6. aprill on selline tore päev, et ärgates saab kuulda laulmist, süüa torti või kooki ja päev otsa lugeda toredaid sõnumeid sõpradelt ja teekaaslastelt. Osta.ee ja Reformierakond soovivad ka alati õnne ja Apollo teeb 5% alet. Sünnipäev ühesõnaga. Võtsin täna veidi aega, et lugeda oma möödunud aastate eesmärke ja visioone ja veidikene ajale tagasi mõelda. Ikkagi vana mees juba 😉
Kõige naljakam on see, et ma ise tunnen ennast ikka poisikesena, väga raske on tajuda, et 35. aastane on tegelikult ikka juba väga täiskasvanu. Ilmselt on selle üks põhjus noored töökaaslased Southwesternis 😉
Teine asi on see, et peaaegu kõik kirja pandud unistused ja eesmärgid on täitunud, kuid reeglina aeglasemalt ja hiljem, kui esmalt plaanitud. Näiteks plaanisin oma kirjastust teha ja raamatut avaldada juba 2010. aastal. Reaalselt sai see teoks alles kolm aastat hiljem. 85 kg eesmärki olen endale ka juba vähemalt 3-4 aastat kirja pannud, korra sain kätte lausa 83,6 kg (nagu FB mulle eile nina alla hõõrus). Nüüd liigun jälle sellel teel, aeglaselt aga kindlalt 😉
Selliseid ammuseid ideid, mis hiljem täide on läinud, on veel. Näiteks olin 2008. kirjutanud:
Vanu pilte vaadates hakkab silma ka see, et vanadus võib tähendada hoopis progressi. Näiteks 2009. aastal kaalusin üle 100 kg, sporti eriti ei teinud, kandsin dressipükse, prille ja puseriti hambaid. Autoks oli ilma tagumiste kõlariteta ja aknaväntadega Skoda. Tänaseks on kõik need parameetrid pigem paremuse poole arenenud (kuigi Skoda oli igati aus auto!).
Ja tänase päeva puhul on ehk paslik jagada ka ühte mälestust seitsme aasta tagusest ajast kui meie senine elu Mariaga pöördumatult muutus (nüüdseks võib juba üsna kindlalt väita, et ikka paremuse poole!):
“Istun praegu Ida-Tallinna sünnitusmaja palatis ja kuulan, kuidas Maria dushi all lobistab. Taustaks mängib Lotte multika lauluke ja aknalaual põleb väike küünal. Tunne on segu põnevusest, excitementist, hirmust, ärevusest ja väsimusest. Ongi aeg käes varsti, et meist Mariaga saavad lapsevanemad.
Millised vanemad me siis olla tahaksime? Mina tahaksin veeta hästi palju aega koos oma pojaga, et saaksime lähedaseks ja oleks mida meenutada. Maria on selline karmima olekuga kui vaja ja mina olen pätipoiss 😉 Aga igatähes tahaks koos perega hästi palju asju teha – käia matkamas, reisimas ja igalpool. Ja pidada koos jõule, jaanipäevi jne. Ma ise mäletan kuidagi siiamaani, kuidas ma väiksena ema ja isaga Elva jõe ääres telkimas käisime ja lõkke peal süüa tegime. Sellised hetked jäävad meelde kogu eluks ja teevadki elu ägedaks. Nii et tahaksin pakkuda oma perele ka palju selliseid hetki!”
Vaadates ajale tagasi on põhjust tänulik olla, elu on olnud äge ja elamist väärt ja mul on tunne, et paremad päevad ja aastad on veel ees!
Varatasku
Palju õnne sünnipäevaks, Jaak! Sinu blogi (ning seejärel RSÕ) lugemine oli minu jaoks pöördepunkt, kus lihtsalt vaikerežiimis kulgemine asendus oma elu teadliku kujundamise ning pikemaajaliste eesmärkide poole püüdlemisega. Tänud sulle inspiratsioonii eest ning edu kõikides tuleviku ettevõtmistes! 🙂
Mart
Palju õnne ja uusi põnevaid toimetusi! Hoia ikka lugejaid kursis ja selliseid majakaid on ikka vaja. Ise ka Sinult palju inspiratsiooni ja uusi mõtteid ammutanud. Arvan samuti, et elu on elamist väärt ning väljakutsed on vajalikud, et end endana tunda.
Reijo
Palju õnne ja veel edukamaid aastaid!!! Tänu sinule on ka minu elu muutunud.
Rahakratt
Palju õnne! Nagu näed, siis oled vähemalt nelja inimese elu muutnud. Oleksin sulle kingituse kontole kandnud, aga ei tea su konto numbrit. Nüüd on tähtpäev möödas ja juba natuke hilja kanda ka. Eks proovime järgmisel aastal uuesti.
Eido
Palju Õnne.
Kunagi sai ka kirjutatud endale rida eesmärke, millest osa on täitunud (osad on täitunud nii, et tagantjärgi saad vaadata, et näe, see ka tehtud). Kui sattusin lugema Jaagu blogi, siis oli tunne, et Jaak oleks nagu minu mõtteid lugenud. Endal oli üks eesmärk saada rikkaks, s.t. midagi sellist, et saad endaga hakkama ja saad ka teisi aidata ning oli kirja pandud, et see juhtub 2021a (hetkel on näha, et see juhtub varem, aga eks näis, kas siis tase I või tase II, no tasemele III on ikka üsna pikalt minna, kus numbrid juba päris suured on). Teada polnud siis, kuidas see juhtub, vaid oli teada, et see juhtub (kõige parem asi on olnud see, et olen endaga kokkuleppinud, et saan selle ja teise). Jaagu blogi andis tõuke selles suunas ka aktiivsemalt tegutseda ja mõtete konkretiseerimiseks. Mõtete ja soovidega peab ettevaatlik olema, need kipuvad täide minema, s.t. peab hoolega valima, mis mõtteid mõelda. Haapsalu osas on õigus. On ka olemas korter Haapsalus (ega soomlased rumalad pole, et palju aega Haapsalus veedavad). Varem sai Haapsalus vanaema ja tädi juures oldud. Jaagul oli hea eesmärk aastaks 35 saada FV. Oleks ise ka varem sellistest asjadest rohkem huvitunud või teadnud huvi tunda, siis oleksin samuti pannud endale piisavalt tõsise eesmärgi, et FV varem kätte saada. Noores eas on üks motivatsioon, et teed, oled, lähed ja kõike saab ning jõuab teha. Ühel hetkel toimub mingi “krõks” ja siis on teistsugune motivatsioon. Ei viitsi enam nii palju rabeleda või joosta või mis iganes. Nii et, igaljuhul on mõtet algul piisavalt kiirelt joosta, sest hiljem pole enam sellist kiirust ja tekib ka tasakaalukus ja alalhoidlikkus. Kuid selge on see, et kõige parem asi on see olnud, et sai teha oma firma. Teiste firmades ei saa ju eriti eksida, sest see pole lubatud. Enda firmas on eksimine lubatud. See ongi andnud väga palju võimalusi eksida ja sellest õppida. Ning edaspidi on hoopis lihtsam liikuda. Elu on elamist väärt.
Oliver
Suured õnnesoovid! Superhea blogi, mis on andnud ka mulle palju häid uusi eesmärke.