Kuidas lillegi liigutamata päevaga üle 115 miljoni teenida?

posted in: aktsiad, Investeerimine | 3

Kell on 5 hommikul ja kuigi ma ei ole Kella Viie Klubi liige, siis juba mitmendat ööd läheb mul kella 4st uni ära. Põhjuseks ilmselt ajavahe, mis USA-st tulles külge jäi. Samas on täitsa mõnus, enne kui pere ärkab, on mul juba enamus päevatööd tehtud. Sattusin lugema artiklit Warren Buffetti hiljutisest Apple investeeringust ja kuna olin just samal teemal paar päeva varem sõpradega arutlenud, siis võtaks selle teema korraks blogis ka ette.

Artikkel ise asub siin. Lühidalt kokku võttes ostis Buffett 2018. aasta lõpuks Berkshire portfelli 255 miljonit Apple aktsiat keskmise hinnaga 141 dollarit aktsia kohta (kokku 36 miljardi dollari eest). Eelmisel reedel oli oli Apple aktsia hind 320 dollarit ehk aktsiapaki väärtus ca 81 miljardit. Kasum seega ligi 45 miljardit dollarit, mis teeb 13 kuu peale jagades umbes täpselt 115 miljonit dollarit päevas! Ja mida täpselt selle summa teenimiseks teha oli vaja? Suurt mitte midagi – vajutada paar korda buy nuppu ja siis rahulikult muude asjadega tegeleda ning Apple saatuse pärast mitte stressata. Ahjaa, lisaks laekus aasta jooksul veel ligi 800 miljonit dollarit divikat ka 😉

Paneb mõtlema või mis? Enamik meist ei teeni isegi terve oma elu jooksul kunagi 115 miljonit. Ilmselt isegi meie suguvõsa ei teeni nii palju. Eesti kogu ettevõtlussektor teenis 2018. aastal kasumit 3 miljardit dollarit. Ehk siis 15 korda vähem kui Berkshire oma Apple ostudelt 😉 Mõtleme nüüd, kui palju on vaja jeblada, investeerida, ehitada, stressata, manageerida, motiveerida ja müüa, et isegi 100 miljonit teenida. Aga passiivse aktsionärina võid samal ajal rattaga metsas istuda või kontoris coca-colat luristades aastaaruandeid lugeda.

Olen nõus, et Apple ja Berkshire näide on veidi ekstreemne, viidatud artikli põhjal peetakse seda investeerimise ajaloo kõige tulusamaks tehinguks. Aga mõtteainet saavat siit ka väiksema kohvri omanikud. Kui ikkagi Sinu ettevõtte kasumimarginaalid on kehvad ja on vaja teha suuri investeeringuid, siis ehk on ratsionaalsem investeerida hoopis börsil kaubeldavatesse ettevõtetesse ja lasta neil tööd teha? Olen ise arvutanud, et kui minu pikaajaline tööandja Southwestern oleks suunanud viimase 10 aasta jooksul kapitali oma tegevusest hoopis SP500 indeksisse, oleks meie ettevõtte omakapital (ja tänu sellele nii minu kui ka teiste aktsionäride kohver) palju paksem. Lausa kordades! Aga ärijuhina on see päris kibe ja harjumatu pill, mida alla neelata. Kuidas nii, et rabelemise, juhtimise ja äri kasvatamise asemel peaks hoopis raha passiivselt kasvama panema. Mille eest siis üldse palka küsida? Ja nii tundubki 99,9% juhtidest ratsionaalsem oma firmas, tööstusharus ja riigis edasi punnitada, kuigi läbi börsi võiks sageli saada lihtsamat ja paremat tootlust.

Muuseas, Berkshirel läks enam kui 35 aastat aega (1965-2000), et kokku sama palju teenida, kui nüüd selle Apple tehingu pealt ühe aastaga pappi tuli. Kapital ja %-arvutus on ikka vägev combo!

Sellised mõtted kell 5 hommikul, tee sai nüüd joodud ja vaatan, kas võiks täna veidi Berkshiret juurde osta 😉

3 Responses

  1. Traader

    No kaikse rahvas kisas, et vanamees Warren on hulluks läinud. Aga närib mind näritud õuna suhtes nende endi poolne aktsiate tagasiost, kas see tõus oleks ikka nii kindel kui …
    Kel venekeelest arusaamine olemas siis soovitan:
    https://www.youtube.com/watch?v=3rdSKDZNBUI
    Dimitri Solodin paistab mulle peris asjaliku vennana.

  2. Savipats

    Kui nii võtta, siis kui Buffet sellise raha mõnda aktsiasse paneb, siis paneb juba see ainuüksi aktsia väärtuse kasvama.

  3. Crackpot

    Kuigi ma näpin aastast 2006 aastast nii buy kui sell nuppe (WTI, brent, XAU, XAG, FX majors, aktsiaindeksid, kohati CFD-d), on reaalsus, vähemasti veel täna, et keegi kusagil peab rämepalju lillepõllul sahistama ja igasuguste liinide taga istuma (unustage “fair trade”) ning muidu õudsetes tingimustes rüselema, et mul üldse oleks võimalus neid klikke teha.
    Ise panustan ka suure osa produktiivsest päevast Skandinaavia suure börsifirma lillede liigutamisse, nii et elagu lilleliigutajad. Ja saagu neid palju, sest ühel päeval ma peale klikkimise ehk muud teha enam ei tahagi (ei jõua enam).

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *