pikem tähtaeg (10 aastat) ja intressimaksed kvartaalsed. Aga vajadusel saab neid börsil alati enne tähtaega ka rahaks teha. Nii, et kes Planet42-e 14% või Scandiumi 10% liiga riskantseks peavad, siis võib vabalt Bigbanki võlakirja suunas vaadata.