Käisin eile jooksmas (6 km läbi talvise vihma!) ja kuulasin samal ajal uut Investeerimisraadio osa. Teemaks oli kuulajaküsimus, et kuhu investeerida 400 000 eurot nii, et see oleks turvaline ja saaks vähemalt 10 000 eurot aastas tarbimisse võtta. Pani ennast ka mõtlema, seda enam, et paar inimest on sarnase probleemiga (jah, kuigi positiivne, siis ikkagi probleem!) ka minu poole pöördunud.
Saates mainiti ära, et kuulajal endal oli plaan panna pool raha metsa ja kinnisvarasse ja teine pool indeksfondidesse. Kõlab päris huvitavalt. Lisaks olid siis tingimused, et juhtimine peab olema passiivne ja 10 000 eurot peaks saama igal aastal tarbimisse võtta. Vaatame, mis siis teha annaks.
Alustame 10 000 eurost. Kuna see 400 000 eurot istub ettevõttes, siis tuleks see 10 000 eraisikule dividendidena välja maksta. Selleks kulub maksudena veel 2500 eurot ehk siis oleks tarvis ettevõttesse teenida vähemalt 12 500 eurot. 400k pealt teeb see tootluseks 3,125% aastas. See number paneb täitsa mõtlema. Kui palju on Eestis inimesi, kes pensioniks suudavad 400 000 ja rohkem koguda? Kui nende kodu kõrvale jätta, siis ilmselt siiski alla 10% inimestest. Ja samas on sellise summaga isegi alla 1000 eurose kuusissetuleku tekitamine teema, mis vajab eraldi analüüsi ja mõtlemist. Ehk siis kui finantsvabadusvõitlejate unistused näevad ette sportautosid, jahte ja puhkust kariibidel, peab kas põhisumma või tootlus olema ikka kordades kõrgem… (näiteks hea elu päev Kimi moodi maksis minu andmetele üle 1,5 miljoni dollari).
Kuhu siis raha pista? Kuna ma metsast suurt ei tea ja liiga passiivne see ei tundu, siis sinna pigem raha ei paneks. Kinnisvara kataks ära EfTENi ja Baltic Horizoniga. Sealt miski 5% dividendi + natuke kapitalikasvu ikka tuleb. Seega kui 200 000 panna sinna ja võtta dividenditootluseks 5%, saaks lõviosa rahavajadusest ehk 10 000 eurot aastas kätte. Järgmised 100 000 paigutaks ma pigem Baltikumi aktsiatesse, mille tootlus on teinud ära nii SP500 kui ka euroopa indeksitele. Meil on näiteks Southwesterni inimestega asutatud heategevuseks sihtasutus, mis investeerib oma vara Tallinna börsi dividendiaktsiatesse. Meil on portfellis 11 ettevõtte aktsiaid, ca. 1000 eurot ettevõtte kohta (nende seas ka juba eelnevalt mainitud EfTEN). 100 000 euro puhul võiks valida näiteks 10 firmat ja panna igasse ca 10k. Puhtalt dividenditootlus peaks tulema ca. 3-4% aastas, isegi 3% puhul tuleks 3000 eurot aastas rahavoogu juurde. Ja viimased 100 000 võiks paigutada siis kusagile rahvusvaheliselt ilma erilise dividendita. Mulle isiklikult meeldiv vahepeal USA-s ka raha kulutada ja seega olen valmis veidi dollarit ka portfelli võtma. Seega mina valiksin selleks rahvusvaheliseks osaks kas SP500 või Berkshire Hathaway. Ja olekski asi tahe! Portfell on muidugi tugevalt Eesti suunas kaldu, kuid arvestades, et see summa ei ole selline “igavikuline varandus” või Norra naftafond, siis mina tunneksin ennast täitsa mugavalt.
Muidugi võib ka suuremat tootlust otsida. 400 000 euroga saab osta üürimaja või 10 väikest “üürivanni”. Sinna veel 50% pangalaenu peale ja saab 20 “üürivanni”. 250 eurot üüriks ja 5000 eurot kuus brutorahavoog kokku. Sellest 10% haldurile ja 10% kuludeks/vakantsiks. 500 eurot läheb pangale intressideks ka (3% intressi puhul). 3500 eurot kuus jääb üle. See teeb aastas 42 000 eurot. Saab juba paar korda Kariibidel ka käia 😉
Saates tuli jutuks ka ajastuse teema. Ühelt poolt on loomulik, et korraga kõike raha turgudele paigutada ei tahaks (eriti arvestades, et kõik turud on kõigi aegade tippude lähedal). Teisalt võiks siiski eeldada, et ettevõtlik noor inimene teenib uut raha pidevalt peale ka.
Kuidas investeerida 400 000 eurot? - Blog24
[…] post Kuidas investeerida 400 000 eurot? appeared first on Kuidas saada rahaliselt […]
ulme
ja kui julgem riskija siis soovitaks ka 5-10% bitcoini panna ja seal eraldi laenudesse anda. Ühelt poolt bitcoini hind võib tõusta 50/50 ja teiselpoolt kui tõesti tõuseb siis üldiselt bitcoini laenude intressid on ca 30%
Ostap
400k investeerimine ei ole iseenesest keeruline. Keeruline ja psühholoogiliselt raske on, et see summa “tekkis” kätte korraga. Seetõttu väikeinvestorina alustamise 101, a’la et investeeri pidevalt, sõltumata turuolukorrast jms, ei ole hästi kasutatav.
Omaette asi on see, et turud on just täpselt sellises seisus nagu need on. Fundamentaalselt on aktsiaturud ikka päris kallid hetkel ja häid investeeringuid on (vähemalt mul endal) aina raskem leida. Samas ma ei näe, et turud oleks saavutanud maksimumi ja pigem ennustan turgude tõusu jätkumist. Mis tähendab, et seda 400k võiks hakata otsast viivitamatult investeerima.
Teiselt poolt ütleb 60% minu kõhutundest, et lähema 5a jooksul tuleb hetk, mil hinnad on odavamad, kui täna. Mis omakorda tähendab, et mõistusega võttes on hetkel parim investeering mitteinvesteerimine 🙂
Kui ma ise sellise probleemi ees oleks, siis ma tõen investeeriks suht kiiresti ca 25% varadest erinevatesse tuntud aktsia- ja kinnisvarafondidesse ilma liigse analüüsita. Järgmisele 50%-le otsiks rakendust põhjalikuma otsingu ja kaalumisega. Viimased 25% jätaksin pikemalt ootele püüdma ootamatuid võimalusi.
Rahakratt
See nõuab ikka päris korralike palle reite vahel, et 400k korraga kuskile eri kohtadesse sisse torgata. Endale siuke summa sülle tuleks, siis ilmselt ikka praeks pikalt enne, kui julgeks otsast näppima hakata. Ilmselt on väga paljudele isegi korraga 10k kuhugi panemine vaimselt keeruline. Kui see summa ajaga tuleb, siis on kõvasti lihtsam. Minul sai hiljuti ühes sotsiaalrahastuse portaalis 10k täis ja nüüd jääb sinna keerlema. Oleks mul see 10k kohe võtta olnud, siis ma ei oleks vist julgenud seda niimoodi kõike korraga kuhugi toppida…
Tuli väga segane jutt või saate mõttest aru?
Eido
Mulle meeldib ka selline strateegia, et alusta tasapisi ja mingil hetkel rohkem sinna kohta enam raha panna ei taha.
Sai ka alustatud ühes sots.rahas.p. alates 100 eurost, mis tasapisi ongi 15k+ suhteliselt kiiresti kätte saadud. Üks tuttav sai 15000+ summa ühekordselt suhteliselt ootamatult ja siis oligi olukord, et kuhu see siis panna, et see ikka ära ei kaoks tarbimisse (õnneks leidsime ikka väga hea diili sellele rahale – kes otsib see leiab). Tegelikult on nii, et mida rohkem otsid, seda rohkem leiad (nagu ettevõtjad ikka, nina maas ja otsib koguaeg midagi).
M
Eldo-
Ehk täpsustad seda 100€ panekut, mis tegi 15k , st mis aja jooksul kogenuses see summa ? Kas iga kuu 100€ kuhugi portaali ehk või siiski suurem summa iga kuu ? Ja välja natud laenude summa siis kokku 15k , jäi segaseks mõttekäik.Ehk selgitaksid . Tänud
Märten Mõttus
Huvitav, ma ilmselt ise jagaks selle summa täpselt nii ära nagu mul praegu on: 160k võlakirjadesse (BND), 80k REITe (40k VNQ, 20k OHI, 20k O), 160k üksikaktsiad, ca. 10k tükk ja 16-20 üksikaktsiat. Praeguse seisuga annab selline jaotus 6% tootlust, 400k pealt siis 24000 wurot aastas, 2000 eurot kuus. Boom! Finantsvabadus saavutatud.
roosaare
Kuidas Sa 6% tootlust saad kui BND annab 2,5% tootlust, VNQ 4,8%? Aktsiad siis ka üle 5% yieldiga?
Märten Mõttus
Ma võtsin oma portfellide keskmise praegu tuimalt, sain umbes kuus protsenti. Kui ma vaatan nüüd mitte puusalt, siis BND 2,5; REITid 5,5; muu kraam 7, siis tootlus jääb tõesti pigem 5% juurde.
Heigo
Mul on sama küsimus 50 k kohta :)?