Igavesti kasvavate dividendide portfell

Kirjutasin mõned kuud tagasi ingliskeelses blogis lähemalt oma FGDP strateegiast. Tegemist siis Forever Growing Dividend Portfolio-ga, mis maakeeli võiks kõlada Igavesti Kasvavate Dividendide Portfell – IKDP. Olgu lühend milline tahes, strateegia on sama – ehitada ajapikku üles selline aktsiaportfell, mis ilma minu abita saadaks igal aastal mulle teele järjest rohkem raha dividendide näol. Olen oma IB kontot nuumanud juba peaaegu kolm aastat ja esimesed tööviljad on ka näha. Pean tunnistama, et mulle on ajapikku dividendid järjest rohkem meeldima hakanud – eriti saad nende mugavusest aru siis, kui oled ise reisil ja eriti töölainele või arvutisse ei satu. Dividendid aga laekuvad muudkui iseenesest kontole. Passiivsuselt on ehk võrreldav üksnes ühisrahastus või võlakirjad. Siinkohal ei hakka neid omavahel võrdlema – üks hea hajutatud portfell sisaldab nagunii ka neid tooteid.

Kui ma 2015. aasta augustis IB-sse konto tegin, siis oli algne plaan osta sinna eelkõige Berkshiret. Kiirelt said aga odavad teenustasud minust jagu ja portfelli sigines igasugust radioaktiivset kraami (SunEdison, TerraForm, Seadrill, you name it 😉 Aasta lõpuks oli portfell 30% miinuses (samal ajal oli SP500 kukkunud 15%) ja tundus, et odavam oleks olnud maksta LHV kõrgeid tehingutasusid edasi (ja sellest tulenevalt ilmselt vähem raha ka turule paigutanud). Aastavahetusel pesitsesime perega Orlandos ja tegin päris mitu päeva sügavamat mõttetööd, et mis edasi. Ja otsustasin hakata ehitama endale eelkõige dividendiaristokraatidest koosnevat portfelli (pluss siis eelmainitud Berkshire ja ka Apple). Õppisin paari optsioonistrateegiat ka ja hakkasin müüma rahast väljas müügioptsioone, et aktsiaid odavamalt kätte saada. Süvenesin ka põhjalikumalt äsja lahkunud David Fishi poolt koostatud dividendikasvatajate andmebaasi. Tegin endale nimekirja ettevõtetest, mille omanik tahaks pikas perspektiivis olla ja panin need enda Seeking Alpha vaatlusnimekirja. Nüüdseks olen enam kui kaks aastat ettevõtteid kogunud ja võin jagada oma mõtteid:

1. Kõvasti kukkunud spektulatsioonid toovad pigem kahjumit kui kasu. Siinkohal meenub esimese ettevõttena Seadrill, aga ka Frontline, Frontier, SunEdison, Valeant, Windstream, North Atlantic Drilling jne. Ühisnimetaja nende ettevõtete kohta on see, et pikaajaliselt nende omanik olla ei tahaks ja tegemist ei ole kvaliteetsete ettevõtetega. Teenisin küll mõnende nendega ka kasumit, optsioone müües sai kõva preemiat, kuid dividendiportfelli selliste tegelinskitega ei ehita. Ainukese erandina võiks siinkohal ehk välja tuua Macy’se aktsia, mis ka kõvasti pihta sai, kuid nüüd 100%+ plussis on ja endiselt dividende maksab.
2. Ülevõtmisarbitraazh on mäng, kus enamast võidad vähe, aga vahel harvem kaotad palju. Mingil hetkel hakkasin panustama müügioptsioonide müümisega ülevõtmistele, mis olid juba välja kuulutatud, kuid kus turg oli skeptiline. Infot ülevõtmiste kohta leiab näiteks siit. Teenisin enamike tehingutega normaalselt kasumit (TWA, NXPI, MON), kuid Rite-Aidi kahjum kaalus kõik eelnevad kasumid pika puuga üles.
3. Müügioptsioonide müümisega tasub panustada ettevõtetele, keda nagunii enda portfelli tahaks. Senini kõige tulusam strateegia on olnud müüa müügioptsioone enda jaoks meeldivaitele ettevõtetele pärast ajutisi halbu uudiseid, saades osa kõrgemast volatiilsusest. Neid tehinguid olen teinud kõige rohkem. Ainukeseks murekohaks on see, et nii mõnigi ettevõte rallis kiirelt pärast kukkumist tagasi ja aktsiate asemel sain portfelli üksnes optsioonipreemia. Aga oleme ausad, see on kõrge kvaliteediga mure… Parimad näited on TJX, GEO, GPC, RCL, RYAAY, TSCO.
4. Dividendi kasvumäär on sageli tootluse mõttes olulisem kui jooksev dividendimäär. Tegemist on iga DGI investori igavese dilemmaga – kas valida kõrgem dividendide kasvumäär või kõrgem jooksev dividend. Ideaalis valiks muidugi mõlemad, kuid sellist pakkumist annab otsida. Ehk võib selleks lugeda PM-i hiljutise hinnalanguse, kus oli võimalik osta aktsiat 6% jooksva tootluse pealt, samas kui keskmine dividendikasv viimase 10 aasta jooksul on olnud 9,5%. Või TJX, mis pakus vahepeal 2,3% jooksvat tootlust ja 25% dividendikasvu. TJX on ka üks hea näide sellest, millist hoogu aktsiale annab 20-25% dividendikasv, mis püsib aastaid. Esimest korda kirjutasin TJX-st juba kõige esimeses, 2013. aastal ilmunud RSÕ-s. Tollal oli TJX aastane dividend 0,58 usd, täna aga 1,56 usd. Sarnaselt on ka aktsia hind vahepeal enam kui kahekordistunud. Teine sarnane näide on Apple, mida õnneks on ka minu portfellis (TJX tundus alati kallis, aasta tagasi ostsin 1 aktsia Hugole). Hetkel sihin sarnase dividendikasvuga aktsiatest näiteks Deltat ja Starbucksi.
5. Osta, kogu ja ära müü (või kui on tunne, et hind on jube kallis, müü kaetud ostuoptsioone). Apple oleks mul juba ammu müüdud, kui poleks seda uut strateegiat. Sama ka paljude teiste heade ettevõtetega. Samas kaetud ostuoptsiooni on võimalik aja möödudes edasi rullida ja teenida lihtsalt ajapreemiat. Või siis osta turulanguse ajal odavamalt optsioonid tagasi. Aktsiat ennast aga müüa ei soovitaks.
6. Dividendide kasv hakkab tundma andma alles aastate pärast. Apple tõstis hiljuti kvartaalse dividendi 0,63 dollarilt 0,73-le dollarile. Minu 250 aktsia puhul oli aastane dividendikasv siis 100 dollarit (miinus 15% tulumaks). See teeb siis kõvad 27 USA senti päevas. No ei ole eriti motiveeriv. Aga 2015. aasta augustis oli dividend 0,52 dollarit kvartalis. Sellega võrreldes on vahe juba 210 dollarit ehk ligi 60 senti päevas. Juba parem 😉 Samasuguse kasvutempo puhul on 10 aasta pärast erinevus juba VÄGA suur. Dividendide kasvu investeerimine võtab aega, kuid tänu liitintressile käitub nagu lumepall!
7. IB odav eurovõimendus annab taganttuult juurde! Olen oma dividendiportfelli osaliselt (ca 30% ulatuses) finantseerinud IB eurovõimendusega, mille intress on 1,5% aastas. Samas on minu portfelli keskmine jooksev dividenditootlus üle 4%. Euros lühikene olek on mulle lisapluss, sest Eestis teenin sissetulekut nagunii eurodes. Muidugi tuleb võimenduse puhul arvestada riskidega ja peab omama puhvrit, et vajadusel kontole raha juurde kanda. Samas oleme siin naljaga pooleks arutanud, et 1,5% intressiga kõlbaks rahastada ka Eesti kodulaenu. Ehk siis maja aktsiate tagatisel 😉

Keda DGI strateegia ja optsioonide müümine rohkem huvitab, siis Aktsiatega rikkaks saamise õpikus on nendest teemadest lausa eraldi peatükid.