Buffetti 2017. aasta kiri

Laupäeval nägi ilmavalgust Warren Buffetti järjekordne kiri investoritele ja ühtlasi ka Berkshire 2016. majandusaasta aruanne. Olin külmkapi Hää Kraami Ameerika Unistuse jäätist täis varunud, Starbucksi kohvi oli pruulitud ja Coca-Cola perekonda esindas seekord pudel fantat, mille Tallinna Kaubamaja oli toidukauba kojutellijatele tasuta kaasa pannud. Ühesõnaga, ootused olid suured. Üldiselt oli kiri hea, kuigi veidi kippus ennast kordama ja mõned teemad said ehk liiga vähe kajastust (näiteks Wells Fargo skandaal ja loogika lennufirmade aktsiate ostuks). Aga jagan siinkohal mõningaid mõtteid.

Alustame sellest, et Berkshire on minu suuruselt neljas aktsiapositsioon (Tallinna Vee, OEG ja SFG järel). Pikas perspektiivis näen, et sellest saab minu suurim positsioon ja olen selle saavutamiseks müünud Berkshirele ka mõned putid (135-155 dollari tasemele). Hetkel tundub hind ehk veidi kallis, kuid see käib suuresti kogu aktsiaturu kohta. 2016. aasta tulemuste baasil on ettevõtte raamatupidamislik väärtus (BV) ühe B aktsia kohta 115 dollarit. Seega kaupleme hetkel ligi 150% BV tasemel. 120% tase (kus aktsiaid saaks tagasi osta) oleks 138 dollarit. Samas võiks eeldada, et tänaseks on BV juba omajagu kõrgem, sest turud on korralikult rallinud ja näiteks KHC positsiooni väärtus oluliselt kasvanud. Ka tütarfirmad on vahepeal kasumit teeninud.

Räägime kirjast ka. Lisaks tavapärasele ülevaatele eelmise aasta tulemuste kohta oli seekord neli suuremat teemat. Kõige rohkem sai kajastust mõte, et odavate kuludega indeksfondid (näiteks SP500 tracker VOO) teevad pikemas perspektiivis silmad ette aktiivselt juhitud fondidele. Ja hetkel saavad kõige rohkem tagumikust pigem just rikkamad investorid, kes lisaks fonditasudele maksavad ka erinevatele nõustajatele ja fondivaijatele. Käisin mõned kuud tagasi USA-s ühes finantsnõustamisfirmas töövarjuks ja oli näha, et tootlus kliendile on suhteliselt teisejärguline teema. Peamine on head inimsuhted, mõnus fiiling ja veidikene maksunõu. Eestis üritab Tuleva lisaks odavatele pensionifondidele luua sellist keskkonda, kus madalate kuludega saaks väikeseid summasid indeksfondi koguda. Hetkel on selleks populaarseim lahendus ilmselt LHV kasvukonto.

Muuseas, Buffett on sarnast teemat kajastanud juba 1960ndatel oma kirjades tollastele partneritele. Tsiteerin 1961. aasta kirjast:

“While the Dow is not perfect (nor is anything else) as a measure of performance, it has the advantage of being widely known, has a long period of continuity, and reflects with reasonable accuracy the experience of investors generally with the market. I have no objection to any other method of measurement of general market performance being used, such as other stock market averages, leading diversified mutual stock funds, bank common trust funds, etc.

You may feel I have established an unduly short yardstick in that it perhaps appears quite simple to do better than an unmanaged index of 30 leading common stocks. Actually, this index has generally proven to be a reasonably tough competitor. Arthur Wiesenberger’s classic book on investment companies lists performance for the 15 years 1946-60, for all leading mutual funds. There is presently over $20 billion invested in mutual funds, so the experience of these funds represents, collectively, the experience of many million investors. My own belief, though the figures are not obtainable, is that portfolios of most leading investment counsel organizations and bank trust departments have achieved results similar to these mutual funds.

Wiesenberger lists 70 funds in his “Charts & Statistics” with continuous records since 1946. I have excluded 32 of these funds for various reasons since they were balanced funds (therefore not participating fully in the general market rise), specialized industry funds, etc. Of the 32 excluded because I felt a comparison would not be fair, 31 did poorer than the Dow, so they were certainly not excluded to slant the conclusions below.

Of the remaining 38 mutual funds whose method of operation I felt was such as to make a comparison with the Dow reasonable, 32 did poorer than the Dow, and 6 did better. The 6 doing better at the end of 1960 had assets of about $1 billion, and the 32 doing poorer had assets of about $6-1/2 billion. None of the six that were superior beat the Dow by more than a few percentage points a year.”

Üldiselt jäid investeerimisfondid Dowle alla peaaegu igal aastal ja 5 aasta lõikes oli vahe märkimisväärne. Muidugi mitte nii hull kui Protege Partnersi tulemus 😉

Teise teemana jooksis läbi mõte, et Ameerika parimad päevad on endiselt ees, immigrandid on aastasadu aidanud hoida kapitalismihinge ja teevad seda ka edaspidi. Sellest oli pikalt juttu ka eelmise aasta kirjas.

Kolmandaks sai tähelepanu aktsiate tagasiostu puudutav. Ka sellest on varasemalt juttu olnud. Buffett rõhutas, et nende huvi ei ole olemasolevate partnerite (loe: tänaste aktsionäride ehk siis ka minu) odavalt välja ostmine ja et raha tegemiseks on ka emotsionaalselt meeldivamaid viise. Kuigi tegemist on kõige kindlama viisiga allesjäänud aktsionäride vara suurendada. Nagu ühes eelmistes kirjades mainitud, tegemist on tünnis kala tulistamisega pärast seda kui tünnist on vesi välja valatud ja kala on siplemise lõpetanud. Investorite jaoks annab see 120% piir siiski teatava kindlustunde.

Neljas teema oli raamatupidamine ja see, et juhtkonnal on võimalik oma tulemusi väga kergelt ilustada. Buffett tõi näite, et ta oleks võinud rahuliku südamega päris suure osa Berkshire kuludest lugeda ühekordseks ja sellest tulenevalt kasumit kergitada. Aga ta ei teinud seda, sest ühekordsed kulud kipuvad tegelikkuses läbi teatava mutatsiooni üha korduma.

Berkshire aktsiaportfell on aastaga omajagu muutunud (kadunud on näiteks Walmart ja asemele on tulnud Apple ja lennufirmad) ning selles teemas oli ka üks huvitavamaid infokilde kogu raportis. Nimelt rõhutas Buffett, et erinevalt paljude inimeste väärarusaamast pole ta kunagi väitnud, et mingite ettevõtete aktsiad on portfellis igavesed. Hmm, minul on küll meeles teisiti (näiteks Geico, Washington Post ja Coca-Cola olid märgitud kui indefenitely hoitavad aktsiad. Aga samas tõesti, see ei tähenda, et neid kunagi müüa ei võiks). Kusagilt kommentaariumist jooksis juba läbi mõte, et ilmselt valmistub Buffett oma Coca-Cola osaluse müügiks (näiteks läbi ühinemise KHCga). Elame, näeme.

Üks veidi suurem mõte ka lõppu. Buffett võiks oma karjääri lõpupauguks osta Apple koos 200+ miljardilise rahahunnikuga. Kui kõike ei jõua, tee pool. 1% Applest on neil juba olemas. Aga igal juhul võiks olla diil, et Apple raha haldab edaspidi Berkshire 😉