Detsember 2017 kokkuvõte – Bali eri!

Tegelikult on kuu lõpuni veel paar päeva aega, kuid eile oli selle aasta viimane börsipäev ja sellest tulenevalt on aasta ja detsember rahaliselt suhteliselt lukus. Lisaks on hetkel selline mõnus hetk, et Hugo magab, Jako naudib banaani-ananassi mahla ja tabletit ning Maria saab Bali massashi. Ma ise libistan Pina Coladat ja naudin hetke maailma lõpus, Dream Beachil Nusa Lembongani saarel. Väga ehe koht! Chillime siin juba kolmandat päeva järjest, 50 000 kohaliku raha eest saab pääsme nende infinity-pooli, kust on mõnus laineid vaadata ja Bintangi libistada. Mis sa hing veel ihkad (kui siis ainult seda, et Hugo uni kauem kestaks ;)).

Detsembrit kokku võttes ei saa üldse Balist üle ega ümber. Oleme ju suurema osa kuust perega (ja venna ning tema värske abikaasaga) siin paradiisisaarel ringi tuuritanud. Väga-väga mõnus puhkus on olnud! Ja mõelda vaid, et peaaegu oleksime jätnud minemata, sest meedia puhus vulkaanist hirmumulli. Reaalsus on veidi teine, oleme seda Agungi paaril merereisil läbi pilvede näinud ja alguses oli isegi väike suitsuvine ümber, kuid reaalsuses pole see meid kuidagi mõjutanud. Kui siis ainult niipalju, et turiste on oluliselt vähem, restoranid pooltühjad ja hinnast saab rohkem alla küsida. Majutus on ka odavam kui muidu, näiteks broneerisime eile aastavahetuseks (kokku 4 ööd) 4* hotellis kaks superior ruumi koos hommikusöökidega alla 400 euroga. Ja valikut oli tohutult – tavapäraselt on aastavahetus siin ikka suht täishooaeg.

Oleme siin kokku ligi kuu aega, viimane nädal on veel minna. Alustasime põhjast, Seririti lähedalt ultraglamvillast, siis olime pool nädalat Gili T saarel, siis nädal Ubudis ja nüüd Nusa Lemboganil (tuntud ka kui lebogangi saar). Oleme saanud süüa ohtras koguses väga head riisi (Nasi Goreng), mereande ja banaane (nii Gorengi kujul kui pannkoogina). Oleme joonud liitrite kaupa värskeid puuvilju mahlu (eriline lemmik on banaani-ananassi ja mangomahl). Oleme proovinud surfamist, kõvasti snorgeldanud ja oma D-vitamiini patareid viimse piirini täis laadinud. Sekka väikesed jooksud, päikesetervitused ja ohtralt spa-külastusi (ühel päeval sai lausa kaks tunniajalist mudimissessiooni järjest tehtud). Ühesõnaga on olnud puhkus täie raha eest! Kui veel rahast rääkida, siis miljonid kuluvad siin suhteliselt kergelt – mida odavamad hinnad, seda rohkem kipub seda krabisavat ju kuluma. Keskmine on umbes miljon päevas! Aga suutsime ka lausa 2,5 miljonit maksval snorgeldusreisil ära käia. Üldiselt pole liigselt priisanud, aga kokku hoidnud eriti ka pole.

Teine suurem sündmus detsembris puudutas uue raamatu valmimist. Nimelt tuli 15. detsembril trükikojast raamat “Kuidas saada rahatargaks?”, mis on koolinoortele mõeldud ilukirjanduslik versioon rikkaks saamise õpikust, keskendudes eelkõige ettevõtlusele. Pean häbiga tunnistama, et ma ise pole füüsilisel kujul raamatut saanud veel peos hoida, kuid tänu Kristo abile said enam kui 300 raamatut jõuludeks välja saadetud. Oleme saanud juba esimesed tagasiside kommentaarid ja tundub, et raamat meeldib ka lugejatele vähemalt sama palju kui mulle endale. Soovitan! Praegu saab veel soodustingimustel tellida ka lasteraamatute komplekti koos “Tom õpib rahamängu” raamatuga, uuri lähemalt veebipoest.

Kui nüüd veidi rohkem investeerimise suunas vaadata, siis oli ilmselgelt detsembrikuu suurimaks uudiseks Tallinna Vee kaotus kohtus ja sellest tulenenud aktsiahinna (ja ka ettevõtte väärtuse!) langus. Suutsin ise oma 3000 aktsiat müüa peaaegu põhjas, hinnaks jäi 8,9 eurot. Siin võib süüdistada nii ajavahet kui ka liigset ülemõtlemist, kuid fakt on see, et ma ei oodanud nii kiiret põrget tagasi. Muidugi oleks parem a meelega müünud 10,5 eurose hinnaga, aga mis seal enam. Raha oli vaja ja müüdud nad said. 7000 aktsiat on vähemalt alles ja said põrkest osa. Tuleviku osas on endiselt segased tunded – ühelt poolt peaks madalat intresside valguses olema lubatud kasum isegi väiksem kui 2010. aastal konkurentsiameti poolt välja pakutu. Teisalt on ju ettevõttel nüüd võimalus hakata põhivara kasvatama, lisaks teenida tulu ehitusest ja muudest valdkondadest ja ehk ka laienenda. 10 eurose aktsiahinna valguses peaks ettevõte kasumit teenima ikka üle 0,6 euro aktsia kohta ja dividend olema seal 0,45-0,5 euro peal. Vastasel korral tundub, et tootlus jääb liiga madalaks. Kuigi pensionifondidesse peaks selline 4-5% tootlus ikka väga hästi sobima. Ja endiselt on õhus see Arbitraazhikohtu otsus. Kuigi mu sisetunne ütleb, et Vesi pigem kaotab ka selle lahingu.

Teine suurem uudis on PST-le määratud trahv summas, mis on suurem kui pool ettevõtte turuväärtust. Suhteliselt ennekuulmatu, eriti veel see, et sellest pole isegi börsiteadet tehtud. Siinkohal usun, et päris kõike summat välja maksma ikkagi ei hakata ja läheb samuti suuremaks kohtulahinguks. See summa tundub ikka veidikene fantastika valdkonda kuuluv number. Aga isegi kui realiseerub kõige hullem, peaks ettevõttel ikkagi raha jääma bilanssi vähemalt sama palju kui turuväärtus (ma usun, et trahvi jõustumisel ja kohtus vaidlustuse kaotamisel kukub aktsiahind veelgi). Mul endal rahad hetkel mujal kinni, nii et vaatan ja ootan. Aga üldiselt pigem ostaks vist ikkagi juurde.

Muidu oli investeerimises vaikne kuu. Kuna olin ise suurema osa kuust Eestist ja kontorist ära, siis oli fookus mujal. Samas üürid ikka laekusid, majad valmisid ja intressid ning dividendid tiksusid. See on passiivse investeerimise võlu, et kui notaris käimine kõrvale jätta, siis saad arvuti ja mobiil-IDga kõik asjad aetud ka teises maailma otsas. Kuigi jah, Ubudis keeldus mul IB sealses internetis avanemast (polnud turvaline!). Aga see ei takistanud näiteks Vector Groupil, IBMil, Fordil, GMil, Starbucksil, Targetil, ExxonMobilil, L Brandsil, Qualcommil, Washington Prime Groupil, Virtul, Delta Airlinesil ja veel mõnel teisel ettevõttel mulle dividende maksmast. Nii, et tundub, et see passiivne investeerimine ikka täitsa töötab! Detsembris laekus IB-s dividende rekordiliselt 853 dollarit, millest pärast 15% tulumaksu ja valuutakurssi jäi alles sutsu üle 600 euro. Dividendimõõdik näitab aasta lõikes ligi 8600 dollarit, eesmärgini 36 000 dollarit aastas on veel omajagu minna 😉Lisaks IB-le laekus dividendi ka Baltikumist, eelkõige Lätist. SAF Tehnika maksis Müügigurule 67 eurosenti aktsia kohta. Nordecon maksis mingit kummalist intressi (kokku laekus 225 eurot) ja Olainfarm maksis ka dividendi. Ainukese tehinguna tegin detsembris eelpool mainitud 3000 TVEAT aktsia müügi. Optsioonid tiksusid vaikselt nulli suunas – jaanuaris on mul aegumas päris paras ports erinevaid väljakirjutatud putte ja praegu lõhnab, et ainukesena müüakse sisse CAH 67,5 dollari pealt. Selle positsiooniga olen täitsa ok. Calle pole väga kirjutanud, ainuke jaanuaris aeguv asi on HLF-i 70-ne call ja see praegu liigub ka pigem 0 suunas. Aga selle optsioonibiznessiga on nii, et ühe päevaga võib kõik muutuda ja seega enne mingeid järeldusi ei teeks kui positsioonid kinni. Suurimad lahtised positsioonid on tegelikult hetkel pikaajalised kaetud rahas callid Applele ja Berkshirele. Kunagi võib sellest optsioonindusest ka pikemalt kirjutada…

Ühisrahastuses on suhteline vaikus – Omarahas ei taha laenud välja minna ja Bondoras ei taha laenud tagasi tulla 😉 Omarahas laekus intressi 1084 eurot ja kahjum oli 282 eurot. Kandsin 2500 eurot kontolt välja, sest laenud hetkel välja ei lähe. Tagatud laenude intress on juba 7% juurde kukkunud, sellise intressiga hetkel raha välja anda ei taha. Bondoras oli olukord selline, et intressi laekus vähem kui läks põhiosa miinusesse.

Nii, hetkel ärkas Hugo üles ja nõuab tähelepanu. Sellest tuleneval tuleb vol. 2 kunagi hiljem… Lastega (eriti kui üks neist on 1 aastane) reisimine on ikka veidi teine tera kui üksi või tüdruksõbraga ringi matkamine 😉